Keemilise reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid loeng Mis on keemiline reaktsioon? Keemilistes reaktsioonides tekivad ühtedest ainetestreaktsiooni lähteainetest teised ained reaktsiooni saadused Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? + N2 + 3H2 2NH3 Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? · Selleks, et keemilised reaktsioonid toimuksid on vaja aktiivsete (energiarikaste) osakeste kokkupõrkeid · Selle tulemusena toimub aatomitevaheliste keemiliste sidemete tekkimine ja katkemine · Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat · Keemiliste sidemete tekkimisel eraldub energiat ja osakesed lähevad püsivamasse olekusse Keemilised reaktsioonid võivad toimuda erineva kiirusega Kui kiiresti toimub see Kui kiire on nafta tekkimine reaktsioon? maap...
Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nim. kiirust,mis tuleb anda kehale,et keha hakkaks tiirlema tehiskaaslasena ümber Maa. .Elastsusjõu suund on alati vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale.elastsusjõud tekib kui tahket keha deformee rida,siis aatomite ja mol.vahelised kaugused muutuvad ning nende vahelised tõmbe-või tõukejõud püüavad aatomeid algasendisse tagasi viia.hooke seaduse järgi arvutatakse elastsusjõudu F=-kx.Keha deformeerisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemise ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale.keha impulsiks nim. suurust, mis võrdub keha m ja tem a kiiruse korrutisega(i=mv).jõu imp. Nim. jõu ja aja,mille vältel jõud mõjutab keha,korrutist(I=Ft).impulsi jäävuse seadus seisneb selles,et suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel liikumisel ja vastastikmõjul jääv. reaktiivliik. nim. liikumist,mille põhjustab kehast...
käsitletud ülesannete võimalikud lahendused (NB! Lahendada saab ülesandeid enamasti mitut moodi) Jalgrattur sõitis Tartust Viljandi kiirusega 40 km/h ning tagasi kiirusega 20 km/h. Leida keskmine kiirus. Kiirus on asukoha muutus ajas. Kõige lihtsam keskmise kiirus arvutamise moodus on kogu läbitud teepikkus jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h ) Meil siis vk=2s/(t1+t2), algtingimustest 2t 1=t2, seega vk=2s/3 t1. Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Q=mcΔT; m=ρV; V = Svt; seega Q= SvtρcΔT
Torude ekvivalentkaredus (Δe ; mm): 0.25 teljeni. Veetase mahutis 2 (H3; m): 5.0 Joonestada skemaatiline energia ja survejoon. Lahenduskäik: 1. Leian torude ristlõike pindalad: A1 ja A2 2. Lei an kiirused v1, v2 ja v3 Q v= A 0,001 m v 1= =5,66 0,0001767 s 0,001 m v 2=v 3= =0,51 0,001964 s 3. Leian Reynoldsi arvud Re1 ja Re2 v∗d Re = v v 1∗d 1 5,66∗0,015 R e 1= = =128442≈ 128000 v 0,661∗10−6 v 2∗d 2 0,51∗0,05
· Eriõlid Konsistentsed ehk määrded · Üldmäärded · Raudtee määrded · Kuumuskindlad määrded · Erimäärded · Külmumisvastased ühendid Tahked · Metallid (vask, nikkel, plii, tina, indium, kuld) · Grafiit · MoS2 · PTFE ehk teflon Gaasilised · Õhk · Muud gaasid Dünaamilised · Suured kiirused · Väikesed koormused · Kõrge täpsus Staatilised · Väiksemad kiirused · Suuremad koormused · Madalam täpsus
5GHz võrgus on hõivatud 40-44,48-52,100-112,136-140 ja vabad 36,56-98,114-134,142-st lõpuni kanalid 4. WLAN võrgu kiiruste uurimine http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%204/ 4/6 11.12.2016 Side labor 4 aruanne 802.11g (2,4 GHz) võrk. SSID: Livingmoul Hinnang TCP katsetulemustele: kiirused on üsna väiksed ja hüppelised Hinnang UDP katsetulemustele: kiirused on üsna väiksed ja hüppelised 802.11n (5 GHz) võrk. http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%204/ 5/6 11.12.2016 Side labor 4 aruanne SSID: Liverpool Hinnang TCP katsetulemustele: kiirused on suuremad ja endiselt hüppelised
v kontsentratsiooni muutust ajaühikus. Nagu füüsikaski, võib rääkida keskmisest kiirusest ja hetkkiirusest. Lähteainete kontsentratsioon ajas väheneb, seega C2 < C1 ja kiirus on negatiivne. Saaduste järgi määratud kiirus on loomulikult positiivne, sest saadust tekib kogu aeg juurde ja C2 > C1 Kontsentratsiooni ühikuks keemias on [mol/l] see tähendab[mol/dm3], ajaühik valitakse sobivusest lähtudes, sest kiirused on väga erinevad.Keemilise reaktsiooni kiirus sõltubki kõigepealt reageerivatest ainetest ja võib ulatuda plahvatustest kuni üliaeglaste reaktsioonideni, mis viivad näiteks kivimite porsumisele ja mille käigus kõrgest mäest saab savihunnik Vaatleme reaktsiooni 2A + 3B = X + 4Y, erinevate komponentide järgi määratudkiirused suhtuvad nagu koefitsendid, kui näiteks X tekkekiirus VX = 0,2 = mol/l*min, siis VA = -0,4; VB = -0,6 ja VY = 0,8 mol/l*min
Relatiivsusteooria Suhtelisuse teooria 1) Erirelatiivsusteooria 2) Üldrelatiivsusteooria Relatiivsusteooria suured kiirused lähenevad valduskiirusele (c= 300 000 km/s) Elektroonika elementaarosakeste kiirendid (Sveitsi kiirendi) prootonite kiirendi. I Klassikaline füüsika sai alguse 17. saj kui Newton mõtles 3 seadust. Lõpeb 20. saj alguses kui Einstein relatiivsusteooria. Igapäevaste kiiruste füüsika loojaks. Keha kiirus sõltub taustsüsteemi valikust. Aja ja ruumi mõõtmed on absoluutsed ja ei sõltu taustsüsteemi valikust.
Keha liikumisel maapinna suhtes ülespoole selle kiirus pidevalt väheneb keha ja õhu vahelise hõõrdejõu takistava toime tõttu ning kõige kõrgemas punktis on lõppkiirus null. Pärast hetkelist peatumist hakkab keha alla maapinna poole tagasi kukkuma. Kõige kõrgemast punktist alla tagasi maapinna poole laskudes on keha algkiirus null ja maapinna poole jõudmise käigus keha kiirus pidevalt suureneb. Tavaliselt loetakse üles visatud kehade ülespoole suunatud kiirused positiivseteks ning allasuunatud kiirused negatiivseteks! Aeg, mis kulub kehal üles ja pärast tagasi alla liikumiseks on võrdne! Üles visatud või alla tagasi kukkuva kehaga seotud seaduspärasusi kasutatakse ära näiteks spordis (ülesvisatavate ja alla kukkuvate kehade või ka ujumisega seotud alad), sõjanduses, ehituses, lendamisega seotud masinate liikumisel, raketitööstuses, astronoomias jne.
lahustumine vees jne. Tahke - praktiliselt puudub. Osakesed mõjutavad teineteist jõuga Tõestus: enamus kehi on raske kokku suruda ja venitada. Osakestel "meeldib" olla teineteisest kindlatel kaugustel. Kui nad lähenevad tekib tõukejõud ja kui kaugenevad tekib tõmbejõud (nagu vedru). Tahke Molekulid asuvad korrapäraselt, nad võnguvad, nende vahel on tugevad tõmbe ja tõuke jõud, nad asuvad lähestikku. Vedel Molekulid asuvad korrapäratult, aga lähestikku, liikumis kiirused on väikesed, tõukejõud on suured, tõmbejõud puudub. Gaas Molekulid asetsevad korrapäratult, teineteisest väga kaugel, kiirused on tohutultsuured, tõmbejõud ja tõukejõud puuduvad. Ideaalne gaas on gaasi mudel kus molekulide vahelised jõud loetakse tohutult väikeseks, füüsikaliselt tähendab see, et vaadeldakse ainult molekuli liikumist (kineetilist energiat), potensiaalset energiat loetakse võrdseks 0ga. Reaalsuses on sarnane ideaalsele gaasile, väga hõre gaas.
See tähendaks, et too oinas on kuskilt kaks tüvenumbrit täpsust juurde võlunud - valetaja! 4. Miks tuleb absoluutselt elastsel põrkel arvestada nii impulsi jäävuse kui energia jäävuse seadusi, absoluutselt mitteelastse põrke puhul aga ainult impulsi jäävuse seadust? Kõigepealt tahaksin mainida, et absoluutselt elastsel põrkel ei tule tingimata energia jäävuse seadust arvestada oletame et meil on kaks keha, mille massid ja kiirused on teada. Kehad põrkuvad absoluutselt elastselt ning me mõõdame ühe keha kiiruse pärast põrget. Nüüd oleme võimelised arvutama teise keha kiiruse impulsi jäävuse seadusest ilma energia jäävuse seadust rakendamata, seega on küsimus valesti sõnastatud. See, kas meil tuleb või ei tule energia jäävuse seadust kasutada, sõltub olukorrast ja ülesandest. Meil on lihtsalt võimalik seda kasutada.
T.Kabanen Tartu 2013 Käesoleva ülesande eesmärk on tutvumine kaevamis-transportimismasinate veo- ja tootlikkuse arvutuste metoodikaga lähtudes töödeldava pinnase omadustest. Ülesandes tuleb määrata: - buldooseri tööprotsessis tekkivad takistused töötsükli etappidel: - pinnase lõikamisel, teisaldamisel ja tühjalt tagasisõidul; - mootori vajalik võimsus (valida selle alusel sobiv masin Lisast 1); - valitud masina võimalikud liikumise kiirused tsükli etappidel; - valitud masina tunnitootlikkus teisaldamiskaugustel 15, 30, 50, 75, 100 ja 125 m; - joonestada buldooseri tootlikkuse graafik sõltuvalt teisaldamise kaugusest. Lähteandmed töödeldava pinnase kohta ja soovituslik buldooser Variant Soovituslik Erilõiketakistus Tihedus Kobestustegur nr buldooser k, kN/m2 , kg/m3 kk
.................................................................4 Elektriga töövahend köögikombain Köögikombain on seade, mida juhitakse nuppude, mootori, tööanuma ning rea lisaseadmete abil. Kõik need komponendid piiritlevad seadme funktsionaalsed võimalused. Peamine parameeter, mille eest mootor vastutab on pöörlemise kiirus. Lihtsamatel mudelitel on üks-kaks kiirust, kallimatel variantidel aga neli ja enam. Kiiruste vahemik ulatub 15 kuni 12000 pöördeni minutis. Suuremad kiirused on head peenestamiseks, aeglasemad kiirused aga segamiseks. Kombaini tööanumaid valmistatakse plastikust, klaasist ning harvem ka metallist (viimane on hea liha töötlemiseks). Saadaval on tagavara nõud erinevat liiki toitudele (näiteks liha või taigna jaoks). Väga kasulikud on tagavara anumad üheaegselt mitme toidu valmistamisel. Samuti on väga mugav, kui nõu on valmistatud löögi- ja temperatuurikindlast klaasist kuna
o. suund vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele poolusele. Tegelikult on elektronide liikumise suund metallides voolu kokkuleppelise suunaga vastupidine. · Vooluallika ülesandeks on elektrivälja tekitamine ja säilitamine vooluringis. · Elektriväil metallis levib valguse kiirgusega vaakumis (300 000 km/s). Üheaegselt elektrivälja levimisega hakkavad kogu vooluringi ulatuses vabad elektronid suunatult liikuma. Elektronide suunatud liikumise kiirused on suhteliselt väikesed, ulatudes mõne millimeetrini sekundis (olenevalt elektrivälja tugevusest ja juhi materjalist). Samaaegselt säilib vabade elektronide kaootiline soojusliikumine, mille kiirused võivad ulatuda mitmesaja kilomeetrini sekundis. Elektronide kaootiline liikumine ei kujuta endast elektrivoolu. · Elektrivoolu saab tekkida ainult suletud vooluringis.
8. Teepikkuse tähis ja ühik? Tähis s Ühik m, cm, mm, dm, km jne 9. Mida näitab aeg? Aeg näitab liikumise kestvust. 10. Aja tähis ja ühik! Tähis t Ühik sek, min, h, õp ... 11. Kuidas leiame Tartust Tallinna sõitva auto kiiruse, kui teame teepikkust ja sõitmiseks kulunud aega? Jagame teepikkuse sõiduks kulunud ajaga. 12. Valem: V=s/t 13. Kiiruse ühik ja tähis: Tähis v Ühik km/h ; m/s ..... 14. Vihikusse! Väljenda järgmised kiirused km/h: 8 m/s 25,8 km/h 12 m/s 43,2 km/h 10 m/s 36 km/h 15. Vihikusse! Väljenda järgmised kiirused m/s: 18 km/h 5 m/s 72 km/h 20 m/s 100 km/h 27,8 m/s 16. Kuidas liikumist liigitatakse (2) ? Ühtlane liikumine liikumine, mille jooksul keha kiirus ei muutu Mitteütlane liikumine liikumine, mille jooksul keha kiirsu muutub 17. Kuidas nim. Kiirust, kui leiame selle mitteühtlase liikumise puhul ning jagame läbitud teepikkuse kogu liikumiseks kulunud ajaga? Keskmine kiirus
käsitletud ülesannete võimalikud lahendused (NB! Lahendada saab ülesandeid enamasti mitut moodi) Jalgrattur sõitis Tartust Viljandi kiirusega 40 km/h ning tagasi kiirusega 20 km/h. Leida keskmine kiirus. Kiirus on asukoha muutus ajas. Kõige lihtsam keskmise kiirus arvutamise moodus on kogu läbitud teepikkus jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h ) Meil siis vk=2s/(t1+t2), algtingimustest 2t 1=t2, seega vk=2s/3 t1. Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 °C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 °C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Q=mcT; m=V; V = Svt; seega Q= SvtcT
Keha impulss.! Selleks nimetame kehamassi ja liikumise korrutist. ( valem ) Impulssi nimetame teisiti ka liikumisnurgaks. Selle suund ehk liikumissuund langeb kokku keha kiiruse suunaga. Impulsiga on seotud Newtoni 2 ja 3 seadus. ( valem) Inimene liigub maal, ta lükkab oma jalaga maad endast edasi. Inimene liigub seetõttu , et maa mass on suur ja ta mõjutab inimest. Kiirused millega kehad pärast vastastikkust mõjutamist teineteisest eemalduvad on pöördvõrdelised nende massidega. Impulssi jäävusseadus: see ütleb , et suletud süsteemi mida ei mõjuta väljaspoolt teised kehad on kogu impulssi jääv ehk võrdne nulliga ( valem ). Impulssi jäävuse seadus võimaldab lahendada ülesandeid
Kiirjooks Distantsid Pallivise tehnika osade jaotus Pallivise koosneb hoojooksust, ristsammust, palli Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, tahaviimisest (jätmisest), äraviskest ja 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. tasakaalustamisest. Millega võrdub jooksukiirus ? Enamlevinud vead palliviskes - Hoojooksu Jooksukiirus võrdub sammusageduse ja esimene pool on liiga pikk ja sammumärgile jõudes sammupikkuse korrutisega. v = s : t ehk kiirus on on viskaja kiirus liialt suur. Sammumärki tabades teepikkuse ja kulunud aja suhe. pöörab viskaja õlavöö järsult paremale ühe sammu Kiirjooksu osad 100m jooksu näteil jooksul. Viske-eelses asendis on viskekäsi koos ...
23. Lähtudes seosest pöördliikumist iseloomustavate suuruste vahel, tuletage seos kiiruste vahel. 28. Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja formuleerige relatiivsusprintsiip. Identifitseerge lähtevalemis olevad kiirused. 32. Millised on konservatiivsed jõud ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid. Konservatiivsed jõud- Töö on null, näiteks gravitat5siooni jõud, elektrostaatilised jõud Dissipatiivne jõud- Töö on nullist erinev, näiteks takistusjõud 68. On antud sumbuva võnkumise võrrand. Ilmutage siit sumbuvustegur ja defineerige see. Mis on sumbuvuse logaritmiline dekrement? 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 1) Isotermiline protsess. T=const, m=const 41. Tuletage jõu ja potentsiaalse energia vaheline seos, lähtudes töö valemist.
· Uraan teeb tiiru ümber Päikese: 84,3 Maa aastaga ASUKOHT · Seitmes planeet Päikesest eemal · Kaugus päikesest: 2 872 500 000 km KOOSTIS · Vesinik · Heelium · Ammoniaak · Vesi · Metaan Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimidest ja jääst. KES AVASTAS? · Avastati William Herscheli poolt 1781 aastal teleskoobi abil KLIIMA Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõike madalama temperatuuriga. See võib langeda kuni 49 kelvinini (-224o C) On märgatud kliimamuutuste kasvu. Tuule kiirused võivad ulatuda kuni 250 m/s (900 km/h). URAANI PÖÖRLEMINE PILT URAANIST Tänan kuulamast! KASUTATUD MATERJALID · wikipedia.org/wiki/Uraan_(planeet) · miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/uranus.html
30. Tõestage, et isoleeritud süsteemis on impulss jääv. Isoleeritud süsteem- puuduvad välisjõud või nad kompenseeruvad. Olgu kahest kehast koosnev süsteem. Vastavalt Newtoni III seadusele mõjutavad nad teineteist võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. Need on süsteemi sisejõud. Jõud on võrdne impulsi muuduga. Seega võime kirjutada: 47. Joonisel on keha paigal pöörleval karussellil. Vaadelge kehale mõjuvaid jõude mitteinertsiaalses taustsüsteemis. Kujutage kõik kiirused, kiirendused ja jõud ja andke jõudude arvutamise valemid. a=2*R Fi=-m*2*R 52. Lähtudes kulgliikumise kineetilisest energiast, tuletage pöördliikumise kineetilise energia valem. Mis on inertsmoment 66. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage füüsikalise pendli perioodi arvutamise valem. 92. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem.
200 5 2,0 13,0 8,5 0,8 116,3 PE De 123,4 0,71 2,19 140 MIN d = 4Qa v Torud valisin tabelist (Veetorud De 20- De 630.pdf), torude sisemine d peab olema suurem, kui arvutatud MIN d. Arvutasin tabelist valitud torudele, vastavalt nende sisemisele diameetrile uued kiirused, kontrolliks peavad need olema väiksemad, kui lubatud kiirused. Survekadude leidmiseks kasutasin Pipelife.ee arvutustööriista. Sõlme Maapinna Vajalik Hõõrdesurvekadu Kohtsurvekadu (m) Vajalik nr. kõrgus (m) vabarõhk (m) (m) surve (m) S.1 10 20 - - - S.2 5 24 0,15 0,02 19,17 S
kutsuda, sest juba on iga moodsa inimese aksessuaariks kujunenud USB- mälupulgad. Alguses olid nad lihtsalt hallid ja inetud, ent mida aeg edasi, seda rohkem on neist kujunenud tõepoolest aksessuaarid. Erikujulisi mälupulki Test Et välja selgitada parim mälupulk tehti test, seal hinnati kiiruseid, väliskuju, koostekvaliteeti ja turvalisust Omavahel võistlesid 17 UBS- pulka Neist kõige parem oli PQI Intelligent Stick pro 170 Järeldused Testitud pulkade kiirused olid kõikuvad. Polnud ühtegi 512MB pulka, kuhu saaks ka sama palju infot panna Pulga tegijad oleksid võinud ka ära õppida, et panna paelahaak pulga korpuse, mitte korgi külge PRO 170 On omapärase välimusega Pulk on nii õhuke, et meenutab isegi mälukaarti Kasutatav mälumaht oli 499 MB Kaal on 8,6g Mahutas 22 kataloogi, 839 faili 462MB kirjutamine võttis 87 sek PQI Intelligent Stick pro 170
Niisugusel juhul võime rakendada alg- ja lõppoleku jaoks impulsi ja energia jäävust, saades olulist teavet vaadeldava põrke kohta. Nii näiteks võime sellisel viisil analüüsida piljardikuulide põrget, sest kuulide otsesel kokkupuutel mõjuvaid jõudusid ei ole võimalik täpselt leida ja seetõttu ei saa ka Newtoni II seadust otseselt rakendada. Põrked jaotatakse elastseteks ja mitteelastseteks põrgeteks. Elastsel põrkel muutuvad põrkuvate kehade kiirused ja liikumissuunad selliselt, et kehade kogu kineetiline energia põrkel ei muutu, teisisõnu summaarne kineetiline energia enne põrget ja peale põrget on sama. Mitteelastsel põrkel muutub aga osa energiast kehade siseenergiaks ja summaarne kineetiline energia jääv ei ole (elastsel põrkel kehade siseenergia ei muutu). Näidisülesanne 12. Kuulike massiga 50 g liigub kiirusega 5 m/s ja põrkub paigalseisva kuulikesega massiga 30 g
Juss läks kooli. Kaubamaja juures oli ta kell 7.30 ja selleks ajaks oli ta läbinud veerand kooliteest. Kiriku juurde jõudis ta kell 7.32 ja läbinud oli ta kolmandiku kogu kooliteest. Mis kell jõudis Juss kooli? (Juss liikus kogu aeg sama kiirusega.) Ülesanne 2. Parkimismajas on autode jaoks 240 kohta. Praegu on 20% kohtadest tühjad. Veerand kõikidest pargitud autodest on punased ning ülejäänutest veerand on sinised. Mitu sinist autot on parkimajas? Ülesanne 3. Mari märkas, et tema koer Muki ei haukunud kahele esimesele mööduvale autole, küll aga kõigile järgmistele ning et haugatuste arv sõltus mööduva auto järjekorranumbrist. (vt. tabel) Kui Muki oleks haukumist jätkanud sam...
Ringjooneline liikumine- punktmassi liikumine mööda ringjoone kujulist trajektoori. Trajektoori keskpunkt on väljaspool keha. Pöörlemine- trajektoori keskpunkt on keha sees. Pöördenurk-nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius. Ringjoonelise liikumine kiirused:*joonkiirus- ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe.*nurkkiirus- pöördenurga ja liikumisaja suhe. Võnkumine- keha liikumine kordub teatud ajavahemikes * vabavõnkumine-toimub süsteemisiseste jõudude mõjul. *sundvõnkumine-toimub välise perioodilise jõu mõjul. Periood- aeg ühe võnke tegemiseks, ei sõltu massise ega amplituudist. Sõltub kiirendusest ja pendli pikkusest. Sagedus-võngete kiirus perioodis. Resonants- amplituudi järsk kasv. Laine- võnkumise levimine ruumis. Ristlaine-ainet edasi ei kanta, keskkond saab ainult häiritud, võnkumine toimub risti laine levimissuunaga. Pikilaine- võnkumine toimub piki laine ...
n= 1 41,2284753 54,32745 48,22478 45,555377755 m4= n= 2 82,4569506 108,6549 96,44956 91,110755511 n= 3 123,685426 162,9823 144,6743 136,66613327 m= d= Kiirused kiiruse vead m1= 679 82,4569506 m2= 1179 108,654892 1 2 3 4 m3= 929 96,4495575 1 2500 2500 2500 2500 m4= 829 91,1107555 2 0,0012576923 0,00125769 0,00125769 0,0012576923 3 0,000400539 0,00040054 0,00040054 0,000400539
......................................................................................................................... ... 13.Millised on looduses kaks erinevate omadustega põhivormi?............................................................ ................................................................................................................................................................. . 14.Koosta ülesanne kus saadakse mõõtmisel 5 erinevat tulemust (võivad olla pikkused, kiirused, ajad jms.) Arvuta tulemuste aritmeetiline keskmine, mõõtmisviga ja anna vastus, mis määrab tegeliku tulemuse piirid.
4. Täidetud katseandmete tabel 5. Kontrollarvutused koos kõikide kasutatud valemite ja füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. It = mr² /2 mgh = + I = mr² m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) g – 9,81 (conts) sin – 0,08 (conts) 6. Järeldus, hinnang töö tulemusele Võrreldes nelja katse tulemust, mille kaldpinna pikkus on sama, kuid massid, kiirused ja diameetrid erinevad, jõuame järeldusele, et I ja It väärtused sarnanevad.
Generaator, generaatorid Galvaanielement, -elemendid H Hargnemata Haruvoolutugevus, -ugevused J Juht, juhid Jadaühendus, jadaühendused Järjestik, järjestikud Joule'i-Lenzi seadus - Jagunema, jaguneda K Kõrvaljõud, kõrvaljõudud Klemm, klemmid Kuumenemine, kuumenemised Kiirus, kiirused L Laengukandja, laengukandjad Lüliti, lülitid Lühis, lühised Laeng, laengud M Metall, metallid Mõjuma, mõjuda Mõõtma, mõõta Mõõtühik Mõõterist Mehaaniline, mehaanilised N Negatiivne, negatiivsed O Osakene, osakesed Osa, osad Osapinge, osapinged
Aegruum:kuna aeg on ühemõõtmeline ja ruum kolmemõõtmeline, siis on vaja mõistet aegruum, mis võtab aja ja ruumi koordinaadid kokku neljamõõtmelisse ruumi. Aega ja ruumi ei saa eraldi käsitleda, kuna neid on mõlemaid vaja punkti liikumise kirjeldamiseks. Relativistlik füüsika:täpsem klassikalisest ja laiema rakendusega, kuna seda saab kasutada kõikvõimalike kiirustega. Klassikaline füüsika:kaotab kehtivuse mõndades ebatavalistes tingimustes, nt ülisuurte kiiruste puhul(kiirused mis lähenevad valguse kiirusele vaakumis). Üldrelatiivsusteooria:käsitleb aja, ruumi ja gravitatsiooni seoseid. Erirelatiivsusteooria:käsitleb ühtlast sirgjoonelist liikumist. Kiiruse relatiivsus klassikalises mehaanikas: kiirus on suhteline ehk relatiivne füüsikaline suurus. Kui küsitakse, et kui kiiresti mingi asi liigub, siis peab alati küsima vastu, et mille suhtes? Nt. isegi kodus voodis magav inimene ei ole igas mõttes paigas, kuna tegelikult pöörleme me kõ...
WIFI töötab enamasti 2,4 GHz sagedusel, aga on olemas ka kõrgematel sagedustel töötavaid wifisid (3,6GHz ja 5,2Ghz). 1. 2,4 GHz WIFI Tavalistes Euroopa majapidamistes ja asutustes kasutatakse 2,4GHz süsteeme sest need on laialt levinud ja hind on suhteliselt madal. 2,4 GHz WIFI puhul eristatakse nelja standardit (kanalit): · 802.11/a-kanal- kiirus 11Mbit/s · 802.11/b-kanal- kiirus 54Mbit/s · 802.11/g-kanal- kiirus 108Mbit/s · 802.11/n-kanal- kiirus 1000Mbit/s Reaalsed kiirused on siiski ligi poole madalamad. Praegu on kõige levinumad b- ja g- kanaliga levialad ja seadmed, aga suund on siiski n-kanali poole. 2,4 GHz WIFI on jagatud 14 kanaliks 5Mhz vahedega,saatejaam võib olla võimsusega kuni 100mW. Kuna protokoll eeldab 25MHz riba ühele kanalile, siis on tegelikult antud vahemikus vaid 3 iseseisvat kanalit (1, 6 ja 12). Euroopas tohib neist kasutada kanaleid 1 kuni 13. Jaapanis tohib kasutada ka 11b lisale vastavat 14
L. Landu, elektromagnetvälja ja plasma vastastikumõju on käsitlenud ning magnethüdronaamika võrrandid esitanud H. Alfen. Plasma on aine eriline olek, mille puhul on aatomituumade ümbert nende elaktronkattes osaliselt või täielikult ära rebitud. Füüsikaliselt positiivsest ja negatiivsest laengukandjast ning aatomitest (molekulidest) koosnev keskkond, milles erinimelise laengukandjate tihedus (n) on võrdne. Mida kõrgem on plasma temperatuur, seda suuremad on osakeste kiirused. Maailmaruumis on 99,9% plasma-olekus, kusjuures tihedus võib muutuda väga suures vahemikus, Näiteks: tähtedevahelises ruumis n=1 m-3 ja tahkes kehas n=1028 m-3, tähtede sisemuses on tihedus veelgi suurem. Maal tekib plasma harmooniline gaaslahenduses (kaar- ja huumlahenduses). Eristatakse madalatemperatuurilist (to < 105 K) ja kõrgetemperatuurilistes lahendusplasmat (t o 10 5- 10 8 K). Madalatemperatuurilise plasma komponentide keskmine
Pöördumatu reaktsioon reaktsioon, mis kulgeb ühes suunas ja lõpuni. pöörduv reaktsioon reaktsioon, mis toimub mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni, vaid mingi taskaaalu olekuni. Le Chatelier' printsiip pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele. Keemiline tasakaal pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. ·Lähteaine kontsentratsiooni suurendamisel - saaduste suunas vähendamisel - lähteainete suunas ·Saaduse kontsentratsiooni suurendamisel - lähteainete suunas vähendamisel - saaduste suunas ·Rõhu tõstmisel - väiksema gaasi molekulide arvu suunas alandamisel - suurema gaasi molekulide arvu suunas ·Temperatuuri tõstmisel -endotermilises suunas (H>0)(soojuse neeldumine) alandamisel - eksotermilises suunas (H<0)(soojuse eraldumine)
7. Freespinkide tüübid Konsool-, Horisontaal-, vertikaal-, universaalsed-, karusell-, kopeer freespingid. 8. Freespinkidel teostatavad operatsioonid Tasapindade töötlemine, astmeline, soonpindade, keermete, kruvi, hammasrataste ja kujupindade töötlemine. 9. Freespingi põhikarakteristika eelisnäitajad Töölaua mõõdud, Spindli ja töölaua vaheline kaugus, töölaua liikumiskäigud, spindli ettenihked ja kiirused, töölaua ettenihked. 10. Haas töötlemiskeskustel kasutatavad spindlid Vertikaalsed, Horisontaalsed, Universaalsed. 11. APJ töötlemiskeskuste seadistamine Seadistada masina telgede nullpunktid, Detaili nullpunkt, Tööriista asukoht tööriistavahetajas, Programmi testimine, Detaili töötlemine. 12. Tööpinkide konstruktsioonis kasutatavad materjalid Sängide materjalid: Hallmalm, Terasvalu, Teras, Betoon
V; V=s/t · Ühtlane liikumine on liikumine, mil keha kiirus ei muutu · Mitteühtlaseks kiiruseks nimetatakse kiirust kus keha liikumine on muutumises. 5. Keskmise kiiruse arvutamiseks tuleb keskmine teepikkus jagada keskmise teel oldud ajaga. 6. Taustkeha on keha mille suhtest liikumist kirjeldatakse. 7. Liikumise suhtelisuse leidmiseks tuleb a) üksteisega erinevas suunas liikuvate kehade kiirused liita b) samas suunas liikuvate kehade korral tuleb vaadeldavast kehast lahutada taustkeha kiirus.
Pannes keha liikuma lisame talle kineetilist energiat ja seetõttu suureneb ka tema mass. Võib öelda, et need suurused on võrdelised. Ekin = kmkin mkin Lisandunud mass ehk kineetiline mass. Ekin Lisandunud kineetiline energia. k - võrdetegur Keha koguenergia koosneb keha seisuenergiast ja liikumisest tulenevast energiast. m = m0 + mkin Mkin = m - m0 = m0( - 1) MILLEGA VÕRDUB VÕRDETEGUR K? Arvutame energia kineetilise massi kaudu: Ekin = m0 ( -1) k Kui kiirused on väikesed, võib kinemaatilise teguri arvutamiseks kasutada ligikaudset valemit: v2 1 + 2c 2 Seda arvestades saame väikeste kiiruste puhul valemi: v2 Ekin m0 2 k 2c Saame väikeste kiiruste jaoks õige või siis klassikalise kineetilise energia valemi, kui võtame: k = c2 See ongi kordaja, mis omistab kineetilisele energiale massi: Ekin = mkin c 2 Seega, kineetiline energia ja kineetiline mass on võrdelised. Liina Taits
Läätse suurendus näitab kujutise ja eseme joonmõõtmete suhet. Valguse dispersiooniks nimetatakse valguse kiiruse sõltuvust valguse lainepikkusest. Murdumisnurk on võrdne langemisnurgaga kui ta langeb risti. Veekogud paistavad madalamatena, sest me näeme seda, kui valgus tuleb veest õhku. Vaakumi absoluutne murdumisnäitaja on 0.999=1 Kahe keskk. suhteline murdumisn. on ns=1 siis nendes keskk. on murdumisnäit. või kiirused väga sarnased. Tähtede vilkumine-erinevates kihtides on erinev temp.; tihedus ja ained Läbi aknaklaasi esemed moonutatuna-tingitud lainelisest klaasist.
kõrval toimub kui parasjagu on käimas põnev pallimäng. See ilmselt ongi üks suurimatest põhjustest, mis rasked avariid lastega juhtuvad. Isegi ettevaatlik ning pika sõidustaaziga autojuht ei oska ette aimata, et just selle veoki või maja tagant hüppab ootamatult välja koolieelik. Kuid kindlasti leidub ka alaealisi või äsja juhiload kätte saanud kaake, kes ületavad kiirust ning neid ei huvitagi muu kui adrenaliin ja suured kiirused, kuid sealhulgas jääb neil märkamata see, mis toimub nende ümber ning tee äärtes. Täielikult selliseid õnnetusi polegi võimalik ära hoida, kuid kindlasti on neid võimalik vähendada. Lapsevanemad peaksid rohkem hoidma silmi lahti, kui lasevad oma võsukesed tänavale mängima. Samuti peaks ka lastele rohkem lasteaedades ning koolides liikluses valitsevatest ohtudest ülevaateid tegema. Lapsed alles avastavad maailma ning nad ei oskagi
(mobiiltelefonides) või sedametes mis ise on lihtsalt nii väikesed. Kuna kõvaketas on tänapäeval nii laialt levinud, siis igal inimesel on omad soovid- enthusiastid soovivad kiirust, serveriomanikud vastupidavust, sülearvuti kasutajad vaiksust jne. Selle tõttu ongi väljastatud kõvakettaid erinevate pöörlemiskiirustega. Pöörlemiskiiruse all on siis mõeldud metall ketaste (ingl. k. Platterite) pöörlemist minutis (ingl. k. Rears Per minute). Kõvaketaste kiirused jagunevad vastavalt 4200rpm, 5200rpm, 7200rpm, 10000rpm ja 15000rpm. Mida suurem ketta pöörlemiskiirus, seda paremad on andmeedastus kiirused, kuid samas eraldavad kiiremad kõvakettad rohkem kuumust, on mürarikkamad ja kulutavad rohkem energiat. Selletõttu kasutatakse näiteks 4200rpm kõvakettaid sülearvutites ja 15000rpm kiirusega seadmeid serverites. Kõvaketaste suurused on tänapäevaks kasvanud 2 000 GB ja mahtude kasv jätkub. Võrdluseks saab tuua, et 2005
3.2) Liitmääramatus aja mõõtmisel: () 3.3) Süsteemi kiirenduse määramatus (kaudsel mõõtmisel): ( ) ( ) ( ) Katsemääramatuste piires peaksid kehtima seosed: a1=a2=a3 . 0,42±0,013 = 0,49±0,0073 = 0,46±0,0013. Kahjuks ei näita katsetulemused võrduste kehtivust. (2) KIIRUSE VALEMI v = a t KONTROLL Arvutan süsteemi kiirused lisakoormiste äravõtmise hetkel. Katsemääramatuste piires peavad kehtima seosed: . 0,102=0,160=0,190 Kahjuks peab tõdema, et võrdused ei kehti. Leian kiiruste määramatused: 1.1) Mõõtmiste rea määramatus, valemist 1: () ( )
Saturn Füüsilised omadused Saturn on kuues planeet Päikesest Suuruselt teine Päikesesüsteemis Saturni läbimõõt (120 600 km) ületab Maa oma umbes 9 kordselt ning mass (5.6846×1026 kg) 95 kordselt Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut Saturn koosneb ~75% vesinikust ja 25% heeliumist Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit ja 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub tal 29,5 Maa aastat Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema tihedus väiksem kui veel Ajalugu Planeet on oma nime saanud Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi Saturni sümbol tähistab Saturnuse sirpi 1610. aastal avastas Galileo Galilei Saturni rõngad 1979. aastal lendas Saturnist esimest korda mööda kosmosesond Pioneer 11 Järgnesid Voyager 1(1980) ja 2 (1981) ning Cassini (2004 tänapäev) möödalennud Rõngad Tekkinud miljardeid Osakeste suurus aastaid tagasi ulatub mikromeetrist Asuvad Saturni ...
Koosneb väga paljudest nõrkadest ja heledatest tähtedest. Meie Galaktika kirjeldus. G on hiigelsuur tähesüsteem ning kannab nime Linnutee. Ehitus: 1) keskel on mõhn galaktika tsentri ümber, mis koosneb vanadest ja külmematest tähtedest. Nende liikumine mõhnas on kaootiline. 2) Spiraalharud koosnevad noorematest ja heledamatest ja kuumematest tähtedest. Ühte spiraalharusse kuulub ka Päike. Need spiraalharud pöörlevad ümber mõhna. Tähtede kiirused spiraalharus on sama suured. Päike asub galaktika tsentrist 25 000 valgusaasta kaugusel. 3) Tolmudukogu varjab tähtede valguse meie eest ja poolitab galaktika pikkupidi. 4) Halo Tähtede kerasparved, mis ümbritsevad galaktikat. 5) Galaktika tsentris asub tõenäoliselt ,,Must Auk" see on piirkond, mis midagi ei kiirga, aga neelab kogutäheaine ning on mootoriks, mis terve süsteemi pöörlema paneb. Galaktikate klassifikatsioon.
Koosneb väga paljudest nõrkadest ja heledatest tähtedest. Meie Galaktika kirjeldus. G on hiigelsuur tähesüsteem ning kannab nime Linnutee. Ehitus: 1) keskel on mõhn galaktika tsentri ümber, mis koosneb vanadest ja külmematest tähtedest. Nende liikumine mõhnas on kaootiline. 2) Spiraalharud koosnevad noorematest ja heledamatest ja kuumematest tähtedest. Ühte spiraalharusse kuulub ka Päike. Need spiraalharud pöörlevad ümber mõhna. Tähtede kiirused spiraalharus on sama suured. Päike asub galaktika tsentrist 25 000 valgusaasta kaugusel. 3) Tolmudukogu varjab tähtede valguse meie eest ja poolitab galaktika pikkupidi. 4) Halo Tähtede kerasparved, mis ümbritsevad galaktikat. 5) Galaktika tsentris asub tõenäoliselt ,,Must Auk" see on piirkond, mis midagi ei kiirga, aga neelab kogutäheaine ning on mootoriks, mis terve süsteemi pöörlema paneb. Galaktikate klassifikatsioon.
paatidevaheline kaugus ning arvutati heli levimise kiirus vees. Mõõtmine näitas, et heli kiirus vees on ligi viis korda suurem kui õhus. Heli kiirus tahketes ainetes mõõdeti esmakordselt 19. sajandil. Selleks kasutati mitmesaja meetri pikkuseid torusid. Heli, mida tekitati toru ühe otsa juures, registreeriti toru teise otsa juures. Kuuldi kahte heli. Kuulajani jõudis heli kõigepealt toru mööda, siis õhku mööda. Heli levimise kiirused Keskkond Kiirus Õhus 332 m/s Vees 1450 m/s Terases 5100 m/s Rauas 5850 m/s
Gaasi rõhk on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga.Avogadro arv-osakeste arv ühes moolis aines.Temperatuur iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut. Celsiuse poolt leiutatud skaalaga termomeetril oli vee keemispunkt võetud 0 kraadiks ja jää sulamispunkt oli -100 kraadi. Molekulaarfüüsika põhivõrrand Gaasi rõhu sõltuvusest mikroparameetritest. Absoluuutne temperatuur ja tema seos keskmise kineetilise energiaga. Molekulide kiirused molekulide jaotus kiiruste järgi Ideaalse gaasi olekuvõrrand Isoprotsesside graafikud. Soojushulk erisoojus sulamissoojus aurustumissoojus kütteväärtus soojusmahtuvus. Soojusliikumine on aineosakeste pidev korrapäratu liikumine. Liikumiste iseloom eri agregaatolekutes: - tahkes kehas võnguvad ümber tasakaaluasendi - vedelikus võnguvad ja siirduvad aeg-ajalt ühest tasakaaluasendist teise
Lähteainete kontsentratsioon väheneb ja saaduste kontsentratsioon suureneb. Pärissuunalise reaktsiooni kiirus väheneb ja vastassuunalise reaktsiooni kiirus suureneb, kuni nad saavad võrdseks saabub tasakaaluolek. Reaktsioon aga ei lõpe, sest tasakaaluolekus jätkuvad mõlemad reaktsioonid võrdsete kiirustega ning ainete kontsentratsioonid enam ei muutu. TASAKAALU NIHKUMINE Keemiline tasakaal pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri-ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. Le Chatelier' printsiip : pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele. Tasakaal nihkub lähteaine kontsentratsiooni suurendamisel saaduste tekke suunas vähendamisel lähteaine tekke suunas Tasakaal nihkub saadud kontsentratsiooni suurendamisel lähteainete tekke suunas vähendamisel saaduste tekke suunas Tasakaal nihkub rõhu tõstmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas
sepingid. Pikihöövelpinkidel antakse pealiikumine töölauale, millele on kinnitatud toorik, ettenihe aga lõikeriistale. Ristihöövelpinkide puhul on aga vastupidi pealiikumine antakse liugurisse kinnitatud lõikeriistale, ettenihe aga töölauale, millele on kinnitatud toorik. Höövelpingi töökäigu jooksul toimub materjali lõikamine. Tühikäigu ehk tagasikäigu jooksul liigub höövlitera või toorik aga vastupidises suunas. Pingid on oma konstruktsioonilt sellised, et tühikäigu kiirused on töökäigu kiirustest suuremad. Paksuspink Paksusmasinas ehk paksushöövelpingis töödeldakse toorik vajalikku paksusesse. Paksushööveldamisel toimub etteanne etteandevaltside abil. Metalltreipink Metalltreipink on treimisel kasutatav tööpink. Treimisel antakse töödeldavale toorikule pöörlev liikumine ning ettenihe lõikeriistale (vastupidiselt freesimisele, kus pöörleb lõikeriist ja ettenihe antakse toorikule).
st. rõhk on ühtlaselt jaotunud. Kui aga pump tekitab kiirenduse, tekib rõhu jaotus, mida kirjeldatakse rõhu radiendi abil. Seega, kui ei tea, kas voolamine toimub kiirendusega või ilma, ei saa küsimusele vastata. Õige vastus on: ei saa vastata, sest ei tea, kas voolus voolab kiirendusega või ilma. Millal mõjub õhus liikuvale kerale tõstejõud? Tõstejõud saab kera puhul tekkida vaid siis, kui kahel pool kera on erinevad õhuvoolu kiirused. Õhus liikuva mittepöörleva kera puhul see võimalik ei ole, sest kera on sümmeetriline. Kui panna aga kera lisaks kulgliikumisele veel pöörlema, saavutame olukorra, kus kahel pool kera on erinevad õhuvoolu kiirused, erinevad staatilised rõhud ja selle tagajärjel tekkinud tõstejõud. Õige vastus on: ainult siis, kui kera lisaks ka pöörleb. Milline allpoolloetletutest ei ole vektorväli? Vektor ei ole see füüsikaline suurus, millel puudub suund
1.Linnutee- tähesüsteem, millesse kuulub Päike oma planeetidega. Nõrk helenduv riba tähistaevas. 2. Meie galaktika moodustab tähistaevas 10-20º laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub tavapoolustest u 30º kaugusel. Tavaline spiraalgalaktika, õhuke, gaasist ja tolmust ketas. Läbimõõt 30000pc, paksus 2500pc, 150 miljardit päikese sarnast tähte. 3. Galaktikaid klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi. Galaktikad jagunevad: elliptilisteks (E)- ümar või piklik kuju, heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Spiraalseteks(S)- on väga erinevad: alates korrapärasest 2harulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema värtnani . Varbspiraalseteks(SB)- sarnased eelmisega, kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras. Korrapäratuteks(Ir)- ei esine korrapära ega kindlat struktuuri. 4. Galaktikate kaugusi määratakse kaudsel meetodi näiva heleduse ja tegeliku heleduse järgi. 5. Hubble'i seadus: kõigi galaktikate spektrijo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
