Ta on õppinud Vana-Vigala põhikoolis,Pärnu-Jaagupi keskkoolis ja Tallinna TehnikaÜlikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimist. Juba treeningute alguses mõistis ta, et kui ta tahab edasi areneda tuleb treeningu juures olla huviga. Igal tegevusel peab olema eesmärk ja et see, mida sa teed, pead tundma end õnnelikuna. Algus oli raske. Palju oli kaotusi, aga ta ei kaotanud lootust. Kaotused ei kõigutanud Gerdi eesmärke. Esimeseks treeneriks oli oma isa, kellega koos harjutati kettaheidet oma maja taga põllul. Hiljem tuli välja, et nende tehnika oli vale ja seejärel hakkasid korrapärased treeningud spetsialistide käe all. Gerdi soov kiiremini areneda viis selleni, et ta tegi kõiki harjutusi rohkem, kui treener Vesteinn Hafsteinsson kavasse oli pannud. Treener sai sellest teada ja selgitas, et spordis pole tähtis teha palju, vaid tähtis on teha plaani järgi, et treeninguplaan pole vaid selleks, et jõuda rohkem, vaid ka selleks, et olla terve.
vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis ta Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus ta õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Gerd Kanter jõudis kettaheiteni suhteliselt hilja – alles 17-aastaselt. Ta leidis kettaheite ala tänu oma isale. Kui Gerd oli umbes 17-aastane, otsustas isa talle paar kettaheite harjutust õpetada. Isaga koos harjutati kettaheidet oma maja taga põllul. Hiljem tuli välja, et nende tehnika oli vale ja seejärel alustas noor sportlane treeninguid spetsialistide käe all. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel soov korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme kettaheitetrenni. Kuuldes Gerdi isiklikku rekordit, ei lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi
oli tahtmist ja soovi näidata neile, et nad olid valel arvamusel. Juba treeninguid alustades mõistis, et kui tal on soov edasi areneda, tuleb treeningu juures olla huviga. Igal tegevusel peab olema eesmärk ja et seda tehes, pead tundma end õnnelikuna. Algus oli raske. Palju oli kaotusi, aga ta ei kaotanud lootust. Kaotused ei kõigutanud Gerdi eesmärke.Esimeseks treeneriks oli oma isa, kellega koos harjutati kettaheidet oma maja taga põllul. Hiljem tuli välja, et nende tehnika oli vale ja seejärel hakkasid korrapärased treeningud spetsialistide käeall. Gerdi soov kiiremini areneda viis selleni, et ta tegi kõiki harjutusi rohkem, kui treener Vesteinn Hafsteinsson treeningkavasse oli pannud. Treener sai sellest teada ja selgitas, et spordis pole tähtis teha palju, vaid tähtis on teha plaani järgi, et treeningplaan pole vaid selleks, et jõuda rohkem, vaid ka selleks, et olla terve
Nad jätkasid oma sõjaväelist elustiili. Poisid elasid vanusegruppide kaupa salkades. Igal salgal oli juht ja piitsakandja. Juhiks olid tugevamad. Piitsakandjad võisid teisi piitsutada. Nemad olid juba täiskasvanud. Piitsa võidi saada vanemale inimesele vastuhakkamise eest ja selle eest, kui jäädi varastamisega vahele. Noored spartiaadid pidid vastuvaidlematult täitma kõiki vanemate inimeste poolt antud käske. Poisid õppisid kaklust, võitlust, ujumist, odaviset, kettaheidet, võimlemist, jooksu. Kirjaoskus, lugemine ja matemaatika polnud nii tähtsal kohal. Kirjaoskust õpiti nii palju, et tulevane sõdur oskaks käsku lugeda ja sellele vastata lühisõnaliselt e. lakooniliselt. Lisaks sellele õpiti ka laulu ja tantsu, sest laul oli Kreekas olulisel kohal ja lauldi ka üritustel nt. usuüritustel. Poisid õppisid sõjasalme ja sõjalaule. Laulu juurde käis ka tants. See tähendas, et laulmise ajal tehti kaasa rütmilisi liigutusi. Kakluses oli lubatud kõik (nt
Tulemus on uus juunioride rekord 2 kg kettaga ja samuti ka isiklik rekord. Eelmisele isiklikule rekordile heitsis otsa kaks ja pool meetrit. Pildid Jalgpall Hetkel õpib kahekordne juunioride maailmameister Margus Hunt USAs ülikoolis sporditurunduse eriala (South Methodist University). Margus Hunt peab oma põhialaks endiselt kettaheidet, kuigi tegeleb tõsiselt ka Ameerika jalgpalliga. Margus ise räägib, et läks Ameerikasse õppima, kuna ei tundnud ennast enam Eestis mugavalt. Oli küll võimalusi Eestisse jääda ja head haridust saada ning kodus treenida, kuid kui võistles ja trenni tegi oli kogu aeg jube pinge peal. Kogu aeg oli vaja ennast tõestada, et on ikka heitja ja äkki suudab Kanterile ära teha. Tema arvates on nii sport kui õppimine tähtsad, sest need kaks asja sõltuvad üksteisest
m.a. Märkimist väärib, et hoolimata sellest võimsast hüppest, mis enne Phayllose oma oli arvatavasti parim, ei olnud isegi Chionise- taoline hiilgav jooksja suuteline võitma viievõistlust; ilmselt ei olnud ta kettaheitja, odaviskaja ega maadleja. Üks kreeka kaugushüpesse puutuv veider asjaolu on see, et Philostratose andmeil peeti seda raskeimaks atleetikaalaks, mistõttu selle saateks lubati mängida flööti. Enamik meist peab kettaheidet ja odaviset palju raskemaks, ning pole kerge kujutleda inimtegevust, millele flöödimäng saab vähem kaasa aidata kui meie nüüdisaegsele kaugushüppele. Kõigest eelöeldust tulenev vältimatu järeldus näib olevat see, et kreeka kaugushüpe oli kolmik- või, tõenäolisemalt, kaksikhüpe. Just niisugune tõlgendus tõi kolmikhüppe tänapäeva kergejõustikku. Kui kreeka hüppajad said mingit abi halteeridelt,
3. spartas võis võitja võidelda kuninga kõrval 4. pealtvaatamine naistele keelatud 5. hiljem ka naiste OM-d- heraiad 6. Orsippos kaotas püksid- alasti võistlemine 7. 293 korda, aastatel 776-393 eKr 8. Peeti esimesel täiskuul pärast suvist pööripäeva 9. osaleda võisid- hellerid, laitmatu minevikuga, ilma veresüüta 10. staadioni pikkus 192,27 m 11. autasustamine mängude viimasel päeval 12. kaugushüpet ja kettaheidet saadeti flöödimänguga 13. mitmekordsele võitjale kodulinnas pronksbüst 14. võitjale tükk rauda
kreeklased kõiki vabu kodanikke hõlmava kohustusliku üldhariduse. Hilisem pedagoogika on palju üle võtnud kreeklaste haridussüsteemist. Pedagoog last juhtiv ori. Vastsündinud lastest jäeti ellu vaid täiesti terved ja tugevad, ülejäänud hukati vanemate nõukogu käsul. Otsuse viis täide vastsündinu isa. 7. eluaastast võeti poisid vanemate juurest ja paigutati riiklikesse koolidesse. Seal 20. eluaastani. Vanuse järgi rühmades.Õpetati sõnakuulmist, jooksmist, hüppamist, kettaheidet ja rusikavõitlust.Kirjaoskust vaid sel määral, et saadud käske lugeda. 14-aastane pidi läbi tegema prooviaasta, peale seda võis kanda relva. 15-20-aastase nooruki kasvatuses esikohal sõjalised harjutused ja koorilaul, millega tuli avalikkuse ees esineda. 20.-aastaselt võis abielluda, kuid alles 30-aastaselt sai temast täieõiguslik Sparta kodanik. Riiklik kasvatus kehtis ka tüdrukutele. Neiud pidid hoolitsema oma keha karastamise eest ja oskama relva käsitseda.
2. Spartale tuli maksta sõjahüvist 3. Ateena demokraatlikus kukutati 4. Ateena kindlused hävitati 5. Ateena mereliit saadeti laiali Sparitaatide kasvatus Sünd- ellu jäeti vaid elujõulised. Väetid ja vigased hukati vanemate nõukogu otsusega. Otsuse viis täide isa. 7-13 a. lapsed eraldati vanematest ning paigutati riiklikesse koolidesse, seal õpetati ennekõike sõnakuulamist, jooksmist, hüppamist, odaviset, kettaheidet ja rusikavõistlust. 14. a tuli läbida karm prooviaasta, seejärel sai ta õiguse relva kanda ja osaleda krüpteiadel. 15-20 a. eikohal sõjalised hajutused ja koorilaul. 30. a täieõiguslik kodanik,sai maalapi ning pidi abielluma. Ühiskonna struktuur Enamiku koostasid talupojad,rikkamad tulid majapidamisega iseseisvalt toime,nad muretsesid endale raskerelvastuse,kuulusid sõjaväkke ning olid kindlad kodanikud. Vaesetel talupoegadel niihästi ei läinud,
*noorukitega suhelnud mehed olid tihti ka abielus · Ateenlaste igapäevaelu: *hommikul visiidid, ametiasjad, kukevõitlused, täringud *lõuna kodus perega *pärastlõunal lugemine, kehalised harjutused gümnaasiumis *õhtul sõprade seltskond · Kasvatus Spartas: *vastsündinutest jäeti ellu ainult terved ja tugevad *7.eluaastast poisid riiklikes koolides (20.eluaastani) *õpetati sõnakuulmist, jooksmist, hüppamist, odaviset, kettaheidet ja rusikavõitlust *pidid taluma külma, janu, nälga, valu *väheke kirjaoskust *14-aastaselt prooviaasta *15-20 aastaselt kasvatuses esikohal sõjalised harjutused ja koorilaul *20.aastaselt võis abielluda *30.a sai täieõiguslikuks kodanikuks *riiklik kasvatus kehtis ka tütarlastele. · Kasvatus Ateenas: *eesmärk noore inimese igakülgne arendamine *laste kasvatamine iga perekonna eraasi
Treen on surnuitk aulose saatel Hümenaios on pulmalaul aulose saatel ARHAILINE AJAJÄRK Sellel ajastul kujunes ka reeglite kogum e.nomos, mida tuli kultusliku laulu loomisel-esitamisel järgida See tegi võimalikuks ka muusikute omavahelise võistlemise Muusikal endal iseseisvat tähendust polnud, kuid ta oli kõikide kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa On teada, et näiteks antiikolümpiamängudel saadeti kaugushüpet, kettaheidet ja odaviset muusikaga -- neid alasid peeti nii rasketeks, et sportlaste vaeva tuli kergendada KLASSIKALINE AJAJÄRK Eelkõige on see ajajärk seotud antiiktragöödia tekkega Tähtsamad autorid Aischylos, Sophokles ja Euripides Nendes teostes ühendati esimest korda laulmine ja pillimäng näitlemisega Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane
Arhailine: sellel ajal kujunes rahvaluule ja rändlaulikute looming kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Kujunes välja reeglite kogum ehk nomos, mida tuli kultusliku laulu loomisel-esitamisel järgida. See tegi võimalikuks ka muusikute omavahelise võistlemise. Muusikal oli kõikide kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. On teada, et näiteks antiikolümpiamängudel saadeti kaugushüpet , kettaheidet ja edaviset muusikaga naid alasid peeti nii rasketeks, et sportlaste vaeva tuli kergendada. Klassikaline: eelkõige on see ajajärk seotud antiiktragöödia tekkega (ooperite ja teatrite eelkäija). Nendes teostes ühendati esimest korda laulmine ja pillimäng näitlemisega. Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra. Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja
helilaadi ja vormi. Seega oli nomos sellel ajastul kujunenud reeglite kogum, mida tuli kultusliku laulu loomisel-esitamisel järgida. See tegi võimalikuks ka muusikute omavahelise võistlemise. Muusikal endal iseseisvat tähendust polnud, kuid ta oli kõikide kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. On teada, et näiteks antiikolümpiamängudel saadeti kaugushüpet, kettaheidet ja odaviset muusikaga — neid alasid peeti nii rasketeks, et sportlaste vaeva tuli kergendada. 18. Vana-Kreeka kultuuri klassikaline ajajärk 5. sajand – 330-ndad eKr (Makedoonia vallutused). Eelkõige on see ajajärk seotud antiiktragöödia tekkega. Tähtsamad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Nendes teostes ühendati esimest korda laulmine ja pillimäng näitlemisega. Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra
viisikäike, rütmi, helilaadi ja vormi. Seega oli nomos sellel ajastul kujunenud reeglite kogum, mida tuli kultusliku laulu loomisel-esitamisel järgida. See tegi võimalikuks ka muusikute omavahelise võistlemise. Muusikal endal iseseisvat tähendust polnud, kuid ta oli kõikide kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. On teada, et näiteks antiikolümpiamängudel saadeti kaugushüpet, kettaheidet ja odaviset muusikaga -- neid alasid peeti nii rasketeks, et sportlaste vaeva tuli kergendada. 18. Vana-Kreeka kultuuri klassikaline ajajärk? 5. sajand 330-ndad eKr (Makedoonia vallutused). Eelkõige on see ajajärk seotud antiiktragöödia tekkega. Tähtsamad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Nendes teostes ühendati esimest korda laulmine ja pillimäng näitlemisega. Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra
annaabi.ee 
