Serv lühidalt saagjas. Karvad esinevad lehe pearool, allküljel ja rootsudel. 68) Fraxinus excelsior harilik saar Lehed kitsad elliptilised paaritusulgjad 9-15. Serv jämesaagjas. Vähe karvased. Peaaegu rootsuta. Lehe allküljel pearoo alaosas valged karvad. 69) Syringa vulgaris harilik sirel Lehed munajad. Alus tavaliselt südajas võib olla ka sirge. Paljad. Terve servaga. 70) Syringa josikaea ungari sirel Lehed elliptilised, äraspidi lai, kiiljad. Serv terve. 71) Ulmus laevis künnapuu Lehed ovaalsed, ebasümmeetrilised. Üks lehe aluse pool teisest lühem. Serv kahelisaagjas. Alt pehmekarvane. Rood ei hargne kunagi kaheks. 72) Ulmus glabra harilik jalakas Lehed ovaalsed, veidi ebasümmeetrilised. Tipp terav. Jalakal on jalad all. Külgrood hargnevad sageli enne lehe serva jõudmist. 73) Populus tremula harilik haab Lehed ümmargused kuni ovaalsed. Serv laineliselt täkiline
Sageli läikivad Alt sinakasrohelised Paljad 5...9 cm pikad 2...3,5 cm laiad Abilehed väikesed, neerjad, näärmelise servaga, püsivad suveni. · Kahevärvine paju · Salix phylicifolia Lehed elliptilised või laielliptilised Terveservalised või nõrgalt lainja servaga Alt hallid Viltjaskarvased 5...10 cm pikad 3...6 cm laiad · Raagremmelgas · Salix carpea Äraspidised või kiiljad Lühidalt teritunud või tömpja tipuga Lainelise servaga Pealt hallikasrohelised Väga lühikarvased Alt hallid, viltjaskarvased 6...12 cm pikad 2...4 cm laiad · Tuhkur paju · Salix cinerea Lehed süstjad, Terveservased Pealt rohelised Alt hallikad Siidkarvased 2...6 cm pikad 0,3...1 cm laiad Leheroots kuni 0,5 cm pikk Hõredalt karvane · Hundipaju
paljas) Salix phylicifolia kahevärviline paju( leht on paljas, elliptiline lainja servaga leht, pealt on tumeroheline alt sinakasroheline ja läikiv) Salix caprea raagremmelgas (lehel pole näärmeid, leht elliptiline või laieliptiline , mõlemalt küljelt karvane või vanemad lehed ainult altküljelt) Salix cinerea tuhkurpaju(pehme karvaga, näärmeid pole , äraspidised kiiljad lehed, lühikese teritunud tipuga, lainja servaga) Salix rosmarinifolia hundipaju(lehed väikesed lühikesed kitsad, siidkarvased,süstjas) Salix viminalis vitspaju(kitsas pikk leht, alt karvane, lehe serv on terve ja allapoole pöördunud) Salix acutifolia halapaju( karvadeta, süstjad, pikalt teritunud tipuga, saagja servaga, roheline, näärmeid pole)
tütartaimi annab keskmiselt. Suhteliselt talvekindel. Aretatud Viljad tumepunased pruunika Saksamaal varjundiga, Esimestes korjates suured, `Senga Sengana` sortide hiljem keskmise suurusega. Laiümarad, `Markee`ja südajad, mõned kiiljad või laikoonilised. `Sieger` Viljaliha punane kuni tumepunane, tihe, ristamisel mahlakas. Puhmas jõulise kasvuga, 1942 aastal. veidi laiuv , tumeroheliste läikivate lehtedega. Tütartaimi annab mõõdukalt ja need moodustuvad suhteliselt hilja.
pealt tumerohelised, asgeli läikivad, alt sinakasrohelised, paljad, 5...9 cm pikad ja 2...3,5 cm laiad. Abilehed väikesed, neerjad, näärmelise servaga, püsivad suveni. Salix caprea– raagremmelgas Lehed elliptilised või laielliptilised, terveservalised või nõrgalt lainja servaga, alt hallid, viltjaskarvased, 5...10 cm pikad, 3...6 cm laiad. Abilehed neerjad, varisevad varakult. Salix cinerea – tuhkur paju Lehed äraspidipiklikud või -kiiljad, lühidalt teritunud või tömpja tipuga, lainelise servaga, pealt hallikasrohelised, väga lühikarvased, alt hallid, viltjaskarvased, 6...12 cm pikad, 2...4 cm laiad. Abilehed suured, neerjad, püsivad kaua. Salix rosmarinifolia – hundipaju Lehed süstjad, terveservased, pealt rohelised, alt hallikad, siidkarvased, 2...6 cm pikad ja 0,3...1 cm laiad. Leheroots kuni 0,5 cm pikk, hõredalt karvane, abilehed piklikud, väikesed, varisevad varakult. Salix viminalis– vitspaju
..550 mm), mis ühisele teljele paigutatuna moodustavad rullilüli ehk rõngapatarei. Rõngad võivad olla telje ümber või koos teljega pöörlevad. Tööpinna (veerepinna) kujult võivad rõngad olla väga mitmesugused. Vastavalt sellele eristatakse kiil-, hammas- ehk tähik-, rihv- jms rõngasrulle (joonis 6.2...6.11). Rõngasrulli lüli ehk patarei võib kujundada ka erikujulistest rõngastest, paigaldades need vaheldumisi. Üheks niisuguseks on rihvkiilrõngasrull (joonis 6.2), mille kiiljad ja hammastatud servadega nn rihvrõngad paiknevad vaheldumisi. Seda maailmas laialt levinud rullitüüpi nimetatakse ka cambridge-rulliks. Sama laia levikuga on krihvrõngasrull, mis koosneb külgkrihvidega varustatud välisservaga rõngastest (joonis 6.3) ja mida nimetatakse ka crosskillrulliks. Niisugune rõngasrull sobib põllu külvijärgseks rullimiseks, sest ühteaegu mulla tihendamisega kergitavad rõnga külgkrihvid mulda ühes ja
Rullimine annab suurt efekti parasniisketel muldadel, märgade muldade rullimine tekitab koorikut. Kuivade muldade rullimiseks tuleb kasutada raskemaid rulle. Kuiv muld tiheneb rullimisel vähe. Vaid kerge lõimisega muldi võib rullida optimaalsest kõrgema mullaniiskuse juures. Silerull toimib peamiselt tihendavalt, kuid mõnevõrra purustab ka mullapanku ja tasandab mulda ning kevadel võib temaga mullast üleskerkinud taimede juuri mulda vajutada. Cambridgerull Kiiljad ja hammastatud servadega nn. rihvrõngad paiknevad vaheldumisi. Lõhub mullapankasid, Külmakergituste rullimiseks kevadel Mulla tihendamiseks Hea enesepuhastusvõime Rõngasrihvel, Croskillrull Koosneb külgkrihvidega varustatud välisservaga rõngastest Kõige parem rullitüüp on rõngasrihvelrull mis tihendab maapinda ja jätab pealt 1,5-2 cm mulda kohevaks. Niisugune rõngasrull sobib põllu külvijärgseks rullimiseks, sest ühtaegu mulla tihendamisega kergitavad rõnga külgkrihvid
spetsiaalne aga täidab ühes või teises süsteemis konkreetset ülesannet. Üldkasutatavat armatuuri liigitatakse torustiku sulgemise põhimõtte järgi: Kraanid: koonilise korgiga otsevoolukraanid, kuulkraanid, kolmekäigulised kraanid, manipulaatorid. Klapid (ventiilid): Sulgurklapid, ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, ühesuunalised reguleeritavad klapid, kaitseklapid, drosselklapid, reduktsiooniklapid. Siibrid (klinketid): Lamedad, ühepoolselt kiiljad, kahepoolselt kiiljad. Sulgurid: Juhitavad, mittejuhitavad, teljel pöörlevad. Tegevuse, ülesande või toime järgi klassifitseeritakse armatuuri: Sulgur- ja ümberlülitusarmatuur: klapid, siibrid (klinketid), kraanid ja klapikarbid Ksearmatuuaitr: kaitseklapid, kaitsekarbid (-võrgud), filtrid. Vaid ühes suunas läbi laskev armatuur: ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, sulgurid Reguleeriv armatuur: reduktsiooniklapid, drosselklapid, manipulaatorid.
ühes või teises süsteemis konkreetset ülesannet. Üldkasutatavat armatuuri liigitatakse torustiku sulgemise põhimõtte järgi: Kraanid: koonilise korgiga otsevoolukraanid, kuulkraanid, kolmekäigulised kraanid, manipulaatorid. Klapid (ventiilid): Sulgurklapid, ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, ühesuunalised reguleeritavad klapid, kaitseklapid, drosselklapid, reduktsiooniklapid. Siibrid (klinketid): Lamedad, ühepoolselt kiiljad, kahepoolselt kiiljad. Sulgurid: Juhitavad, mittejuhitavad, teljel pöörlevad. Tegevuse, ülesande või toime järgi klassifitseeritakse armatuuri: Sulgur- ja ümberlülitusarmatuur: klapid, siibrid (klinketid), kraanid ja klapikarbid Ksearmatuuaitr: kaitseklapid, kaitsekarbid (-võrgud), filtrid. Vaid ühes suunas läbi laskev armatuur: ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, sulgurid Reguleeriv armatuur: reduktsiooniklapid, drosselklapid, manipulaatorid.
spetsiaalne aga täidab ühes või teises süsteemis konkreetset ülesannet. Üldkasutatavat armatuuri liigitatakse torustiku sulgemise põhimõtte järgi: Kraanid: koonilise korgiga otsevoolukraanid, kuulkraanid, kolmekäigulised kraanid, manipulaatorid. Klapid (ventiilid): Sulgurklapid, ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, ühesuunalised reguleeritavad klapid, kaitseklapid, drosselklapid, reduktsiooniklapid. Siibrid (klinketid): Lamedad, ühepoolselt kiiljad, kahepoolselt kiiljad. Sulgurid: Juhitavad, mittejuhitavad, teljel pöörlevad. Tegevuse, ülesande või toime järgi klassifitseeritakse armatuuri: Sulgur- ja ümberlülitusarmatuur: klapid, siibrid (klinketid), kraanid ja klapikarbid Ksearmatuuaitr: kaitseklapid, kaitsekarbid (-võrgud), filtrid. Vaid ühes suunas läbi laskev armatuur: ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, sulgurid Reguleeriv armatuur: reduktsiooniklapid, drosselklapid, manipulaatorid.
Rullimine annab suurt efekti parasniisketel muldadel, märgade muldade rullimine tekitb koorikut. Kuiv muld tiheneb rullimisel vähe; neil tuleb kasutada raskemaid rulle. Vaid kerge lõimisega muldi võib rullida optimaalsest kõrgema mullaniiskuse juures. Silerull toimib peamiselt tihendavalt, kuid mõnevõrra purustab ka mullapanku ja tasandab mulda ning kevadel võib silerulliga mullast üleskerkinud taimejuuri mulda vajutada Cambrigerull kiiljad ja hammastatud servadega, nn rihvrõngjad paiknevad vahheldumisi. Lõhub mullapankasid, külmakergituste rullimiseks kevadel, mulla tihendamiseks. Hea enesepuhastusvõimega Rõngasrihvelrull koosneb külgrihvidega varustatud välisservadega rõngastest. Kõige parem rullitüüp. Tihendab maapinda ja jätab pealt 1,5 2 cm mulda kohevaks. Niisugune rõngasrull sobib põllu külvijärgseks rullimiseks. Ühteaegu mulla tihendamisega kergitavad rõnga külgrihvid mulla üles
Puittaimedel varisevad sügisel, rohttaimedel surevad koos varrega. Liitlehed – koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega liigestunud ühise pearootsu külge. Variseb osadena – algul lehekesed, hiljem roots. Lihtlehed – terved lehed Lehelaba kuju järgi: munajad, ümmargused, süstjad, elliptilised, talbjad, piklikud, lineaalsed Lehetipu kuju järgi: tömbid, teravad, teritunud, ogatipuga, pügaldunud Lehelaba aluse kuju järgi: südajad, ümardunud, kiiljad, nooljad, odajad Leheserva kuju järgi: teravaservalised, saagjad, kahelisaagjad, hambulised, täkilised Lihtlehed – lõhestunud lehed Väljalõigete sügavuse järgi: ◦ Hõlmised – väljalõiked kuni veerandini poole lehelaba laiusest ◦ Lõhised – väljalõiked vähemalt kolmandikuni poole lehelaba laiusest ◦ Jagused – väljalõiked ulatuvad keskrooni Väljalõigete asetuse järgi: ◦ Kolmetised ◦ Sõrmjad ◦ Sulgjad Liitlehed
4 cm, hiljem kuni 10 cm pikad. · Hea meetaim. Kahevärviliste lehtede tõttu kasutatakse vahel ka haljastuses. Hübridiseerub teiste pajuliikidega, paljundatakse pistokstega. Salix cinerea (tuhkur paju) - Üldareaal Põhja-Euroopa ja Põhja-Siber. Kasvab üle kogu Eesti metsaservades, soostunud niitudel, raiesmikel, jõgede ja järvede kallastel, olles meil kõige levinumaid pajuliike. · Lehed äraspidipiklikud või -kiiljad, lühidalt teritunud või tömpja tipuga, lainelise servaga, pealt hallikasrohelised, väga lühikarvased, alt hallid, viltjaskarvased, 6...12 cm pikad, 2...4 cm laiad. Abilehed suured, neerjad, püsivad kaua. · Noored võrsed hallid, viltkarvased, vanemad võrsed pruunikad, karvased. Pungad tömbid, pruunid, koonilised, hallide viltkarvadega · Õitseb aprilli lõpus, mai alul enne lehtimist. Urvad 2-4 cm pikad. · Hea meetaim
annaabi.ee 
