· Mõistlik hoolsus ehk kohustus mitte suurendada riski võimalikkust, ohutusnõuete järgimise kohustus · Kohustus tasuda kindlustusmakseid kokkulepitud ulatuses ja korras · Kahju ärahoidmise, vähendamise ja kindlakstegemise võimalikkuse tagamise kohustus · Kindlustusjuhtumist teatamise kohustus Lepingulised õigused · Õigus nõuda hüvitist kokkulepitud alustel · Õigus saada infot lepingu ja kindlustusandja kohta · Õigus taganeda kindlustuslepingust (peatada, katkestada, lõpetada) · Õigus vaidlustada hüvitisotsus · Õigus nõuda asenduspoliisi ja ärakirja väljastamist temalt lepingulises suhtes kirjalikku vormis tehtud tahteavaldustest, ka muid kindlustusandja valduses olevaid andmeid ja koopiaid dokumentidest, mis mõjutavad kindlustuslepingust tulenevaid õigusi ja kohustus 9. Kindlustusandja õigused ja kohustused Kindlustusandja kohustused:
kindlustussumma vastutuse piir Hüvitis võib jääda Kaetakse mingi väiksemaks kui tegelik protsent kuludest kahju juhul kui objekti väärtus on tõusnud või kahju on suurem kui kindlustussumma Hüvitise tüübid · Hüvitis on suurus, mille ulatuses makstakse soodustaud isikule kahjutasu kahju väärtuses · Võib rakendada omavastutust · Rahaline hüvitus · Asendus · Taastamine Nõuete aegumine · Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on 3 aastat
· 1873-1887 Kolme keisri liit Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa · 1879 aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel - Kaksikliit, 1882 aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit (1882-1915) · Kolmikliit tekitas teistes teistest Euroopa riikides rahutust. · Noor Saksa keiser Wilhelm II valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasi- kindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. · 1893 sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. · 1902 Salajane neutraliteedileping Itaalia ja Prantsusmaa · Inglismaa pidi parandama suhteid Venemaa ja Prantsusmaaga. · 1903 Edward II edukas visiit Prantsusmaale · 1904 Prantsusmaa ja Inglismaa sõlmisid Antanti
Ajalugu Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 1879.aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882.aastal ühines nendega Itaalia.See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust.Noor Sakasa keiser Wilhel II valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasi kindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. 1893. aastal sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu , millega kohustusid kallaletungi ajal üksteisele appi minema. Prantsusmaa ja Venemaa koostöö oli Saksale vastumeelne ja Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest lepingust loobuma, kuid asjata. Saksamaa olukord läks veelgi keerukamaks just siis kui ka Inglismaa ühines Vene-Prantsuse liiduga. 1903
korduva kasutamise tõttu. Õigusnormi mõiste- ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid- HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused (n.Kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused. DISPOSITSIOON- vajalik käitumine (õigused ja kohustused) Normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul. SANKTSIOON- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Õigusharu- Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid.
·Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine; ·Normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi. ÕN loogilise struktuuri elemendid: ·HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused ·DISPOSITSIOON- vajalik käitumine (õigused ja kohustused) ·SANKTSIOON- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. näited ·Kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused. näide ·Kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. näide ·Sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, paigutatakse, kui kohapeal puudub võimalus selle üleandmiseks omanikule, valdajale või nende seaduslikule esindajale, lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse. dispositsioon
sunnijõuga) üldkohustuslik käitumisreegel , millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused (formaalselt määratletud reegel) Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid ja nende sisu- 1) hüpotees- normi kehtivuse tingimused (n.Kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused. 2) dispositsioon- vajalik käitumine (õigused ja kohustused) Normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue- kuni 15-aastase vangistusega. Kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist. 3) Näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes
kindlustusandjale teatama. Kindlustusmakse Kindlustusperiood on ajavahemik, mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid. Eeldatakse, et kindlustusperiood on üks aasta. Kindlustusvõtja peab tasuma kindlustusmakse või perioodiliste kindlustusmaksete tasumise kokkuleppe korral esimese kindlustusmakse kohe pärast lepingu sõlmimist. Kindlustuslepingu lõppemine ja nõuete aegumine Kindlustusleping on tähtajaline või tähtajatu. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. 8.3.2. Kahjukindlustus Kindlustusandja hüvitamiskohustus - kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustusväärtus - on kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal Kokkuleppeline kindlustusväärtus.
2) krediidi eest omandatava asja või teenuse hind, kui tasumine toimuks kohe (netohind); 3) krediidi brutosumma, mis tuleb maksta krediidilepingu raames sissemakse, osamaksete, intressi ja muude kuludena; 4) osamaksete arv, suurus ja maksete tegemise tähtajad või tähtpäevad või meetod, mille järgi neid võib kindlaks määrata, kui need ei ole lepingu sõlmimisel veel teada; 5) krediidi kulukuse määr aasta kohta; 6) krediidilepinguga seoses sõlmitavast kindlustuslepingust tulenevad maksed ja kulud; 7) tarbija taganemisõigus, selle teostamise kord ja tähtaeg, samuti krediidilepinguga seotud müügilepingust taganemise õigus; 8) tarbijalt nõutavad tagatised ja omandireservatsioon (VÕS § 233). Kui krediidiandja võõrandab asju või osutab teenuseid üksnes osamaksete eest, ei ole netohinna ja krediidi kulukuse määra märkimine vajalik (405 lg 2) Liisingulepingu puhul loetakse netohinnaks hind, millega liisinguandja liisingueseme ostab.
Eelis: normi laiem regulatiivne toime, lõpptulemus on kompaktsem, ülevaatlikum, praktikas mugavamalt kasutatav õiguslik materjal. Õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese. 1. Lihtne hüpotees esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu, nt võlaõiglusseaduse § 494 lg 1: „Kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused“. 2. Liithüpotees nõuab normi kohaldamiseks enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu. Nt perekonnaseaduse § 18 sätestab abikaasade ühisvara jagamise täitemenetluses järgmiselt: „Kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks“. (2 hüpoteesi) 3
3) krediidi brutosumma, mis tuleb maksta krediidilepingu raames sissemakse, osamaksete, intressi ja muude kuludena; 4) osamaksete arv, suurus ja maksete tegemise tähtajad või tähtpäevad või meetod, mille järgi neid võib kindlaks määrata, kui need ei ole lepingu sõlmimisel veel teada; 5) krediidi kulukuse määr aasta kohta; 6) krediidilepinguga seoses sõlmitavast kindlustuslepingust tulenevad maksed ja kulud; 7) tarbija taganemisõigus, selle teostamise kord ja tähtaeg, samuti krediidilepinguga seotud müügilepingust taganemise õigus; 8) tarbijalt nõutavad tagatised ja omandireservatsioon. Liisingulepingu poolte õigused ja kohustused VÕS on sätestatud peamised lisingulepingu poolte (liisinguandja ja liisinguvõtja) õigused ja kohustused.
hallatud avaliku, pool-avaliku või autonoomse institutsiooni poolt. 3.1. Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetuste mõiste üle puudub üldtunnustatud konsensus. Kui lähtuda kolmest sissetulekuallikast, siis saame sotsiaaltoetusele järgmise mõiste: sotsiaaltoetus on sissetulek või rahas hinnatav teenus või ese, mis ei ole tööga saadav sissetulek ega ka ülalpidamisest saadav toetus. Taoline üldine definitsioon katab igal juhul suure arvu protsesse, nagu nt kinkimine, pärand, maksmine kindlustuslepingust, riiklikud subsiidiumid, tööandjapoolsed vabatahtlikud toetused jne. Asjaolusid, mille tõttu sotsiaaltoetusi garanteeritakse, kirjeldatakse õigusnormides. Sotsiaaltoetuse maksmist põhjustavatel asjaoludel võivad olla mitmesugused tagajärjed (nt toitjakaotus, ebapiisavad elatusvahendid või püsivad tervisekahjustused). Sellele vastavalt on sotsiaaltoetuse eesmärgiks sissetuleku hüvitamine, vajaduse katmine või täiendavate kulude hüvitamine.
jaotuse kinnistute vahel. Kohtulik hüpoteek annab ka näiteks pankrotimenetluse võlausaldajalae samasuguse nõudeõiguse kui tavaline pandiõigus (143-10) - Vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris või kostja vara arestimine või kohtutäiturile eseme hoiuleandmine. Siia alla kuuluv nii vallasvara kui kinnisvara arestimine, õiguste (aktsiad, kaubamärk jne) arestimine, rahaliste vahendite arestimine pangas, nõudeõiguse (näiteks kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõudeõigus) arestimine N: korterit saab kasutada, seal elada, kuid ei saa võõrandada müüa või kinkida, rendilepinguga või hüpoteegiga koormata. Oma olemuselt kostjat kõige rohkem koormavam abinõu. Kinnisasjale keelumärke seadmine ei ole tavaliselt proportsionaalne abinõu rahalise nõude tagamiseks. Juhul, kui vaidlus käib vallasvara kuuluvuse üle või selle anda täiturile hoiule, et tagada eseme säilimine
Eelis: normi laiem regulatiivne toime, lõpptulemus on kompaktsem, ülevaatlikum, praktikas mugavamalt kasutatav õiguslik materjal. Õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese. 1. Lihtne hüpotees esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu, nt võlaõiglusseaduse § 494 lg 1: ,,Kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused". 2. Liithüpotees nõuab normi kohaldamiseks enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu. Nt perekonnaseaduse § 18 sätestab abikaasade ühisvara jagamise täitemenetluses järgmiselt: ,,Kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks". (2 hüpoteesi) 10
annaabi.ee 
