kohal. Asja uurima hakates selgub, et kedagi ei olnud ja majahaldaja ei olnud töömehi isegi kutsutud, sest see oli liiga kallis. Pärast õnnetust olid töömehed kohe tööl ja see töö kestis tervelt 1 kuu. Majahaldaja väidab, et see ei ole tema süü ja ta ei taha kahjustuse eest maksta. Kuna korter on kindlustatud, siis omanikud pöörduvad sinnapoole. Korter on kindlustatud suure summa peale, kuid kindlustusfirma töötaja kõneleb, et summad, mida kindlustusfirmale makstakse, ei kata lumekahjustusi. Ta lisab, et see on majahaldaja süü ning kindlustusfirma abiküsimuse jääb sellega sinnapaika. Korteriomanikud nüüd mõtlevad, mis saab edasi ja mida nad peavad tegema. Huvilised Korteriomanikud (otsene) Majahaldaja (otsene) Kindlustusfirma (otsene) Töömehed (kaudsed) Kindlustusagent (töötaja) (kaudsed) Probleemi püstitus Kes käitus mitte eetiliselt, ning kes peab maksma nüüd remondi eest? Meetodi valik Mina valisin seaduslikkuse meetodi.
saame Valdkonna infosüsteemi. Kogu Zachmani raamistik (valdkond koos infrastruktuuriga) kirjeldab valdkonna infosüsteemi üldist ülesehitust ehk arhitektuuri. 6.Millised read esindavad „puhast valdkonda“ e ärisüsteemi? Esimesed kaks rida. 7. Miks mudeleid vaja on? Hea ja lihtne viis kuidas süsteemi erinevad liikmed saavad nö suhelda ja infot jagada nt kasutajad/tellijad ja arendaja. Mudel peaks kohanduma vastavalt valdkonnale – kui tehakse kindlustusfirmale mudel, siis see peaks antud äris osalejatele arusaadav olema. 8. Millised read esindavad IT infrastruktuuri? Al kolmas rida ja allapoole. 9.MDA mudelitüübid ja mis ridadele need vastavad? CIM (2), PIM (3) , PSM (4) ja kood(5). 10. Milliste veergudega on kasutusjuhu diagramm seotud? Neljas (rollid), kuues (eesmärgid ja nõuded), teine (funktsioonid) 11. UML klass, mis osadest sisaldub?
töömehed. Asja uurima hakates selgub, et majahaldaja ei olnud töömehi palganudki, sest see olevat liiga kallis. Pärast õnnetust olid töömehed aga kohe katusel lund lükkamas ning nõnda kestis see tervelt kuu aega. Haldaja väidab, et see pole tema süü ega taha kahjustusi kinni maksta. Seejärel pöördutakse kindlustusfirma poole. Korter on kindlustatud üsnagi suure summa peale, kuid mees, kellega vestlus käib, kõneleb, et summad, mida kindlustusfirmale makstakse, ei kata lumekahjustusi. Ta lisab, et kõik on tegelikult majahaldaja süü ning kindlustusfirmalt abiküsimine jääb sellega sinnapaika. Korteriomanikud seisavad nüüd küsimuse ees, mis saab edasi. Olulised faktid 1. Paks lumi katusel põhjustab selle kokkuvarisemise. See iseenesest on täiesti mõistetav juhtum, kuid seda oleks saanud ära hoida. 2. Majahaldaja väidab, et enne õnnetust oli ta töömehed palganud ning süüdistab neid mitteilmumise pärast
Riigid kulutavad kõige enam tervishoiule, vanaduspensionidele ja haridusele, Euroopas keskmiselt 6-8% SKP-st igale valdkonnale. Rohkem kulutavad sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse mudeliga riigid(25-30% SKP-st) Baltimaad 15% kanti. Kindlustamise tuumikidee seisneb tulevase hüvitise saaja kaasamises rahaliste ressursside kogumisse. Näiteks inimene, kes tahab saada kompensatsiooni autoavarii korral, sõlmima lepingu ja tasuma sissemakseid. Iga kord ei juhtu avariisid, sealt koguneb kindlustusfirmale raha, et huvitada kahjud, kui need peaksid tekkima. Abirahad riigi eelarvest. See erineb sotsiaalkindlustusest selle poolest, et see ei eelda abitaotleja isiklikku rahalist panust. Kriteeriume on kahte liiki, mille alusel hüvitist makstakse: Esimesel juhul saavad abi need, kes kuuluvad mingisse riskigruppi, näiteks kõik uudega inimesed omavad õigust invaliidsuspensioile, riik maksab toetust orbudele. Teisel juhul
(multiplicity): Autol on 1 või enam omanikku ja isik võib omada 0 või enamat autot. Arvukuse (multiplicity) variandid: Nullist üheni (0..1) Null või enam (0..*) ehk (*) Üks või enam (1..*) Kaks (2) (5..11) (1, 4, 6, 8..12) Vaikimisi arvukus on (1) Mudel peab olema asjaosalistele arusaadav, tõlgitav loomulikku keelde: Kindlustusfirma omab kindlustuslepinguid, mis viitavad ühele või enamale kliendile. Klient omab kindlustuslepinguid (0 või enam), mis viitavad ühele kindlustusfirmale Kindlustusleping sõlmitakse kindlustusfirma ning ühe või enama kliendi vahel. Kindlustusleping viitab nii kliendile (klientidele) kui ka kindlustusfirmale. Kindlustusleping väljendatakse (nullis või ühes) kindlustuspoliisis (kirjalik kindlustusleping) Kindlustuspoliis viitab kindlustuslepingule Kui helistate kindlustusfirmasse ja kindlustate oma auto, tekib kindlustusleping, kuid mitte kindlustuspoliis. Kindlustuspoliis tehakse hiljem ja saadetakse kliendile
Mereprotesti avaldus peab sisaldama sündmuse asjaolude ja kapteni poolt tema hoolde antud vara säilitamiseks tarvituselevõetud abinõude kirjelduse. Lisatakse väljavõtted logiraamatust ja meeskonna tunnistused. Sadamas aitab agent suhtlusel notariga mereprotesti avalduse muutmiseks ametlikuks mereprotestiks. Mereprotest ei vabasta vedajat vastutusest automaatselt, kuid selle olemasolul protestis näidatu ümberlükkamise kohustus läheb üle kas kaubasaajale või kindlustusfirmale. 1 Laevade agenteerimise mõiste definitsioon ja sisu Agenteerimine = laevade teenindamine; seisneb laevade sisse- ja väljaklaarimises, laadimise ja lossimise korraldamises, maksude/lõivude tasumises, prahiraha kasseerimises jne. Agenteerimisega tegelevad erifirmad, kelle esindajaid nimetatakse agendiks, neid tasustatakse agendilepingu alusel. Agendid täidavad tihti ka brokeri funktsioone. 2 Kuidas liigitatakse agenteerimisfirmasid tema omaniku alusel?
olulised mitmesugused rahvusvahelised ja riigisisesed kaubaveod. Eristatakse mere-, maismaa-, raudtee- ja õhuvedusid ning kompleksvedusid, kus kasutatakse mitut transpordiliiki. Sealjuures tuleb arvestada riski üleminekut, vedaja vastutust, kindlustust, kauba kätte-, edasi- ja üleandmist ja paljusid muid asjaolusid, mistõttu veolepingud võivad olla väga keerulised. Kindlustusleping Kindlustuslepingu kohaselt teeb isik kindlustusmakseid kindlustusfirmale, kes kohustub õnnetusjuhtumi korral maksma lepingus määratud kindlustussumma või parandama ja taastama hävinud vara omal kulul. Eristatakse vabatahtlikku ja sundkindlustust. Esimene on vabatahtlik, teise tegemist nõuab seadus. Näiteks autode puhul kehtib sundkindlustus, sest autoõnnetusi juhtub väga tihti ning riik on huvitatud kahju kiirest hüvitamisest. Kui teisi eelmainitud lepinguid võib sõlmida praktiliselt igaüks, siis kindlustuslepingute sõlmimise
rentniku raamatupidamises. Rentniku kohustused: seerimine täitevmenetluse korral. ·sissenõue pööratakse deposiit; 3)pank võtab allutatud laenu, et suurendada 1)rendimaksu maksmine; 2)kindlustuspreemia normatiivseid omavahendeid võlgniku vara vastu, vara arestitakse, seejärel panditakse maksmine kindlustusfirmale; 3)liisitud vara säilimise FV= PV(1+i) t Efektiivne intressimäär: i ef või müüakse ·sissenõue pööratakse võlgniku hoiusele tagamine; 4)kahjude korvamine liisingufirmale =(2*t*n*ia)/t*n+1, kus t-aasta; n-päev, kuu, mitu korda
Niinemaa arvas, et pigem võiks oma tervisega seotud riskid kindlustada töövõtja, kuid võimalik oleks pakkuda kindlustust ka tööandjale. «Hästi loogiline on see, et inimene oma terviseriskid ise ära kindlustaks. See tagaks terve motivatsiooni talle endale, et oma tervise eest hoolitseda,» rääkis Niinemaa. Kuid kas siin ei saa tekkida olukorda, kus kindlustusmakset regulaarselt tasuv inimene tunneb, et tal ongi õigus haiguslehele jääda, kuna ta on selle eest juba kindlustusfirmale maksnud? «Tavaliselt kindlustustooted töötavad ikka koos omavastutusega,» Kui suur see omavastutus peaks olema ja mille järgi seda määrama peaks, ei osanud Niinemaa veel öelda, kuid süsteemi ärakasutamise moment tekib tema sõnul kõige enam sotsialismi tingimustes, kui kõige eest tasub riik. Tööandja kindlustamine on mõistlik, kui riik tuleb vastu «Erakindlustus põhimõtteliselt võiks sellist asja pakkuda, küsimus on rahastamises ja küsimus on
2) rentnik ostab pärast liisingulepingu lõppemist liisitava vara välja jääkväärtuse järgi. Liisingutehingu objektiks ei saa olla toore ja materjalid, mis tootmise käigus füüsiliselt ära tarvitatakse, samuti ei saa liisida väärtpabereid. Rentniku peamised kohustused liisimisel on: 26 1. rendimaksu tasumine liisingufirmale 2. renditava vara kindlustamine ja kindlustuspreemia maksmine kindlustusfirmale 3. liisinguvara säilimise tagamine 4. kahjude korvamine rendileandjale 5. liisinguvara mitteandmine kolmandale isikule ilma rendileandja loata 6. liisinguvara väljaostmine (kui see on ettenähtud lepingus). Liisingu põhieelised rentnikule on: 1. rentnik saab kauba vajadusel, mitte aga vaba raha olemasolu, st.. rentniku maksevõime ei nõrgene 2. rentnik kindlustab ennast uue tehnikaga ja tehnoloogiaga 3. üldjuhul pole vaja lisatagatist 4
Milline on info assümeetrilisuse mõju avaliku sektori arengule? Info asümmetrial on avaliku sektori arengule initsieeriv mõju. Nimelt võib avalikul sektoril olla võimalik olukorda parandada; samas on ka avalikul sektoril harva rohkem informatsiooni kui turuosalistel. Siiski võib avalik sektor aidata inimestel tervisekindlustust saada, pakkudes võimalust haigekassa abiga tõendada oma terviseseisundit kindlustusfirmale. See pärsib ühiskondliku heaolu maksimeerimist, kuna valijad ei pruugi valida sellist poliitikut, kes tegelikult neile kõige paremaid otsuseid teeks. 49. Milles seisneb kahe majandusliku analüüsi valdkonna (otsustusanalüüs; mõju analüüs) olemus? Otsustusanalüüs uurib, kuidas jõutakse avalikus sektoris otsuseni. Täpsemalt otsitakse vastuseid küsimustele, miks mingi tegevus üldse otsustusprotsessini jõuab ning mis asjaolud
kindlustusfirma tegutseks ilma edasikindlustuseta. Sellest omakorda tuleneb mõlemapoolne (nii kindlustusfirma kui edasikindlustusfirma) soov püsida pikaajalises koostöös mille korral tänu kahjususe hajuvusele osutub "heal" aastal "võitjaks" edasikindlustaja ja suure kahjususega aastal osutub "võitjaks" (otse-) kindlustaja. Kuigi edasikindlustusteenus ei ole kindlasti n.ö. tasuta teenus, e. see toob kaasa täiendavad kulud kindlustusfirmale, on need kulud tegelikult väga raskesti identifitseeritavad. /VAJAKS TÄPSUSTAMIST/ 26. Ehitusettevõte kui organisatsioon ja süsteem : tegevuse eesmärgid ja ülesehitus Tänapäeval nimetatakse organisatsiooniks inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. Organisatsioon on kui süsteem, mis koosneb mitmetest omavahel seotud alamsüsteemidest. Süsteem omavahel
Vääramatu jõud tähendab, et seda ei saa mõjutada, aga puu asus kostja mõjupiirkonnas ja kostja oleks saanud seda lihtsalt mõjutada RKTKo 3-2-1-64-06 vihmaveerenn Asjaolud: E AS-i (hageja) hagi K. Z, A. P, S Z ja L. T vastu 63 966 krooni saamiseks. Hageja kindlustusfirma hüvitas kliendi autole vihmaveerenni peale kukkumisega tekkinud kulud. Kliendi nõue majaomanike, kes on vastutavad vihmaveerenni kukkumise eest, vastu läheb kindlustusfirmale. Õiguslik probleem: VÕS § 1059 Vastutus ehitise eest. RK: “Kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Samuti märkis kolleegium nimetatud lahendis, et mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida.”
annaabi.ee 
