SOOJUSÕPETUS 10. klassi SOOJUSÕPETUSE PÕHIMÕISTED SISEENERGIA on keha kõikide molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summa. SOOJUSHULK on energiahulk, mida keha soojusvahenduse teel saab või ära annab. ERISOOJUS on soojushulk mis on tarvis anda ühele kilogrammile ainele, et tõsta temperatuuri 1 kraadi võrra. SULAMISSOOJUS (J/kg) on tarvis anda ühele kilogrammile ainele sulamistemperatuuril tema sulamiseks. AURUMISSOOJUS L on soojushulk, mis on tarvis anda ühele vedeliku kilogrammile selle aurustamiseks jääval temperatuuril. KÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUS on soojushulk, mis eraldub 1kg kütuse täielikul põlemisel. SOOJUSE TASAKAALU VÕRRAND Q antud = Q saadud KALOR Cal on mittesüsteemne soojushulga mõõtühik, mis on kasutusel mitmetel elualadel. 1Cal = 4,2 J 1Cal on soojushulk, mida on vaja 1kg vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
V: 41,4 liitrit 4. Kartul sisaldab 21% tärklist. Kui palju kartuleid läheb vaja 315kg tärklise saamiseks? V: 1500kg 5. Kolmnurga kõrgus on 27cm, mis moodustab 60% alusest. Leia kolmnurga pindala. V: 607,5cm 2 6. Ristküliku pikkus on 18dm ja laius on 12dm. Mitme protsendi võrra väheneb ristküliku pindala, kui pikkust suurendada 30% võrra, aga laiust vähendada 50% võrra? V: 35% 7. Merevesi sisaldab 4% soola. Kui palju magedat vett tuleb lisada 5 kilogrammile mereveele, et saadud segu sisaldaks 2,5% soola? V: 3kg 8. 3 liitrit 40%-list lahust segati 7 liitri 60%-lise sama aine lahusega. Mitme protsendiline lahus saadi? V: 54% 9. Et suurendada teatri sissetulekuid, tõsteti pileti hinda 15%. Osutus aga, et selle tulemusel vähenes ka teatri külastatavus 15%. Kas teater sai piletihinna tõstmisest kasu või kahju? Mitu protsenti? V: 2,25% kahju 10. Arvuta avaldise täpne väärtus (kalkulaatorita)
mitteühtlane liikumine. VALEMID JA TÄHISED: t= aeg s= tee pikkus v= kiirus t= s:v s= v×t v= s:t 4) JÕUD Jõuühikuks on üks njuuton/newton (1N) ning jõu tähis on F. 100 grammilisele kehale mõjub raskusjõud 1N. Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Taevakeha külgetõmbejõudu nimetatakse raskusjõuks (g). Tegur g näitab, kui suur raskusjõud mõljub antud kohas keha igale kilogrammile. Kõlgetõmbejõud ei ole iseloomulik vaid taevakehadele, teoreetiliselt on igal kehal oma raskusjõud. Laetud kehade vahel mõjuvat jõudu nimetatakse elektriliseks jõuks. Eletriline jõud võib olla tõmbejõud või tõukejõud. Elektrilaengutel on ka kas liiki: positiivne ja negatiivne laeng. Eri laengutega kehad tõmbuvad ja sama laenguga kehad tõukuvad. Midagi tõstes ,,võitled" sa maa külgetõmbejõu vastu, mis tõttu kulub selleks energiat. Maal on
vedelikust väljuma. ·Aurumine on seda kiirem, mida kuivem on õhk. ·Õhus on alati veeauru. ·Veeauru hulk õhus on piiratud. ·Kui õhk on niiske ei mahu õhku enam palju auru juurde ja aurumine on aeglane. ·Aurumise kiirus sõltub ainest ·Aurumisel vedelik jahtub ·Et hoida lahtise pinnaga vedelikku samal temperatuuril, on vaja vedelikule energiat juurde anda. ·Näit. higistamine ·Soojushulka, mis tuleb anda kindlal temperatuuril olevale ühele kilogrammile vedelikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks, nim. aurustumissoojuseks. ·Aurustumissoojus näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustamiseks või eraldub 1kg vedeliku kondenseerumisel jääval temperatuuril. Vedeliku aurustumissoojust keemistemperatuuril nim. keemissoojuseks. Q
Mis on selle ühik? Näitab, kui palju aurab ajahetkel välja. Ühik on g/s 129. Miks auru kondenseerumisel vabaneb soojust? Soojenemisprotsessis kiirus suureneb ja sellel juhul vabaneb soojust. 130. Mille poolest erinevad aur ja gaas? Gaas on gaasilises olekus aine, kus temp on kõrgem kriitilisest. Aur on ka gaasilises olukus aine, kuid kriitilisest madalam temp 131. Milline on aurustumissoojuse tähendus? Milline on ühik? on soojushulk, mis on tarvis anda ühele vedeliku kilogrammile selle aurustamiseks jääval temperatuuril. g/s 132. Miks aurustumissoojus sõltub temperatuurist? mida suurem temperatuur, seda kiiremini hakkavad osakesed liikuma 133. Mille poolest aurustumissoojus ja keemissoojus erinevad? Keemissoojus vedeliku aurustumis-soojus keemistemperatuuril. Aurustumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub või antakse massiühiku vedeliku aurustumiseks või kondenseeru- miseks jääval temperatuuril 134. Miks jää sulamistemperatuur on 0ºC
Härmatumine Faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust tahkesse. Rekristallisatsioon Faasisiire, kus aine muudab oma kristallstuktuuri tahke agregaatoleku piires. Siirdetemperatuur Temperatuuri väärtus aintud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, magalamal aga teises faasis. Kolmikpunkt Kindel rõhu ja temeratuuri väärtus, millel 3 faasi on tasakaalus. Sulamissoojus Soojushulk, mis tuleb ühele kilogrammile ainele anda, et ta sulaks. J/kg Aurustumissoojus - L Näitab, milline soojushulk kulub aine aurustumiseks antud temperatuuril. Keemissoojus Vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril. Aur - Gaasiline faas vedeliku pinna lähedal. Gaas - Kui temperatuur on üle kriitilise. Küllastunud aur Aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus. Keemine Aurumise eriliik,kus on anud aine auru rõhk on küllastunud. Keemistemperatuur -
2 1,5 1 0,5 0 1900 1940 1950 1960 1965 1970 1985 1987 1991 1992 m, kus müüdud puuviljade kogust kujutaks tulp, atud vastava arvu puuviljade kujutististega. piktogramm nagu eelmises ülesandes. s eraldi aknas Forma Data Series lehel Pattern, Fill Efects e to näidata, mitmele kilogrammile üks figuur vastab. Vali 10 100 90 80 70 60 banaanid Kogus 50 õunad pirnid 40
puugaasigeneraatoris. Õhust ja puidust eralduv niiskus annavad reageerides süsihappegaasi CO2 ning vingugaasi CO ja vesiniku H2. Süsihappegaas taandub suures osas vingugaasiks. Osa vesinikku, mis reageerib süsinikuga, tekitab metaani CH4. Puu põletamisel tekkiv gaas on detonatsioonikindel, mis lubab seda kasutada ka tänapäevaste kõrge surveastmega mootorite käitamiseks. Arvestuslikult vastab üks liiter bensiini 22,5 kilogrammile puidule. Puit tuleks saagida klotsideks, küljepikkusega 5-6cm. Niiskus ei tohiks ületada 18%. Agregaadi komplekti kaal on kuni 300kg. Võrreldes bensiinitoitega on sama mootor puugaasiga töötades kuni 30% nõrgem. Iga 10 töötunni järel tuleks eemaldada tuhk ning hooldada filtreid ja torustikud. Kütteks võib kasutada puitu, puidujäätmeid, turvast. Generaatorgaasi on võimalik saada ka teiste tahkainete gaasistamisel, kuid siis tuleb seda materjali eelnevalt uurida
kasum on kõige suurem ressursiühiku kohta. Ressursside maksimum- määratakse kindlaks hinnatasemega. 12:Väetiste üldefektiivsus ja keskmine efektiivsus Väetise üldefektiivsuse näitajaks on enamsaak kd-des või sü- s 1 kilogrammi väetiste toimeaine kohta.. Antud näitaja väljendab suhet tegur toodang . Kui kasutatakse samaaegselt mitut väetiseliiki on tegemist väetise keskmise efektiivsusega- (Eväet), väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPk) 1 kilogrammile (toimeaines) saadavat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetistühiku kohta E väet = Y NPK Y o / X Y NPK on saak väetist (NPK ) saanud põllult Y o on saak väetamata põllult X on summaarse väetisannus toimeaines 12a):Väetisenormi mõjutavad tegurid: Maa looduslik viljakus, eelkultuurid... 13:Väetise kasutamise majanduslik efektiivsus (väärindushind)- miks vaja? Väetise majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja saagi andmed üle viia rahaliseks näitajateks
lahust? 3. 20 grammi lahust sisaldab 16 grammi lahustit. Milline on lahustunud aine protsendiline 26. Isotoopide 2814Si ja 3014Si keskmine aatommass on 28,5. Milline on nende isotoopide sisaldus selles lahuses? protsendiline sisaldus antud segus? 4. 10 kilogrammi lahuse kohta tuleb 9000 grammi vett. Milline on lahustunud aine 27. 1,2 kilogrammile 3%-lisele lahusele lisati 300 grammi suhkrut. Milline on lahustunud protsendiline sisaldus selles lahuses? aine protsendiline sisaldus saadud lahuses? 5. 160 grammi etanooli lahustati 0,48 kilogrammis vees. Milline on etanooli 28. Leida lahustunud aine protsendiline sisaldus 70 grammis lahuses, kui selle lahuse protsendiline sisaldus selles lahuses
Väetamine on peamine saaki kujundav tegur, seega sõltub taimekasvatuse efektiivsus suurel määral väetiste kasutamise efektiivsusest. Väetise üldefektiivsuse näitajaks on enamsaak kg-des või söötühikutes 1 kilogrammi väetiste toimeaine kohta. Antud näitaja väljendab suhet tegur toodang. Kui kasutatakse samaaegselt mitut väetiseliiki on tegemist väetise keskmise efektiivsusega- (Eväet), väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPK) 1 kilogrammile (toimeaines) saadavat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetistühiku kohta E väet = Y npk Y o / X Y npk- on saak väetist (NPK ) saanud põllult Y o- on saak väetamata põllult X- on summaarse väetisannus toimeaines 13. Väetisnormi mõjutavad tegurid Väetisenormi mõjutavad tegurid on: 1.mulla omadused 2.väetustarve 3.eelnev väetamine 4.mullaharimistööde kvaliteet 5.eelkultuur ja selle väetamine 6.ilmastik 14
Ressursside maksimum määratakse kindlaks hinnatasemega. 12. Väetiste üldefektiivsus ja keskmine efektiivsus Väetiste üldefektiivsuse näitajaks on enamsaak kilogrammides või söötühikutes ühe kilogrammi väetiste toimeaine kohta. Antud näitaja väljendab suhet tegur-toodang. Juhul kui kasutatakse üheaegselt mitut väetiseliiki, tuleb arvutada väetiste keskmine efektiivsus. Väetiste keskmine efektiivsus väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPK) 1 kilogrammile (toimeaines) osanevat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetiseühiku kohta. Eväet=(Ynpk-Yo):X , kus siis Ynpk on saak väetist saanud põllult, Yo on saak väetamata põllult ja X on summaarne väetisannus toimaines. Saagifunktsioon, mis iseloomustab väetisannuse ja saadava enamsaagi vahelist seost (saagikõverat), on leitav järgmise matemaatilise võrrandi abil: Yx=Yo+bx-cx². Kus siis
10.- 0 600 Nagu tabelist näeme, on hinnaga 12 krooni kilogrammi eest saadaval ainult 10 kilo apelsine. Kui tahame saada 80 kilogrammi apelsine, on nende hind 18 krooni. Kuna meil nii palju raha pole, on kaks võimalust, kas apelsine üldse mitte osta või osta vähem kui esialgu kavandatud. Ka pakkujad on huvitatud sellest, et tarbija ikkagi ostaks, sest ostu mittetegemisel ei saa ka pakkuja tulu. Oletame, et otsustame lõpuks vähendada ostetavate apelsinide kogust 60 kilogrammile kui kilohinnaks kujuneb 17 krooni. See on vastuvõetav ka pakkujale. Selliselt kujunes apelsinide turuhinnaks 17 krooni, mis on vastuvõetav nii pakkujale kui ka ostjale. Ülesanne 16. Ülesanne sobib individuaalseks tööks. Ülesande eesmärk on kinnistada nõudluse-pakkumise, üle- ja alapakkumise mõisteid. Näiteks: Hind Pakutav kogus Nõutav kogus Puudu- või ülejääk turul kg kg 20
Nende osakaal materiaalsetes kuludes on ca 40-45%. Väetamine on peamine saaki kujundav tegur ja majanduslikult on tulus intensiivne viljelemine. Seega sõltub taimekasvatuse efektiivsus suurel määral väetise kasutamise efektiivsusest. Väetise üldefektiivsuse näitajaks on enamsaak kilogrammides või söötühikutes ühe kilogrammi väetiste toimeaine kohta. Antud näitaja väljendab suhet tegur-toodang. Väetise keskmine efektiivsus (Eväet) väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPK) 1 kilogrammile (toimeaines) osanevat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetiseühiku kohta. , kus YNPK= saak väetist (NPK) saanud põllult; Y0= saak väetamata põllult; X= summaarne väetisannus toimeaines. Väetisnormi mõjutavad tegurid: mulla omadused, väetustarve, eelnev väetamine, mullaharimistööde kvaliteet, eelkultuur ja selle väetamine, ilmastik. Saagifunktsioon, mis iseloomustab väetisannuse ja saadava enamsaagi vahelist seost
- 0 600 Nagu tabelist näeme, on hinnaga 12 krooni kilogrammi eest saadaval ainult 10 kilo apelsine. Kui tahame saada 80 kilogrammi apelsine, on nende hind 18 krooni. Kuna meil nii palju raha pole, on kaks võimalust, kas apelsine üldse mitte osta või osta vähem kui esialgu kavandatud. Ka pakkujad on huvitatud sellest, et tarbija ikkagi ostaks, sest ostu mittetegemisel ei saa ka pakkuja tulu. Oletame, et otsustame lõpuks vähendada ostetavate apelsinide kogust 60 kilogrammile kui kilohinnaks kujuneb 17 krooni. See on vastuvõetav ka pakkujale. Selliselt kujunes apelsinide turuhinnaks 17 krooni, mis on vastuvõetav nii pakkujale kui ka ostjale. Ülesanne 16. Võttes aluseks eelnevas näites toodud nõutavate ja pakutavate koguste ning hinna arvandmed, arvuta defitsiidi või ülepakkumise kogused. Defitsiidi kogused tähista miinus märgiga ja ülepakkumiskogused pluss märgiga.
Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see Fr = 9,81 N Maa poolusel on see 9,83 N/kg, ekvaatoril 9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg Suurus mass väljendab keha inertsust tema omadust osutada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. 31.10.2011 3 Kiirendus Kui keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) võrdsetes ajavahemikes
annaabi.ee 
