Aasta detsembris. Kokku läks koristamine maksma 1 miljard dollarit. See oli üks suurim tuumakatastroof enne Tsernobõli katastroofi. Tsornobõli katastroof Aeg: 26. aprillil 1986. aastal kell 1:23 Toimus Ukrainas, Kiievi oblastist umbes 15km kaugusel. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas,Venemaal ning eriti Valgevenes. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Kohe sai surma 56 inimest ning pärast seda suri hinnangute kohaselt 2500 inimest kiiritusega seotud haigustesse. Lisaks suri veel umbes 1500 unimest vähki. Üle 200 000 inimese Tshernobõli piirkonnast evakueeriti ja asustati ümber. Tokaimura katastroof Aeg: Juhtus kahel korral: Dõneni kompaniis 11. märtsil 1997. aastal ja JCO kompaniis 30. septembril 1999. aastal. Mõlemad toimusid Jaapanis, Honshu saarel, Ibraki Prefektuuris 1999. aasta õnnetuses suri 2 inimest. Alguses evakueeriti inimesi 250-ne meetri raadiuses. 12h
pilvekattele sai Nagasaki (ehk alternatiivne sihtmärk) omale kaela surmatoova pagasi. Kokura õnn on seniajani Jaapanis sünonüümiks ilgele vedamisele. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse.Mõned aastad pärast Jaapani pommitamist Augustis 1945. Ameeriklased pühendusid kõike haaravasse bioloogilistesse tagajärgedesse. Tulemuste põhjal saadi aru et selle kiiritusega on kokku puutunud kaks põlvkonda. Vähi risk hinnati epidemioloogilise uurimusega, mis esiteks näitas märke suurenenud leukeemiajuhtudest ja seejärel suurenenud teiste, tavalisemate, vähivormide esinemissagedust. Geneetilist riski hinnati näiteks läbi viies uurimust aastatel 1948- 1954 kõikide Hiroshimas ja Nagasakis sündinud lastega. (Pilt 1.1) (Pilt 1.2) Kasutatud kirjandus: Einar Värä, Tõnud Tannberg, Ago Pajur ,,Lähiajalugu" õpik 9klassile. Esimene osa. http://www
Maximilian Sieverti auks. Bioloogilised efektid: Deterministlik: · kiiritus põhjustab kahjustuste toimel rakkude suremist või viivitatud poolestumist · häired koe normaalses funktsioneerimises · efektid ilmnevad inimesel alati juhtudel, kui kiirgusdoos ületab teatud efektile omast läviväärtust Stohhastilised: · kasvajad, mis avalduvad alles pika peiteaja möödumisel ja mõju pärilikkusele · seoses kiiritusega on leitav ainult suurte inimrühmade epidemioloogilise uuringu tulemusena · puudub deterministlikele efektidele iseloomulik doosilävi · efektide kujunemise tõenäosuse suurenemine võrdeliselt doosi suurenemisega · tagajärgede raskus ei sõltu neid tekitanud doosi suurusest Radioaktiivse lagunemise seadus: Lambda = ln2 / T1/2 Radionukleiidide arv: N = N0 exp (-lambda*t) Doosikiirus: D=D0e-lambda*t Aktiivsus: Q = Q0e-lambda*t Q=lambda*N
15. Mis on kiirgusdoos? Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi ühikuks on 1 J/kg. Seda ühikut nimetatakse greiks. Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. 16. Mis on dosimeeter? Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. 17. Mis on kiiritushaigus? Kiiritushaigus on haiguslik näht, mis tekib, kui organism puutub kokku kiiritusega. 18. Millised on kiiritushaiguse esmased nähtused? Kiiritustõve esmased tunnused on erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. 19. Millised on põhilised kiirguskaitse meetmed? Kiirgusallikaid varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid. Kui kiirgusoht on reaalne või on tekkinud kahtlus ohtliku doosi saamise võimaluse suhtes, tuleb tarvitada kiiritustõve arengut pärssivaid medikamente 20
sõlmekesena,mille järel hakkavad kolde ääred haigusele iseloomulikult kerkima ja keskosa vajub sisse.Basaalrakuline vähk kasvab aeglaselt ja väga harva kandub mujale kehale. · Lamerakuline vähk ehk lamerakk-kartsinoom tekib enamasti kõige sagedamini päiksesle avatud kehaosadel,eriti seal kus päike on põletanud.Osa lamerakulisi vähke arenevad patsientidel,kes on eelnevalt kokku puutunud arseeni või kiiritusega või kellel on kroonilisi nahahaavandeid või põletusarme.Kolded on algselt kaetud paksu ketuga,hiljem võivad need haavanduda ning veritseda.Areneb kiiremini kui basaalrakuline vähk ja võib isegi levida. · Pahaloomuline melanoom on kõige sagedam meestel.Suur risk saada melanoom on neil,kellel on palju sünnimärke või tedretähne. Üks kolmandik melanoomidest areneb olemasolevatest
kiiritustõve nähud, 5 Sv suuruse doosi korral järgneb surm umbes 50% juhtudel 1-2 kuu jooksul, 10 Sv suurem lühiajaline doos on inimesele surmav. Väiksemate dooside korral võib inimene mitmeaastase peiteaja järel haigestuda vähktõppe, samuti võivad kiiritusega kaasneda pärilikkushaigused, mutatsioonid järglastel. Kiirguskaitse Radioaktiivse kiirguse eest kaitsmiseks on kolm võimalust: 1. Kiirguse ekraneerimine: inimene eraldatakse kiirgusallikast kiirgust tugevasti neelava kaitsekihiga. Laias laastus võib öelda, et kiirgust nõrgendav toime on võrdeline kaitsekihi kogutihedusega: kergemat
1895 Röntgen avastas X-kiired 1896 märked esimesest naha põletusest 1896 esmakordselt kasutati röntgenkiiri vähi ravimisel 1896 Becquerel teatas radioaktiivsuse avastamisest 1897 esimesed naha kahjustuste teated 1902 esimene rõntgenkiirtest põhjustatud vähi juhtum 1903 katsed rottidega tõestasid, et kiirgus võib põhjustada leukeemiat ja steriilsust 1911 esimene teatatud leukeemia ja kopsuvähi juhtum, mille puhul osati seostada seda töö käigus saadud kiiritusega 1911 94 kasvaja juhtumit tehti teatavaks Saksamaal (50 neist olid radioloogid) Kiirguskaitse: Radium Luminous Materials Company New Jersey's (USA), 1915: "raadiumilõuad" 1898. detsembriks olid Marie ja Pierre Curie eraldanud puhta raadiumi esimene radioloogide kongress Londonis, 1925 Rahvusvaheline Radioloogilise Kaitse Komisjon (ICRP), 1928 alates 1950-ndatest lisandus tuumaenergeetika Kiirgus:
Sellistest kasvajatest levinuim on emakakaelavähk (Emakas, 2009). 5. Ravi ja ennetus 5.1 Ravi Emakakaelavähi raviks on mitmeid viise. Aspektid mille järgi arst ravimeetodid valib on kavaja suurus ning selle levimine, naise vanus ning üldine tervislik seisund ja muidugi patsiendi eelistused. Protsetuure, kuidas vähist lahti saada on kolm: operatrioon, kus kasvaja eemaldatakse kirurgiliselt ning selleks on veel omakorda neli võimalust; kiiritusravi, kus vähirakud hävitatakse kiiritusega; kermoteraapia, kus vähirakkude hävitamiseks kasutatakse spetsiaalseid medikamente. 5.1.1 Operatsioonimeetodid Vastavalt konkreetsele haigusjuhtumile valib arst operatsioonimeetodi, valides kas: 1. Emakakaela konisatsioon. Konisatsioon tehakse koetüki võtmiseks histoloogiliseks uuringuks, samuti düsplaasia ja vähi algstaadiumi raviks. Sel puhul eemaldatakse emakakael koonusjalt skalpelli või elektrilinguga. Emakas ise jääb alles. 2
kiirituskahjustused võivad ilmneda ka alles peale teatava aja möödumist peale kiirguse vahetut mõju. Kiirgused ja radioaktiivsed ained on keskkonna loomulik ja püsiv osa ja seetõttu saab kiiritusriski ainult piirata, kuid mitte kunagi ega kuidagi täielikult kaotada. Lisaks sellele, nn. looduslikule kiirgusele, on laialt levinud ja kasutusel mitmesugused inimese poolt loodud kiirgusallikad ja nende kasutusvaldkonnad. Näiteks on kiirgusallikad olulised tervishoius: tugeva kiiritusega steriliseeritakse meditsiini-protseduuride "jääke", selleks, et vältida haiguste levikut; kiiritust kasutatakse nii radiodiagnostikas kui ka radioteraapias. Peale selle, tuumaenergia ja selle rakendusvaldkonnad üha suurenevad. Ioniseerivaid kiirgusi kasutatakse tööstuses, põllumajanduses, toiduainetetööstuses, teadustöös ja paljudes teistes valdkondades. Arvestades kiirguse kasutamisel saadavate kasulike ja vajalike tulemustega, on ühiskond nõus taluma riske, mis sellega kaasnevad
botulismi tekitajad. Siberi katk levib inimesele kariloomadelt, inimeselt inimesele haigus ei nakka. Botulism seevastu nakkab ka inimeselt inimesele, on vära raske nakkushaigus mis kulgeb lihashalvatusega (loid paralüüs). Põhjustaja Clostridium botulinum. Antraksi põhjustaja Bacillus anthracis. Bacillus anthracist kasutatakse ka biorelvana- nakatab nii inimest kui kariloomi. Kuidas on võimalik hävitada endospoore? Endospoore saab hävitada piisava kuumuse juures (autoklaavimine), kiiritusega(ioniseeriv kiirgus), keemiliselt (formaldehüüt) Endospooride-taolised säilitus ja paljunemisrakud: tsüstid, aktinomütseetide ja hallitusseente koniidid, tsüanobakterite akineedid, müksobakterite müksospoorid. Koniidid: puudub korteks ja spoorikattted, aga vastupidav kuumusele, kuivusele ja keemiale. Akineedid: taluvad kuivust ja külma kuid mitte kuuma. Tsüstid: tsüstiks muutub kogu rakk. Pole termoresistentsed. Müksospoorid: müksobakterite tsüstid
koristustöödele organiseerima. Enamus pidid minema sunniviisiliselt nn. kordusõppused sõjaväes olnutele.) Katastroofi piirkonnas oli väga suur saastatus see mõjutas inimeste tervist ja elu 1000 km kaugusele. 2. Reaktorid plahvatasid põhjustades suure katastroofi. Pauk käis öösel ning alguses inimesed ei teadnudki, kui tõsine asi on juhtunud. Tuumapilv levis Euroopa riikidesse, kuid kõige rohkem said kiiritusega kokku ikkagi Ukraina ja selle lähiümbruses olevad elanikud. 3. Tuumareaktor kuumenes üle. Otsustati katsetada varugeneraatoreid, kuid need ei saanud oma jahutuse tarvis elektri tootmisega hakkama. Suurel kuumusel aurustunud vesi puutus kokku raud toestusega ning selle tulemusena eraldus veeaurust vesinik, mis võis veel omakorda plahvatada ja suuremaid kahjustusi tekitada. 4. Tehti katseid, et kuidas töötavad need jahutussüsteemid nt siis, kui elektrit pole.
Duplikatsioon – kromosoomi segmendi kahekordistumine. Teatud juhtudel võib põhjustada Downisündroomi. Inversioon – kui kromosoomi segment on pöördunud 180 kraadi. Võib olla letaalne isegi oleneb kus ja kui suures ulatuses inversioon on toimunud. 28. Translokatsioonid ja liitkromosoomide teke. Translokatsioonide mõju geenide avaldumisele. Translokatsioon on see, kui kromosoomi segment satub temaga mitte homoloogilisse kromosoomi. Saab esile kutsuda kiiritusega – röntgeniga. Translokatsioonid võivad tekitada aneuploidsust, kuna rakkude jagunemine on häiritud. Liitkromosoom tekib homoloogiliste kromosoomide liitumisel või tütarkromatiidide liitumisel. 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. Kahe või enama geenid paiknemine samas geneetilises üksuses, kromosoomis, mistõttu peaksid need ka koos avalduma. Nt: Suhkruherne õite värvus ja tolmukaterade kuju. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel.
koos nn Pap-testiga. Kui kolm või enam järjestikust analüüsi on olnud normaalsed, võib kokkuleppel arstiga läbivaatusi ja proove teostada edaspidi ka harvem. (kliinikum.ee 22.02.2009). 3.5 Ravi/ Protseduurid Kõikidel emakakaela vähiga naistel on olemas ravivõimalus. Kasutusel on kolm ravivõimalust: · operatsioon (kasvaja eemaldamine kirurgiliselt); · kiiritusravi (vähirakud hävitatakse kiiritusega); · kemoteraapia (vähirakkude hävitamine spetsiaalsete medikamentidega). Operatsioonimeetoditest valib arst vastavalt igale konkreetsele haigusjuhule ühe järgmistest meetoditest: Emakakaela konisatsioon. Konisatsioon tehakse koetüki võtmiseks histoloogiliseks uuringuks, samuti düsplaasia ja vähi algstaadiumi raviks. Sel puhul 13
Loomulikult on siin tegemist ainult lokaalse doosiga, sellise suurusega kogukeha doos oleks surmav. Kiirguse toime raseduse ajal Eelnevates loengutes olen rõhutanud, et kiirelt jagunevad rakud on kiirgusele tundlikumad. Areneva loote puhul jagunevad rakud väga kiiresti ja seega on ka kiirguskahjustuse oht suurim. Looteeas saadud kiirgusdoos on suurima kahjustava toimega võrreldes indiviidi ülejäänud elu jooksul saadava võimaliku kiiritusega. Sensitiivne e tundlik periood Mõned päevad peale eostamist jaguneb viljastatud munarakk väga kiiresti. Preembrüonaalses staadiumis ei ole jagunev viljastatud munarakk veel emakaseina kinnitunud ja ei saa seega toitaineid ning tema suurus ja mass ei kasva. Peale ca üheksa päeva möödumist on embrüo kindlalt pesastunud emakaseina ja sellest hetkest alates kasvab ta ka suuruses ning algab rakkude diferentseerumine silmade, närvisüsteemi, jäsemete etc moodustumiseks
edendada. Röövimistega seotud meditsiinilised kõrvalekalded, mida röövitu võib kogeda: Ebanormaalsed vererakud Implantaadid silmas, naha all, ninas ja/või pärakus Kõhulahtisus peamiselt meestel Kõhukinnisus peamiselt naistel Õlavalu, mis tuleb ja läheb Alaseljavalu, 3 selgroolüli ülesse alumisest nimmelülist Põlvevalu põlvelohus kederluu all Lööbed, mis on tekkinud koheselt peale kontakti ning mis võivad olla tekitatud kiiritusega Kühm/klimp rangluu lohus, mis on ühenduses kaelaga ning võib põhjustada käe või käte halvatust või osalist halvatust 103 Vales kohas asuv arter võib viidata arteri implantaadile Röövimise perioodiga seotud rasedus tavaliselt väike loode Lapsel võib olla ebatavaline välimus Laps, kellel on selgeltnägemisvõimed ja/või on oma ea kohta rohkem arenenum Silmalaug, mis võib stressi ajal kokku tõmbuda ja väljapoole rulluda
nii, et see läbiks kõiki üheksat punkti (vaata joonistatud skeemi). * * * * * * * * * 4. Vähihaigus (Dunker, 1945) Patsiendil on opereerimatu maovähk. Seda saaks ravida vähikoldele suunatud piisavalt tugeva kiirguse doosiga. Paraku häviks nii tugeva kiirituse tagajärjel ka kiirituse poolt läbitavad terved koed. Kas ja kuidas saaks seda haiget kiiritusega ravida? 5. Analoogiaprobleemid Leia analoogia järgmistel juhtudel: Kaupmees - Müümine Ostja - _________ Advokaat - Klient Arst - _________ Kirurg - Skalpell Hambaarst - _________ 6. Hanoi torn Tõsta kettad pulgalt A pulgale C niimoodi, et alati oleks all suurem ja selle peal väiksem ketas. © AAVO LUUK 2003 - 2004
annaabi.ee 
