Nimi : Anu Fedortsuk Klass : 7.klass Kool : Tallinna Reaalkool Asukoht Himaalaja on mäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani (mõningail andmeil ka Afganistani territooriumil, kõrgeim mäestik Maal. Himaalaja eraldab Ees-Indiat Tiibeti kiltmaast. Himaalaja kulgeb kaares Nanga Parbatist Namtse Barwa mäeni. Lääneosas on ta loode-kagusihiline, idaosas kirde-edelasihiline, keskosas ida-läänesihiline. Keskosas asub Dzomolungma ehk Mount Everest, mis on kõrgeim mägi Maal (mäe tipp on 8848 m kõrgusel merepinnast).Mäestikku läbib palju kuristikke. Iseloomustus Himaalaja on maailma suurim ja kõrgeim mäestik. Himaalaja asub Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval ning ta on umbes 2400 km pikk ja keskmiselt 300 km lai
Teised ülikusuguvõsad moodustasid sõjaväelise aristokraatia. Maiade religioonis mängis tähtsat rolli jumalatele ohverdamine. Maiad arvutasid kahekümnendsüsteemi abil ning tundsid arvu 0. Asteekide suurriigid Pärast maia linnriikide kõrgaja lõppu sai Kesk-Ameerikas domneerivaks asteekide impeerium. Mehhikosse rändasid asteegid põhjapoolsetest mägedest. XV sajandil alistasid asteegid edukate poliitiliste liitude ja veriste vallutussõdadetga suure osa Mehhiko kiltmaast ja selle ümbruskonnast. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas. Asteekide pealinnas Tenochtitlanis elas üle 200 000 inimese. Linnas oli üle 40 püramiidtempli. Aastatel 1519- 1521 vallutasid asteekide riigi hispaanlased. Andide tsivilisatsioon Geograafilised ja looduslikud olud Enam-vähem samal ajal kui Kesk-Ameerikas, kujunes tsivilisatsioon ka Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Looduslikud olud on seal piirkonniti üsna erinevad
Pärslased Iraanist olid lähedases suguluses Indiasse tunginud aarjalastega, kes on tänapäeva hindude esivanemad. Need rahvad kuuluvad keeleliselt ühte paljude rahvastega (kreeklaste ning keldi, romaani, germaani, slaavi ja balti keeli kõnelevate rahvastega) ja neid tuntakse kui indoeurooplasi. II ja I aastatuhandel eKr rajasid esmalt hetiidid ja seejärel pärslased oma suurriigi. I aastatuhande algul eKr oli juba enamik Iraani kiltmaast asustatud indoeuroopa rahvastega, näiteks Iraani lõunaosas, Pärsia lahe rannikul, elasid pärslased. Pärsia suurriigi rajas kuningas Kyros II (559-529 eKr). Ta alistas esmalt suurema osa Iraanist, siis Väike-Aasia ja seejärel suurema vastupanuta ka Mesopotaamia. 3 ÜHISKOND Riik ja ühiskond
Ida Hiina tasandikel on valdavad kultuuristatud lammimullad (Kirde Hiinas ka mustmullad ja tumedad niidumullad), mäestikes pruunid metsamullad, lõunaosas lähistroopilised kolla ja punamullad, kohati lateriitmullad. Lääne Hiinas on ülekaalus hõre stepi, poolkõrbe ja kõrbetaimkate, mäenõlvul ja jõeorgudes kasvab kohati metsa ja võsa; suurem osa Tiibeti kiltmaast on kõrgmäestiku külmakõrb. Ida Hiina tasandikud on peaaegu täielikult üles haritud, ka mägede ja küngaste nõlvul on aiad ja istandikud; looduslikku metsa leidub ainult kirde ja edelapoolseis mäestikes: põhja pool okasmetsa (amuuri nulg) ja liigrohket segametsa (korea seedermänd, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu jt.), lõuna pool Qinlingi igihaljast lähistroopilist metsa. 6
Maadevastuste käigus suurenes ka väärismetallide sissevedu Euroopasse. See tõi omaga kaasa varandusliku kihistumise, mis muutis 17 sajandil liha juba luksuseks. Põllumajanduse areng oli ka intensiivne. Talupojad muudeti sunnimaisteks ja peamiseks sai teoorjus. 4. Asteekide riik Pärast maiade kõrgaja lõppu sai uueks domineerivaks Mehhiko kiltmaa suurriik- asteekide impeerium. Järve keskele saarele rajati oma linn Tenochtitlani. 15.saj vallutasid asteegid suurema osa Mehhiko kiltmaast ja selle ümbruskonnast. Nad võtsid omaks Kesk-Ameerika kõrgkultuuri kõigi selle olulisemaste tunnustega- sealhulgas ka tempelpüramiidid, kirja ja kalendrisüsteemi. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas. Kuningat austati pooljumalana ja ilmus rahva ette rituaalsetel puhkudel. Lihtrahvast oli osa isiklikult vaba, osa aga pidi sunnismaisena harima valitsejate maavaldusi. Kasutati ka orjatööd. Asteekide riik purunes, kui 1519-1521 vallutasid selle hispaanlased
Sumer ja Akad, hiljem Babüloonia ja Assüüria. Nende vahetus läheduses olid ida pool Eelam, Meedia ja Pärsia, Assüüriast põhja pool Urartu riik. Väike-Aasia poolsaarel, tänapäeva Türgi südames, asus hattide riik. Väike-Aasia poolsaarest lõuna pool, Vahemere idarannikul, asetsesid arvukad Foiniikia kaubalinnad, nendest idas, lähemal Eufratile, Süüria linnad, Foiniikiast lõuna pool aga Palestiina riigid Iisrael, Juuda, Moab jt. Iraani kiltmaast ida pool asetsesid muistsed India riigid, Vaikse ookeani rannikul aga tekkis Hiina riik. (Struve ,,Vana-Idamaade ajalugu" 1949: 3) Aafrikas oli Vana-Idamaade ainukeseks riigiks Egiptus. Vana-Idamaade loetellu kuulus tegelikult rohkem maa-alasid ning tekkis aeg-ajalt ka nn. Riiklikke moodustisi, mis teatud ajajärgul etendasid oma osa, kuid neist on meieni säilinud üsna vähe mälestusmärke ning milledest seega ei ole piisavalt infot, et ajaloolased saaksid
Kyrose ajal seisis pühamu alal 12 pehys'i kõrgune jumala kuldne kuju. Ise pole ma seda näinud, vaid räägin, mida babüloonlased ütlevad. Dareios (Pärsia kuningas) ei julgenud kuju maha võtta, ehkki kavatses seda teha, tema poeg Xerxes aga võttis kuju maha ja tappis preestri, kes teda keelas. 539 eKr langes Babüloonia põhja pool tugevnenud Pärsia impeeriumi võimu alla. Pärsia impeerium I aastatuhande alguses eKr oli juba enamus Iraani kiltmaast asustatud indo-euroopa rahvastega. Üks osa neist pärslased elas Iraani lõunaosas, Pärsia lahe rannikul. Pärsia suurriigi rajas kuningas Kyros (559 529 eKr.). Ta alistas esmalt enamuse Iraanist, vallutas siis Väike-Aasia ja alistas seejärel suurema vastupanuta ka Mesopotaamia. 525 vallutasid pärslased Egiptus. Seega oli kogu tsiviliseeritud Lähis-Ida Pärsia valitsejate võimu all: riigi piirid ulatusid Egeuse merest Indiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani.
Mullastik Lääne- Hiinale on iseloomulikud kõrbete pruun- ja hallmullad ning poolkõrbete kastanmullad. Ida- Hiina tasandikel on valdavad kultuuristatud lammimullad (Kirde- Hiinas ka mustmullad ja tumedad niidumullad), mäestikes pruunid metsamullad, lõunaosas lähistroopilised kolla- ja punamullad, kohati lasteriitmullad. Lääne- Hiinas on ülekaalus hõre stepi-, poolkõrbe- ja kõrbetaimkate, mäenõlvul ja jõeorgudes kasvab kohati metsa ja võsa; suurem osa Tiibeti kiltmaast on kõrgmäestiku külmakõrb. Ida- Hiina tasandikud on peaaegu täielikult üles haritud, ka mägede ja küngaste nõlvul on aiad ja istandikud. Haldusjaotus Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi üle. Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks Taiwani, mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks. Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saartele. Peale provintside on Hiina 1
võtsid palju mõjutusi üle naaberrahvastelt, eelkõige kõrgelt arenenud Mesopotaamia kultuurist. Samas omistatakse hetiitidele ühte kõige olulisemat leiutist inimkonna ajaloos. Umbes 1300 eKr hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. PÄRSIA SUURRIIK. I aastatuhande alguseks eKr olid enamiku Iraani kiltmaast asustanud põhja poolt sisse rännanud indoeurooplased. Üks osa neist - pärslased - elas Iraani lõunaosas, nüüdse Pärsia lahe rannikul. See, esialgu üsna väikest maa-ala asustanud rahvas rajas 6.sajandil eKr, kui valitses kuningas Kyros II (559-529 eKr), seniolematult suure riigi. Kui vallutatud alade nimistusse lisandus ka Egiptus, oli kogu tsiviliseeritud Lähis-Ida Pärsia valitsejate võimu all. Kuningas Dareios I püüdis 5.sajandi algul eKr alistada ka Kreekat, kuid
Osade geograafide arvates on Suur- Kaukasuse peaahelik piiriks Euroopa ja Aasia maailmajao vahel. Mäestiku põhjaosa, Suur-Kaukasus, kulgeb loode-kagu sihis Aasovi ja Kaspia mere vahel. · Himaalaja Himaalaja on mäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani territooriumil, kõrgeim mäestik Maal. Himaalaja eraldab Ees-Indiat Tiibeti kiltmaast. Himaalaja kulgeb kaares Nanga Parbatist Namtse Barwa mäeni. · Kordiljeerid Kordiljeerid on mäestik Ameerikas. Kulgeb piki Vaikse ookeani läänekallast. Kordiljeeride Lõuna-Ameerikas asuvat osa nimetatakse Andideks, see on Kordiljeeride kõrgeim osa, kõrgusega kuni 6960 m · Apalatsid Apalatsid on mäestik Põhja-Ameerikas. Kulgevad piki Põhja-Ameerika idarannikut St
pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.), hiljem Früügia (10-6ss.), Lüüdia (13/7- 6). Väike-Aasia poolsaarest lõuna pool, Vahemere idarannikul, asetsesid arvukad Foiniikia kaubalinnad, nendest idas, läahemal Eufratile Süüria linnad, Foiniikiast lõuna pool aga Palestiina riigid Iisrael, Juuda jt. Iraani kiltmaast ida pool, Induse ja Gangese jõe orus Ees-India poolsaarel, asetsesid muistsed India riigid (III at eKr I at.pKr), Vaikse ookeani rannikul aga tekkis Huangho ja Jangtsekiangi jõe orus Hiina riik (II at. eKr- tänapäevani. Vana Hiina lõpp I at pKr). Tähistades Vana-Idamaade geograafilisi raame, tuleb märkida, et termin, millega me "Idamaid" nimetame, ulatub antiikaega, mil need maad olid Rooma (ja varem Aleksander Suure) impeeriumi provintsid ja asetsesid tõesti Roomast või
annaabi.ee 
