Günter Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" - kokkuvõte Akadeemia 1990 nr 4, lk 718 - 723 Nõukogude Liidu ebademokraatlikku struktuuri on püütud korrigeerida liidu algusaegadest peale. Töölised on tulutult nõudnud baasisotsialismi (ametiühingud jm), ehk siis tegelikult sotsiaaldemokraatiat. Need nõudmised on ketserlikuks kuulutatud Marxile viidates, aga tegelikult ei ole leninism marksismi edasiarendus. 1. Kes püüdleb demokraatliku sotsialismi poole, peab tehtud kogemuste põhjal eitama marksismi ja leninismi võltsi kokkukittimist ja ajaloolisele arengule vastavalt kõnelema leninismist-stalinismist. [leninism ei võrdu marksismiga] Solenitsõn saadeti Nõukogude Liidust välja, kuna tõestas, et leninism oma tegevusega tekitas stalinismi. 2
liivimaalased võitsid. Seda on peetud otsustavaks pöördeks sõjas, kuid tõenäoliselt oli tegu siiski suhteliselt vähetähtsa lahinguga. · 1503 - Moskvaga sõlmiti Leedu vahendusel 6-aastane vaherahu. · 1508 - Liivimaa talupoaegadelt võeti relvakandmise õigus · 1509 - sõlmiti 14-aastane vaherahu Venega, mida pikendati 1521, 1531 ja 1551. · 1521 - Reformatsioon jõudis Liivimaale. · 1522 - Maapäeval püüdsid piiskopid Lutheri õpetust ketserlikuks kuulutada, ent linnad ja vasallid olid sellele vastu. · 1523 - Reformatsioon jõudis Tallinna ja Tartusse. · 1524 - Tallinnas toimus kirikurüüste. Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann. · 1525 - Tartus toimus pildirüüste. Trükiti esimene eestikeelne raamat, katekismus, mis pole aga säilinud. Saksa ordu Preisimaal sekulariseeriti, kuid Liivi orduharu jäi alles. · 1530 - Ordumeister Plettenberg sai Saksa-Rooma keisri vasalliks
· Autor laseb kõnelda narrusel, esitades selle varjus enda mõtteid, kord oma aja nähtusi pilates, samas aga neid ka inimlikult mõistes · Paljud teose ütlused said lendsõnadeks Ptk.30 Saksa reformatsiooni algus · Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud kristliku usutunnistuse luterluse · Pärast paljude seisukohtade ja õpetuste ketserlikuks kuulutamist ja tehhi reformatsiooni lüüasaamist oli tegu esimese võitnud reformatsiooni ning ühtlasi ka usupuhastusega · Usupuhastus ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest · Reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt · 16. saj seisis katoliku kirik oma hiilguse tipul · Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse · Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest
sõjaliseks jõuks saigi Mõõgavendade ordu, mis oli rajatud Palestiinas tegutseva Templiordu reegleid järgides. (Histrodamus, 2018) Kõige esimeseks ordumeistriks sai Kasseli-Naumburgi alalt pärit Venno (Vinno). Mõõgavendade ordut on paavsti kantselei dokumentides esimest korda mainitud 1204. aastal. (Histrodamus, 2018) Mõõgavendade ordu oli alguses poollegaalne organisatsioon, sest enne kui paavst ei olnud andnud kinnitust, ei saanud ükski usuline organisatsioon olla kindel, et teda ketserlikuks või ebakristlikuks ei nimetataks. Uue ordu reeglid kinnistas paavst Innocentius III aastal 1204 ning sellega allutas selle ühemõtteliselt piiskop Albertile. (Histrodamus, 2018) Alguses allus ordu otseselt piiskop Albertile ja ordu eesmärk oli, et Liivimaal oleks valmis ja viibiks pidevalt professionaalseid sõjamehi, kes ei oleks kohal ainult aastaks või paariks tulnud ristisõdijatest. Mõne aastaga saavutas Mõõgavendade ordu, ainsa sakslaste sõjalise
..........................................................lk 7 -8 Oletused katarite kohta............................................................... lk 8 Kiriku võitlus ketseritega (kataritega e. albilastega)....... lk 9 - 10 Inkvisitsioon ja ketserite piinamismeetodid......................lk 10 11 Kasutatud allikad................................................................lk 12 Tutvustus Katarid olid 10.11. sajandil Lõuna-Prantsusmaal tekkinud ning katoliku kiriku poolt ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise katarluse pooldajad. 13. sajandil tegutsenud kristlikud ketserid, kelle usundis on lisaks kristlusele leitud ka tugevat paganlikku, täpsemalt päikesekummardamise elementi. Väga oluline on katarite puhul Neitsi Maarja või ka lihtsalt Neitsi, Daami, Naise kultus, mida peetakse paganliku Emajumalapälvingu jäänukiks. Muuseas, enamik trubaduure olid usutunnistuselt katarid, seega on suurem osa
Arendades oma eelkäijate progressiivseid ideid, täiendab Spinoza neid õpetusega vabadusest. See õpetus lähtub ühelt poolt sellest, et loodusteadus on kindlalt konstateerinud determinismi olemasolu, ja näitab teisest küljest, kuidas paratamatuse raames ja paratamatusega kooskõlas on võimalik inimese vabadus. Vabaduse probleemi lahendamise lähtekohaks on Spinoza õpetus loodusest (2: 160). Kaas- ja lähem järelaeg pidas Spinoza filosoofiat põhiliselt mitteõigeks, isegi ketserlikuks ja kardetavaks nii kristlasele kui ka juudile. Alles ümmarguselt sada aastat pärast Spinoza surma asetati tema õpetus silmapaistvale kohale filosoofia ajaloos. Selleks aitasid kaasa saksa mõtlejad ja luuletajad Lessing, Herder, Jacobi ja Goethe. Viimane luges Spinoza teoseid ikka uuesti ja kirjutas Spinozast: "Ma tunnen ennast väga lähedasena temale, kuigi tema vaim on palju sügavam ja puhtam kui minu oma."
väärõpetusteks e hereesiateks. Ägedaimad vaidlused puhkesid Püha Kolmainsuse küsimustes. Kristlased arvasid et jumal kujutab Isa (Loojat), Poega (Kristus) ja Püha Vaimu. IV saj. pani piiskop Arius aluse ariaanlusele ja väitis, et kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud, siis ei saa ta olla Isaga samaväärne ja igavene. Ta oli loomult inimlik. Kristlastele oli see vastuvõetamatu, sest nende arvates sai ainult jumalik olend avada neile tee taevariiki. Ariaanlus kuulutati ketserlikuks, kuid see levis siiski germaanlaste seas. Kloostrite teke Ristiusu õpetuse järgi oli hing igavene ja keha ajutine. Hinge eest tuli hoolt kanda, kui tahtsid pääseda taevariiki. Inimesed hakkasid sellele aina rohkem tähelepanu pöörama, lõpetasid ära keha eest hoolitsemise, tegeled enesetreeninguga ja pühendusid Jumalale. Seda nimetatakse askeesiks. Inimesed eraldusid tsivilisatsioonist, neid nimetati eremiitideks või munkadeks. Nende
väärõpetusteks e hereesiateks. Ägedaimad vaidlused puhkesid Püha Kolmainsuse küsimustes. Kristlased arvasid et jumal kujutab Isa (Loojat), Poega (Kristus) ja Püha Vaimu. IV saj. pani piiskop Arius aluse ariaanlusele ja väitis, et kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud, siis ei saa ta olla Isaga samaväärne ja igavene. Ta oli loomult inimlik. Kristlastele oli see vastuvõetamatu, sest nende arvates sai ainult jumalik olend avada neile tee taevariiki. Ariaanlus kuulutati ketserlikuks, kuid see levis siiski germaanlaste seas. Kloostrite teke Ristiusu õpetuse järgi oli hing igavene ja keha ajutine. Hinge eest tuli hoolt kanda, kui tahtsid pääseda taevariiki. Inimesed hakkasid sellele aina rohkem tähelepanu pöörama, lõpetasid ära keha eest hoolitsemise, tegeled enesetreeninguga ja pühendusid Jumalale. Seda nimetatakse askeesiks. Inimesed eraldusid tsivilisatsioonist, neid nimetati eremiitideks või munkadeks. Nende
lihtrahva kurnamise. Hakkas tekkima vastuseis juutidele igal tasandil. 12. saj-l tekkisid juutide tagakiusamise lained, enamasti seoses Ristisõdadega. Juutide tagakiusamisega haakus ka ketserite tagakiusamine. Ketserite liikumisi oli kahesuguseid: 1) vastuseis katoliku kiriku ilmalikustamisele ja rikkusele, propageeriti lihtsust, otseselt kirikut ei kritiseeritud; 2) kritiseeriti katoliku kirikut. Suurimaks ketserlikuks liikumiseks sai katarite liikumine, kelle sõnumiks sai absoluutne dualism, mille eeskujuks oli zoroastrism, samuti ei tunnistatud VT-d. Katarid jagunesid kaheks: 1) täiuslikud, kes üritasid elada askeetlikku elu, 2) usklikud, kes pidasid ülal täiuslikke. Iga uue inimese sündi peeti saatana võiduks. Katoliku kiriku eesmärk oli jätta mitte hingi saatanale e kataritele. Katoliku kirik toetud eeskätt ilmaliku kiriku vastu, nt ristisõda albilaste vastu
ja teha kavatsevate pattude eest. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal, kus poliitilise killunemise tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal oli paavstivõim tugevale kuningavõimule sunnitud aga mööndusi tegema. Reformatsioon Saksamaal Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud kristliku usutunnistuse- luterluse. Pärast paljude seikluskohtade ja õpetuste ketserlikuks kuulutamist ja Tsehhi reformatsiooni lüüasaamist oli tegu esimese võitnud reformatsiooni ja ühteaegu usupuhastusega. Sageli on neid mõisteid samastanud või siis vaieldud, kumb termin on õigem. Antud juhul nimetame usupuhastuseks ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendusest. Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitiliste ning ka majandusliku
1502, 13. september toimus Smolino lahing, mille liivimaalased võitsid. Seda on peetud otsustavaks pöördeks sõjas, kuid tõenäoliselt oli tegu siiski suhteliselt vähetähtsa lahinguga. 1503 Moskvaga sõlmiti Leedu vahendusel 6-aastane vaherahu. 1508 Liivimaa talupoegadelt võeti relvakandmise õigus 1509 sõlmiti 14-aastane vaherahu Venega, mida pikendati 1521, 1531 ja 1551. 1521 Reformatsioon jõudis Liivimaale. 1522 Maapäeval püüdsid piiskopid Lutheri õpetust ketserlikuks kuulutada, ent linnad ja vasallid olid sellele vastu. 1523 Reformatsioon jõudis Tallinna ja Tartusse. 1524 Tallinnas toimus kirikurüüste. Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann. 1525 Tartus toimus pildirüüste. Trükiti esimene eestikeelne raamat, katekismus, mis pole aga säilinud. Saksa ordu Preisimaal sekulariseeriti, kuid Liivi orduharu jäi alles. 1530 Ordumeister Plettenberg sai Saksa-Rooma keisri vasalliks.
" See tähendas seadusandluse vabastamist Isauruste dünastia mõjudest, tagasipöördumist CIC traditsioonide juurde. Allikad Prochiron 879.a. tühistati Ecloga kui ketserlik seadus, mis ei vasta "õigele õigusele." Ecloga asemel jõustus kompilatiivse iseloomuga äärmiselt lihtne ja kokkusurutud Prochiron, mis juriidiliselt jäi eelnevast allikast maha. Hilisemas kirikuõiguse arengus on Prochiron üks olulisemaid allikaid. Vaatamata sellele, et Ecloga kui terviku oli kuulutatud ketserlikuks, võeti osa norme siiski üle. Lisaks sisaldas Prochiron ka CIC-ist (pigem tema kkommentaaridest) võetud tsiviil-, kriminaalõiguse, osaliselt ka kiriku- ja protsessiõiguse olulisemaid instituute (nn. vanad seadused). Allikasse olid lisatud ka Makedoonia dünastia enda seadusi (nn. uued seadused). Taoline lähenemine ja valik võimaldas säilitada järjepidevust, kohandades ühtlasi norme muutunud oludele. Seega taas stabiilsuse ja dünaamilisuse vahekord. Epanagog
Rooma allikad mainivad seda hõimu esmakordselt 238. Esimene tugev riik, mis tekkis lagunenud Rooma alale. 5. sajandi lõpul ja 6.sajandi alguses oli Frangi riigi kuningaks Chlodovech I (481-511) Merovechi sugukonnast(Merovingide dünastia), muutis Merovingide võimu päritavaks. Tema valitsus ajal haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Clodovech I valitsusajal 496 võeti vastu ristiusk katoliikluse kujul (paljudes Euroopa osades oli kristlus levinud ariaanlusena, mis kuulutati ketserlikuks ja mitmed alad tulid nö uuesti kristianiseerida). Pärast Chlodovech I surma jagati riik tema kolme poja vahel. Teiste surma tõttu liidab Chlotar oma isa valdused taas kokku, kuid peale tema surma lagunesid need taas. 7. sajandi keskpaigast algas nii-öelda laiskade kuningate ajastu. See tähendab seda, et majordoomused ehk kojaülemad võtsid tegeliku võimu enda kätte. Majordoomused olid algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, hiljem
väljaanded. Saint-Victor, Hugues de -- XII sajandi prantsuse õpetlane, päritolult flaamlane. Lk. 304 «... kuldtalleke ordenil...» -- Mõeldud on Kuldvillaku ordenit. Vt. märkus lk. 34 juurde. Pophomet -- moonutatud kuju nimest Mahomet (MuHa-med). «... templiordu jälke ebajumalakujusid.» -- Templiordu oli vaimulik rüütliordu, asutatud XII sajandil, et kaitsta ristisõdades vallutatud maid. 1312. aastal tunnistas paavst Clemens V 3 0 3 ordu ketserlikuks ja XIV sajandi algul korraldas Prantsuse kuningas Philippe Ilus selle vastu inkvi-sitsiooniprotsessi, mispuhul suur hulk templirüütleid tuleriidale saadeti. Lk. 307 Saali õigus -- frangi hõimude seadus V sajandist, kehtestati a. 420. . Lk. 323 Garofalo -- õieti Benvenuto Tisi da Garofalo (1481--1559) -- itaalia maalikunstnik, eeskätt piibliaineliste maalide autor. Lk. 327 Täis häbi rebasena, keda kana kinni püüdnud. -- Tsitaat La Fontaine'i valmist «Rebane ja kurg». Lk
annaabi.ee 
