Mida poorsem (palju õhku), seda väiksem Erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis tõstab antud aine ühe massiühiku temperatuuri ühe kraadi võrra Valem: ............................... Konvektsioon Vajalik keha osade liikumine st võimalik vaid vedelikes ja gaasides Valem: ............................. h konvektsiooni soojusvahetustegur .... jahutava materjali pinna temperatuur .... vedeliku temperatuur Stefan-Boltzmanni seadus Absoluutse musta keha integraalne kiirgamisvõime on võrdeline keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega Valem: ..................... ............................... Termodünaamika 3 Termodünaamikas lisandub uue mõistena sise-energia - süsteemi kuuluvate molekulide ja aatomite kulg- ja pöördliikumise ning võnkliikumise kineetiline energia + vastasmõju potentsiaalne energia + elektronide energia aatomis jne Siseenergia arvutamine Valem: ............................................ Energia ülekanne
pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus; S = 1380 ± 30 W/m2 ; (S = 2,00 ± 0,04 cal/cm2 *min1) Neelamisvõime - arv, mis näitab, missuguse osa neelab antud keha temale A langevast kiirgusest (%) Peegeldamisvõime (albeedo) aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal D pinnale langevast kiirgusvoost (%) Kiirgamisvõime - kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 U ajaühiku vältel Läbipaistmatu keha kiirguse neelamis- ja peegeldamisvõime: k+ a = 1, S kus k - keha neelamisvõime, a - keha peegeldamisvõime, -kehale langenud kiirgusvoo lainepikkus Absoluutselt must keha: k = 1, a = 0 ; Absoluutne peegeldaja: k = 0, a = 1
Soojuskiirgus esineb mistahes temperatuuril, kuid madalate temperatuuride korral kiiratakse praktiliselt ainult pikalainelisi (infrapunaseid) elektromagnetlaineid. Soojuskiirgust iseloomustatakse energiavooga, mille suurust mõõdame vattides. Kiirgava keha pinnaühikult kõikides suundades kiratud energiavoogu nim ReT = (rT d ), kus, , rT keha energeetiliseks valguseks Re -kiirgamisvõime---sõltub keha temperatuurist. Kirchhoffi seadus: Kiirgamis-ja neelamisvõime suhe ei sõltu kehast, see on kõigi kehade r / aT = f ( , T ) jaoks ühesugune sageduse ja temperatuuri funktsioon. T Mida suurem on keha kiirgamisvõime seda suurem on ka keha neeldumisvõime. II 1.??? 2. Kondensaatorid, nende ühendamine- Kondensaatoriks nimetatakse üksteise lähedale asetatud ja
See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinukku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese energia allikad- päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks, toimub vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. Päikeselaigud on tumedad, temperatuur on neid ümbritsevast üle 1000-1500 K madalam. Seda seostatakse gravitatsiooniga. Planki valem absoluutselt musta keha kiirgamisvõime jaoks: 2 ,T = × 4 c2 2 e kT - 1 8. Wieni nihkeseadus Lainepikkuse LambdaWien, mille puhul absoluutselt musta keha kiirguse intensiivsus on maksimaalne, on pöördvõrdeline absoluutse temperaturi T-ga. Wieni nihkeseadus seob omavahel keha temperaturi ja kiirgusspektri maksimumile vastava lainepikkuse. E=hv, h= Planki konstant. 9. Spektri liigid: otsene- ja hajuskiirgus, pidev ja neeldumine
helendumise liiki nim soojuskiirguseks. Ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehaga olla tasakaalus on soojuskiirgus. Soojuskiirgus esineb mistahes temperatuuril, kuid madalate temperatuuride korral kiiratakse praktiliselt ainult pikalainelisi (infrapunaseid) elektromagnetlaineid. Soojuskiirgust iseloomustatakse energiavooga, mille suurust mõõdame vattides. Kiirgava keha pinnaühikult kõikides suundades kiratud energiavoogu nim keha energeetiliseks valguseks Re ReT = ( rT d), kus, , rT -kiirgamisvõime---sõltub keha temperatuurist. Kirchhoffi seadus: Kiirgamis-ja neelamisvõime suhe ei sõltu kehast, see on kõigi kehade jaoks ühesugune sageduse ja temperatuuri funktsioon. rT / aT = f (, T ) Mida suurem on keha kiirgamisvõime seda suurem on ka keha neeldumisvõime. 2p.Fotoefekt-iks nim elektronide väljumist ainest valguse toimel. Fotoefekti tagajärjel vabanenud elektronid liiguvad elektrivälja mõjul anoodile. Selle tulemusena tekib ahelas fotovool, mille
nim soojuskiirguseks. Ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehaga olla tasakaalus on soojuskiirgus. Soojuskiirgus esineb mistahes temperatuuril, kuid madalate temperatuuride korral kiiratakse praktiliselt ainult pikalainelisi (infrapunaseid) elektromagnetlaineid. Soojuskiirgust iseloomustatakse energiavooga, mille suurust mõõdame vattides. Kiirgava keha pinnaühikult kõikides suundades kiratud energiavoogu nim keha energeetiliseks valguseks Re ReT = ( rT d), kus, , rT -kiirgamisvõime---sõltub keha temperatuurist. Kirchhoffi seadus: Kiirgamis-ja neelamisvõime suhe ei sõltu kehast, see on kõigi kehade jaoks ühesugune sageduse ja temperatuuri funktsioon. rT / aT = f (, T ) Mida suurem on keha kiirgamisvõime seda suurem on ka keha neeldumisvõime. Fotoefekt-iks nim elektronide väljumist ainest valguse toimel. Fotoefekti tagajärjel vabanenud elektronid liiguvad elektrivälja mõjul anoodile. Selle tulemusena tekib ahelas fotovool, mille tugevust saab mõõta
Radioluminestsents on helendumine, mis toimub kiirete osakestega. Elektroluminestsents on aine helendumine kui see asetada staatilisse elektrivälja. Triboluminestsents on aine helendumine, mis tekib kui ainet mehaaniliselt deformeerida. Termoluminestsents on helendumine, mis tekib kui ainet kuumutada. (Võib ka jaotada üliselt looduslikuks või tehislikuks luminestsentsiks. Luminestsentsi korral keha siseenergia muundub valguseks. ) Kiirgamisvõime on aine omadus nähtavat valgust kiirata rohkem kui neelata (mingis sagedusvahemikus teatud perioodi jooksul); peegelduda või helendada ja selle mõjul jaheneda (siseenergia langeb). Keha kogu kiirgamisvõime on võrdeline lainetuse kogukiirgusvooga pinnalt ja pöördvõrdeline kiirgusallika kiirgava pinna pindalaga. ( T) r( T) , millest r(T) on keha kogukiirgamisvõime; S on kiirgusallika kiirgava pinna S pindala; (T) on lainetuse kogukiirgusvoog pinnalt.
Radioluminestsents on helendumine, mis toimub kiirete osakestega. Elektroluminestsents on aine helendumine kui see asetada staatilisse elektrivälja. Triboluminestsents on aine helendumine, mis tekib kui ainet mehaaniliselt deformeerida. Termoluminestsents on helendumine, mis tekib kui ainet kuumutada. (Võib ka jaotada üliselt looduslikuks või tehislikuks luminestsentsiks. Luminestsentsi korral keha siseenergia muundub valguseks. ) Kiirgamisvõime on aine omadus nähtavat valgust kiirata rohkem kui neelata (mingis sagedusvahemikus teatud perioodi jooksul); peegelduda või helendada ja selle mõjul jaheneda (siseenergia langeb). Keha kogu kiirgamisvõime on võrdeline lainetuse kogukiirgusvooga pinnalt ja pöördvõrdeline kiirgusallika kiirgava pinna pindalaga. ( T) r( T) , millest r(T) on keha kogukiirgamisvõime; S on kiirgusallika kiirgava pinna S pindala; (T) on lainetuse kogukiirgusvoog pinnalt.
maksimumile vastava lainepikkuse. E=hv, h= Planki konstant. Laminaarseks nim. reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. Planki valem absoluutselt musta keha kiirgamisvõime jaoks: Atmosfääri üldine tsirkulatsioon õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal 2
intensiivsus ja spekter keha temperatuurist. Madalatel temperatuuridel (mõnisada kraadi) on hõõgumine vaevumärgatav ja on punaka tooniga. Temperatuuri tõstmisel soojuskiirguse intensiivsus kasvab ja kiirgav keha omandab alguses kollaka (hõõglamp, 3000°), seejärel valge (Päike, 6000°) ja lõpuks sinaka tooni (alates ca 8000°). Küll aga järeldub üldistest termodünaamilistest kaalutlustest, et iga keha peab alluma Kirchhoffi seadusele: termilise tasakaalu tingimustes on keha kiirgamisvõime ja neelamisvõime võrdsed (igal lainepikkusel). Absoluutselt musta keha kiirgamis- ja neelamisvõime on mõlemad võrdsed ühega. Elektroluminestsents- hõrendatud gaasi helendamine teda läbiva elektrivoolu toimel. Nähtust kasutatakse reklaamvalgustuses. Elektroluminestsents tekib ka pooljuhtides ja seda kasutatakse ka valdusdioodides. Ka virmalised kuuluvad elektroluminestsents nähtuste hulka. Päikese kiiratud loetud osakeste voog püütakse Maa magnetvälja poolt suures osas kinni
· Tp- jahutatava materjali pinna temperatuur. · Tv- vedeliku temperatuur Konvektsiooni soojusvahetustegur · Tüüpilised tegurid varieeruvad suurtes piirides · Vedelike korral väärtused suurjärkudes suuremad · Erinevad vaba ja sunnitud konvektsiooni korral · Vedelikes alates 50-1000(vaba) ja -20000 (sunnitud) · Gaasides alates 2-25 (vaba) ja 25-250 (sunnitud) Soojuskiirgus Stefan Boltzmanni seadus !!!!! Absoluutselt musta keha integraalne kiirgamisvõime on võrdeline keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega: (vihikus valem) Soojusülekanne kiirgusega Kiirgusega energiaülekanne toimub alati suvaliste kehade vahel, sest kõik kehad kiirgavad (T on suurem kui 0) (Edasi vihikus ) Soojuskiirguse mõju Ülesanne 3. Oletame, et meil ühikuline kuup, mis täidetud veega ja mille ülatahule langeb kiirusvoog 1 W ruutmeetrile. Leida kui kiiresti kasvab kuubi temperatuur 1 kraadi võrra. Vee erisoojus on 2300 J/kg K .
Kuigi selline trend on omane kõigile ainetele, on soojuskiirguse kvantitatiivsed omadused siiski sõltuvad konkreetsest ainest. Absoluutselt musta keha soojuskiirguse omadused on aga universaalsed (st ei sõltu sellest, millisest konkreetsest materjalist on see keha valmistatud). Küll aga järeldub üldistest termodünaamilistest kaalutlustest, et iga keha peab alluma Kirchhoffi seadusele: termilise tasakaalu tingimustes on keha kiirgamisvõime ja neelamisvõime võrdsed (igal lainepikkusel). Absoluutselt musta keha kiirgamis- ja neelamisvõime on mõlemad võrdsed ühega. 25. Millisteks osadeks jagatakse kogu päikesekiirguse spekter? Gammakiirgus, röntgenkiirgus, ultraviolettkiirgus, nähtav kiirgus, infrapunakiirgus, Raadiolained. 26. Mis on solaarkonstant? Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab Maa atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale ühikpinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. 27
Seda seostatakse 2 ,T = × 4 c gravitatsiooniga. Planki valem absoluutselt musta keha kiirgamisvõime jaoks: 2 2 e kT - 1 8. Wieni nihkeseadus Lainepikkuse LambdaWien, mille puhul absoluutselt musta keha kiirguse intensiivsus on maksimaalne, on pöördvõrdeline absoluutse temperaturi T-ga. Wieni
-Insolatsioon- Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale: insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S') = S*sin h -Solaarkonstant(S)- Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langeva aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus. -Neelamisvõime- arv, mis näitab, misssuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%) -Peegeldamisvõime (alabeedo)- aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost(%) Kiirgamisvõime- kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 ajaühiku vältel. -Läbipaistmatu keha kiirguse neelamis- ja peegeldamisvõime: k+a=1 Maa efektiivne kiirgus(Ef) Ef= U G kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Selleks, et õhumassid liikuma hakkaks, on vaja teperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temp. on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma ja tekib madala rõhuga ala
0 = 5.67032*10-8 W(m2*K) - Wieni II seadus (absoluutselt musta keha maksimaalne kiirgusvõime B(m,T) kasvab koos temperatuuri 5-nda astmega). : B(m ,T ) = c''T 5 C''= 1.301*10-5 W/(m3*K5) 26. Absoluutselt musta keha mõiste ja Kirchoffi seadus - Absoluutselt mustaks kehaks nim keha, mis neelab vaklikuta kogu kiirguse, mis talle väljaspoolt langeb. Kirchoffi seadus keha kiirgamisvõime ja neelamisvõime suhe on kõikide kehade puhul ühesugune keha temperatuuri ja kiirguse lainepikkuse funktsioon. F = B(,T ) - lainepikkus T - temperatuur 27. Kiirgus kahe keha vahel Kahe keha vahelise kiirguse arvutamisel lihtsustub ülesanne, kui eeldada, et kehade pinnad on difuussed (alluvad Lambert'i seadusele), et neeldumis- ja peegeldumistegurid A ja R ei muutu mitmekordse peegelduse käigus ning et üks
taevas; kaugus 8.8 valgusaastat; on kaksiktäht, mille avastas Bessel, ilma et tema kaaslast oleks näinud, ainuüksi tema liikumise perioodilisest kõikumisest, mida tuli nähtamatu kaaslase arvele panna; hiljem leiti kaaslane üles, see osutus võrdlemisi heledaks, 8. suuruse täheks, mida aga väikeses pikksilmas pole võimalik näha peatähe pimestava heleduse tõttu; peatäht "varajasetüübiline" valge, pinnatemperatuur 11000°, kuulub kääbusseeriasse; mass 2.5, raadius 2.6, kiirgamisvõime 36, keskmine tihedus 1/6 Päikese omast; kaaslane 20.2 astronoomilise ühiku kaugusel, tiirlemisaeg 50 aastat, kuulub ülitihedate tähtede, ,"valgete kääbuste" liiki (hoopis erinevad normaalsetest valgetest tähtedest, millede esindajaks on Siiriuse peatäht); pinnatemperatuur 8000°; mass O.9, raadius 1/30, kiirgamisvõime 1/370 keskmine tihedus 22000 Päikese omast. Visuaalsete kaksiktähtede orbiidid on suuremalt osalt suure ekstsentrisusega ehk piklikud ellipsid; üle poole
-Insolatsioon- Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale: insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S') = S*sin h -Solaarkonstant(S)- Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langeva aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus. -Neelamisvõime- arv, mis näitab, misssuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%) -Peegeldamisvõime (alabeedo)- aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost(%) Kiirgamisvõime- kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 ajaühiku vältel. -Läbipaistmatu keha kiirguse neelamis- ja peegeldamisvõime: k+a=1 Maa efektiivne kiirgus(Ef) Ef= U G 2. Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Selleks, et õhumassid liikuma hakkaks, on vaja teperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temp. on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma ja tekib madala rõhuga ala
süvendid mäeahelike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel. Kaaride vahele jäävad teravad mäetipud karlingud. Karst- nim põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Katabaatiline tuul- külma õhumassi liikudes läbi kurusid ja orgusid tekitavad külmi, kuivi puhangulisi tuuli. Kiirgamisvõime- kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 ajaühiku vältel. Kiirgused: gammakiirgus, Röntgeni kiirgus, UV-C, UV-B, UV-A, Nähtav valgus, Infrapuna-(soojus-)kiirgus. Kliima maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikaajaline ilmastikureziim) antud kohas või piirkonnas. Kliimaklasssifikatsion on klassifikatsioon, mille alusel eristatkse kliimatüüpe ning Maa pind jagatakse kliimavöötmeteks. Temperatuuri, sademetereziimi ja taimkatte järgi (nt.
langemisnurk Solaarkonstant(S)-Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus; S = 1380 ± 30 W/m2 ; (S = 2,00 ± 0,04 cal/cm2 *min1) Neelamisvõime - arv, mis näitab, missuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%) Peegeldamisvõime (albeedo) aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost (%) Kiirgamisvõime-kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 ajaühiku vältel Läbipaistmatu keha kiirguse neelamis-ja peegeldamisvõime: k+ a= 1, kus k - keha neelamisvõime, a - keha peegeldamisvõime, -kehale langenud kiirgusvoo lainepikkus Absoluutselt must keha: k= 1, a= 0; Absoluutne peegeldaja: k= 0, a= 1 Maa efektiivne kiirgus ja maapinna kiirgusbilanss Maa efektiivne kiirgus (Ef)- Maasoojuskiirgusejaatmosfäärisoojuskiirgusevahe: Ef = U - G,
Passiivse mikrolaineradiomeetria põhiline rakendus on merepinna temperatuuri määramine. Erinevalt soojuslikust infrapunakiirgusest neeldub mikrolainekiirgus alles umbes 1 cm paksuses vee pinnakihis. See võimaldab määrata tõelist veetemperatuuri pinnakihist täpsusega umbes 1K. Teiseks saab mõõta veepinna karedust ehk lainekõrgust kiirguse polarisatsiooni põhjal. Karedusest omakorda saab hinnata tuule tugevust, mille mõõtmise täpsus sellel meetodil on umbes 2 m/s. Kuna jää kiirgamisvõime sagedustel alla 30 GHz on palju suurem kui vee oma, siis saab heleduse järgi mikrolainealas eristada jääd ja vaba vett kui ka eri vanusega merejääd. 3.4. Radar ja LIDAR Radar on kaugseire mõõteriist, mis kasutab kiiratud raadiolainete tagasipeegeldumist uuritavalt objektilt. Praktikas kasutatavad radarid on enamasti monostaatilised - raadiolainete saatja on ühtasi ka vastuvõtja (bistaatilise korral on saatja ja vastuvõtja eraldi). Kiirguse
korral kiiratakse praktiliselt ainult pikalainelisi (infrapunaseid) elektromagnetlaineid. Soojuskiirgust iseloomustatakse energiavooga, mille suurust mõõdame vattides. Kiirgava keha pinnaühikult kõikides suundades kiratud energiavoogu nim keha energeetiliseks valguseks R e . Kirchhoffi seadus: Kiirgamis-ja neelamisvõime suhe ei sõltu kehast, see on kõigi kehade jaoks ühesugune sageduse ja temperatuuri funktsioon. Mida suurem on keha kiirgamisvõime seda suurem on ka keha neeldumisvõime. Fotoefekt-iks nim elektronide väljumist ainest valguse toimel. Fotoefekti tagajärjel vabanenud elektronid liiguvad elektrivälja mõjul anoodile. Selle tulemusena tekib ahelas fotovool, mille tugevust saab mõõta galvanomeetriga. Selleks, et fotovoolu tugevus saaks nulliks, tuleb kas pidurdavat välja, mille tekitamine pidurduspingega U p. A. Stoletovi seadused: -valguse toimel eralduvad laengud on negatiivsed. –suurim mõju on ultravioletvalgusel
Z impedants, sõltub sagedusest (3 osa: madalat-, keskmised- ja kõrged sagedused) 142. Nähtava valguse lainepikkused. 760-630 nm (punane) 630-600 nm (oranz) 600-570 nm (kollane) 570-520 nm (roheline) 520-470 nm (helesinine) 470-420 nm (sinine) 420-280 nm (violetne) 143. Kvandi energi valem (Plancki valem). E=hf (f on sagedus, h on Plancki konstant) 144. Mis on kiirgusvoog, neelamisvoog? Soojuskiirguse iseloomustuseks on ühes sekundis ühe ruutmeetri pinna kiiratud energiavoog ehk kiirgamisvõime, kui pinnaühikule langeb energiavoog, siis osa sellest neeldub aines (neeldumisvõime) 145. Milles seisneb fotoefekti nähtus? Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Kui elektronid väljuvad ainest (metallist) räägitakse välisfotoefektist, kui valguse mõjul muutub elektroni energeetiline olek muutub aine (pooljuhi) elektrijuhtivus, siis tegemist on sisefotoefektiga.
On teistest selleks otstarbeks kasutatavatest meetoditest kiirem ja praktiliselt ei nõua proovi eeltöötlust, kuna reeglina üks element ei sega teise määramist ning neid on võimali korraga määrata ühes proovis. I=Io*e-kcl D=log Io/I I neelava kihi läbinud kiirgus e - logaritmalus k kiirguse neeldumiskoefitsient neeldumisjoone keskel c neelava komponendi kontsentratsioon l neelava kihi läbimõõt Mõõtmist mõjutab ionisatsioon: ioonide kiirgamisvõime ja ioonide võime neelata kiirgust erineb aatomite omast, keemiliste ühendite teke, mitteselektiivne neeldumine. Lõpptulemuse saame, nagu spektrofotomeetrias, kasutades kas standardaineid, tehes kalibratsioonigraafiku (3 standardit, uuritav proov jääb standardite keskele). Sobib kitsaks rakenduseks, kuid selles väga spetsiifiline. 3.KROMATOGRAAFIA Esmalt kujutas Mihhail Tswett, 1903 aastal lahutas komponentideks taimseid värvipigmente, mis
Soojusjuhtivus, geog.laiustel ta oleva merepinna termiliste reziimide üle 1000 leheklje erinevaid kooditabeleid ja veesisaldus,erisoojus,sulamissoojus, on.Hõõrdumisjõud:Õhuosakesed liikumisel erinevuste tõttu aastases tsüklis. Liigitatakse nende kasutamise juhiseid, kus kogu kiirgamisvõime. hõõrduvad vastu aluspinda kui ka mere ja mandrimussoonideks. Mere ja rahvusvahelisse andmevahetusse Lume soojusjuhtivus oleneb lume omavahel.Hõõrdumisjõud R=kv.vtuule mandrimussoonid kestavad kumbki pool edastatava informatsiooni struktuur on vga tihedusest ja on sellega võrdelinemida
õhku,mis aga juhib halvasti soojust.Märjas lumes leidub teataval hulgal vett vedelas agragaatolekus.Veesisaldus:Antud ruumalas leiduva vedela vee massi suhet samas ruumalas oleva lume massisse nim.lume niiskuseks.Kuiva lume erisoojus võrdub jää erisoojusega -0,5 cal/g;ruumerisoojus on aga tunduvalt väiksem ja oleneb lume tihedusest.Mida suurem on õhu niiskus,seda suurem on tema erisoojus.Lume(jää) sulamissoojus on 80cal/g.Lumel on eriti suur kiirgamisvõime,mis moodustb 99,5% absoluutselt musta keha kiirgamisvõimest. See on tingitud lume kristallilisest ehitusest. Lumikatte sulamine: sulam.põhjused: soojad õhuvoolad, päikesekiirgus, vihmad, soojad mäetuuled e föönid.Lumikatte mõõtmine: määratakse: lum.paksus, tihedus, nähtava ümbruse lumega kaetuse aste, lumikatte ladestuse iseloom, lume ja lume all oleva maapinna iseloom.Lumikatte kujunemine ja muutumine:Kõige varasem lumikatte ilmumine oktoobri esimeses pooles
solaarkonstant (S) – Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus. S = 1380 ± 30 W/m2; (S = 2,00 ± 0,04 cal/cm2 x min-1) neelamisvõime – arv, mis näitab, missuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%) peegeldamisvõime (albeedo) – aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost (%) kiirgamisvõime – kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 ajaühiku vältel läbipaistmatu keha kiirguse neelamis- ja peegeldamisvõime: kλ + aλ = 1, kus k – keha neelamisvõime, a – keha peegeldamisvõime, λ – kehale langenud kiirgusvoo lainepikkus absoluutselt must keha: kλ = 1; aλ = 0, absoluutne peegeldaja: kλ = 0; aλ = 1 Maa efektiivne kiirgus (EF) – Maalt lahkunud ja Maale tulnud pikalainelise kiirguse
annaabi.ee 
