Kahtlemata ilma keskajata poleks tänapäeva Euroopat võimalik ette kujutada. Ning kahtlemata oleks keskaega raske ette kujutada ilma ristiusuta. Katoliku kirik, ei kaotanud enda rolli ühiskonnas pärast Lääne-Rooma keisririigi langust. Tal oli ikkagi väga suur mõjuvõim ja mängis tähtsat rolli inimeste elus. Kui barbarid tungisid sisse Lääne-Rooma keisririiki ei võtnud nad vastu katoliku kiriku ristiusku vaid ketserliku ariaanluse. Ariaanlus oli populaarne kuni 8 saj. barbarite seas. Katoliku ristiusu võtsid esimesena vastu Frangid, Chlodowech I (frangi impeeriumi rajaja) juhtimise all. See sündmus tugevdas katoliku kirikut, kuna frangi impeerium suurenes järgnevate sajanditega aina võimsamaks ja oli katoliku kiriku liitlane. Paavstid oli kiriku maailma usujuhid. Paavstide sõnadel oli tihti suur mõju rahva ja teiste vaimulike üle kes jumalat austasid ja kartsid
Uute ideede levikuga seoses võime luubi alla võtta 1517nda aasta ajasõlme, mil Martin Luther saatis Mainzi peapiiskopile kirja, millesse lisas oma ideedel põhinevad 95 teesi, millega algasid katoliku kiriku reformatsiooni liikumised. Sellega tekib uus kristluse haru, mis levib üle maailma. 1314. aastaga seotud ajasõlmel toimus Euroopas palju, ent kõige olulisem sündmus, mida ka kursusel käsitleti, on Lõuna-Prantsusmaal asuva ketserliku küla Montaillou hävimine. Ketserluse vähenemine tähistab küll ajastu lõppu, kuid tegelikkuses ennustab see luterluse esilekerkimist tulevikus. Ühtlasi suri 1314. aastal Prantsusmaa kuningas Philippe IV, väidetavalt seepärast, et ta peatas Templite Ordu tegevuse ning ordu viimane suurmeister Jacques de Molay talle needuse peale pani. Siinjuures on minu arvates huvitav see, et just Philippe IV oli see, kes kutsus esimest korda kokku seisuste esinduskogu generaalstaadid,
tsunft.Benediktlased(e.benediktiinid-mungaordu,mis järgis Püha Benedictuse reegleid,mille Benedictus kirjutas Monte Cassino kloostri tarvis. Valdav osa varakeskaja kloostreid järgis neid.Benedictust on nimetatud ka kloostrite isaks.Põhireeglid-tsölibaat,vaesus,kuulekus.Nõuti pidevat palvetamist ning töö tegemist.Inkvisitsioon-kirikukohus,mille ülesandeks oli ketserite väljaselgitamine ning karistamine.Asutati 13.sajandil võitluseks kataritega.(Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserliku liikumisega).Investituuritüli-saksa- Rooma keisrite ja Rooma paavstide vaheline võimuvõitlus kirikuametnike,eriti piiskoppide määramise õiguse pärast.Tuntumad vastased olid paavst Gregorius VII ja keiser Heinrich IV.Katoliku kirik-lääne-Euroopa ristiusu kirik keskajal. Keskus Roomas,kirikupea Rooma paavst.Ketser-kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekalduv isik.Näiteks katarid Lõuna-Prantsusmaal,kelle nimest tulebki sõna-ketser
mõlemad on ühtmoodi konstrueeritud salakavalate võimumehhanismide poolt ning iga liigutus, mõte, käitumisakt taastoodavad etableerunud võrgustikke. Võimu võrgust valla Kuigi Foucault oli veendunud, et identiteet pole midagi, mis on kaasa sündinud, vaid miski, mis kujuneb inimese elu jooksul permanentses võimuvõitluses ja selle tulemusena, viitas ta juba enne oma (kuri)kuulsat pööret, mis tema antihumanistliku käsitluse austajatele tundus teinekord isegi ketserliku lahtiütlemisena varasematest seisukohtadest, "aukudele" võimusuhete tihedas koes, väljapääsudele kõikehõlmavatest dominatsioonivõrgusti kest. Sellele näib näiteks viitavat tema väide, et iga võimuaktiga kaasneb või annab võimaluse vastupanuks, avab võimalusele ja vabadusele ruumi igas kontekstis. Kuna võimusuhted on kapillaarsed ja dünaamilised, mitte tsentraliseeritud ja staatilised,
Augustinuse jumalariigi-idee ajendiks oli Rooma langemine ja vallutamine 410. aasta 24. augustil gootide poolt Alarichi juhtimisel. 9 Meenutagem, et Karli nimetati tema õukonnaakadeemias Taavetiks. Siin tuleb ilmsiks Karli ja ta õukonnaringi arusaam iseendast, aga ka kohustused, mille nad endale võtsid, ja eeskujud, kellega tahtsid, et neid võrreldaks. Frangi riigisinod võttis 792. aastal Regensburgis Karli eesistumisel ette rünnaku ketserliku adoptiaanluse vastu, kuid see oli ka aasta, mil Karl tegi ettevalmistusi sõjaks avaaridega. Ikkagi leidis ta aega tegeleda oma riigi usuliste alustega. Adoptiaanlik õpetus väitis: ,,Kristus oli ülimal määral Jumala vaimust täidetud inimene ja seega inimesena vaid Jumala adoptiivpoeg. Just tema haavatavas inimlikkuses peitus tema lunastusakti suurus." Karli eesistumisel mõistis sinod selle õpetuse kui ketserliku hukka. 794. aastal, suurel Frankfurdi
Vaevalt oli Londonisse jõudnud kaks teadet, et James V oli surnud ja et ta vastsündinud tütar sai Sotimaa pärijaks ning kuningannaks, kui Inglismaa kuningas Henry VIII otsustas kallihinnalise pruudi oma veel alaealisele pojale kosida. Leping moodustatud ja lordide poolt heaks kiidetud, tahtis Henry VIII last Inglismaale tuua, kindlustamaks võimu. Ent Maria Stuarti ema oli selle vastu, et laps ketserliku väärusu meelevallas kasvaks. Kahtlust äratas ka lepingu see punkt, kus Soti esindajad olid kohustunud juhul, kui laps peaks enneaegselt surema, tegutsema selles suunas, et "kogu võim ja kuningriigi valdus" Henry VIII kätte langeks. Ema põgenes lapsega, kui toimus juba esimene sõda troonipärija pärast. Laostati suuri alasid, ent last kätte ei saadud. Inglismaa ei jätnud järele, appi tuli Prantsusmaa, kaitses Sotimaad ning samal ajal
Jeruusalemma. Balti ristisõja algus sajandi lõpul. 13.s Paavstivõimu hiilgeaeg Innocentius III ajal (1198 – 1216). aj Inkvisitsioonikohtu loomine võitlemaks ketserluse ja nõidumise vastu. Mõõgavendade ordu loomine (tegutses 1202 – 1236). Frantsisklaste ja dominiiklaste kerjusmungaordude loomine. Ristisõda Prantsusmaal ketserliku katarite liikumise mahasurumiseks. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 2 Mongolite sissetung Kesk-Aasiasse, Lähis-Itta ja Vene vürstiriikidesse. Pariisi ülikoolis tegutses teoloogiaprofessorina skolastik Aquino Thomas (1225 – 1274). 1291.a. – moslemid vallutasid Akra - viimase ristisõdijate
Vase kaevandamisel oli aga tähele pandud, et kaevanduses kaua aega seisnud raudesemed omandasid aegamööda vase värvuse. Nii võis tekkida idee metallide transmutatsioonist, sest kahe metalli kokkusulamisel moodustus ju hoopis uue värvusega sulam. Sellest tähelepanekust alates võiski vanaaja õpetlastel tulla pähe mõte tarkade kivist ehk siis ainest, mis annab mitteväärismetallidega kokkusulatamisel kulla. Alkeemia oli keskajale iseloomulik Suur Toiming, ent siiski mõnevõrra ketserliku iseloomuga ja pisut paganlik. Juba filosoof Zosimus (3.-4. saj.), kes oli üks alkeemia rajajaid, kirjutas, et kulla valmistamise kunsti õpetasid neile jumalad. Asi on selles, et alkeemia püüdis jumalale väga lähedale jõuda. Alkeemik kasutas teatud mõttes mõjuvamaid meetodeid, kogu tema tegevus oli mõistetavalt, tuntavalt jumala tegevuse sarnane. Alkeemik võis pidada end jumalaga võrdväärseks loojaks. Isegi
Paulus levitas ristiusku kreeklaste ja roomlaste seas. Mittejuutide ristimine oli murranguline sündmus, sest algul oli kristlus üks paljudest juutlusesiseseid rühmitusi. Tänu Paulusele saab ristiusust kosmopoliitne, universaalne usund. Valdavaks sai kristlus sellisel kujul, nagu kreeklased ja roomlased ta omaks võtsid. Enamuskirik tähistab II-III sajandil toimunud suhtelist ühtlustumist. Kogudused hakkasid koonduma, kujunes välja kirikuorganisatsioon. Tehti selget vahet õige ja vale (ketserliku) kristliku pärimuse tunnistamisel. Kõigil kristlastel oli 27 teosest koosnev Uus Testament. Kiriku organisatsioon kindlustas kristluse konsolideerumise. Kujunes Rooma riigikirik. Kuna riigi ida- ja lääneosa erinesid kultuuriliselt, kujunes välja kaks põhiharu: roomakatoliiklus ja õigeusk. EKSAMIAJAD: 12:15-13:30 R 21. mai R 28. mai Peter Nagel 21. mai Hinduism
on liiga suur selleks, et painduda Austria ülemvõimu alla. Austria on 1848.a. revolutsiooni ja selle järelmõjude haardes ja ei tegele piisavalt Lõuna-Saksamaa katoliiklike riikidega. See kergendab Preisimaa tõusu Saksa ühendamise liidriks. - Katoliikluse ja protestantismi vastasseis. Pärast Saksamaa ühendamist keskenduvad katoliiklikud piirkonnad enesekaitsele, mitte liberalismi edendamisele Saksa keisririik kuulutatakse välja 1870 ja lõppeb 1918 a. Ketserliku Saksamaa pol süsteem · 1871.a. põhiseadus, · Preisi Hohenzollernite dünastia hoiab enda käes keisritrooni (Wilhelm I 1871-88, Wilhelm II 1888-1918), · Riigikantsler (Otto von Bismarck 1871-90), · Keisri ja riigikantsleri võim ja vastasseis, · Liidunõukogu (Bundesrat) seadusandlus ja järelevalve, Preisil veto, · Parlament (Reichstag) otsese poliitilise võimuta, õigus seaduseelnõusid tagasi lükata.
Valdeslased (siiamaani väikese rühmana) Lõuna Prantsusmaal, nimi sekti rajaja järgi. Umbes 1173 hakkas Lõuna Prantsusmaa kaupmees usukuulutajaks. Valdes ei tahtnud olla ketser, jutustas katarite ja vaimulike puuduste vastu. Tema tegevust kirik heaks ei kiitnud aga midagi ette ka ei võtnud. Innocentius IIIst alates püütieri liikumisi kirikusse sissesulatada. Kui Valdese liikumine laienes hakati seda käsitlema ketserliku sektina. Lombardia humilaadid Itaalias, Lombardia vaesed, arpoldlased jpm. Leviku kõrgaeg 13. sajand, 14. sajandi alguseks radikaalsem osa likvideeritakse, suurem osa intregeeritakse kerjusmungaordude kaudu kirikusse. Inkvisitsiooni teke seotud ristisõdadega albilaste vastu. Inkvisitsioon dominiiklaste käes, inkvisitsioon on juurdlus, kohtupidamine kirikukohtu kompetentsi all. Inkvisitsioon on ka kiriklik kohtuordu.
Valdeslased- Nimi tuleneb Lyoni kaupmees Valdeze järgi, kelle tegevuse algus on dateeritud 1173 aastasse. Varandus vaestele, tütred kloostrisse, naisele küllalt vara ja läks tema juurest ära. Ta ei tahtnud olla ketser, jutustas nii khatarite kui kiriku vast. Otsis toetust paavsti kuuria juurest ja soovitati sealt mitte jutlustada. Valdez jätkas jutlustamist, tema tegevust kirik heaks ei kiitnud, aga ka ei takistanud. 1180-ndatel hakati neid käsitlema ketserliku sektina. Humiliaadid - 12.sajandil loodud Itaalia religioosne ordu. Nende range ja alandlik eluviis osutus aga teeskluseks. 1571.aastal Paavst keelustas nende tegevuse ja saatis nad laiali. Stedinger - Stedingeri ristisõda. Stedingerid keeldusid kirikule kümnise maksmisest ja pärisorjadena töötamisest, mille tulemusena Bremeni peapiiskop kutsus inimesi üles nende vastu sõdima. Stedingerid võitlesid vapralt, aga said kohutavalt lüüa. Stedinger oli ala Bremenist põhja pool.
reformatsiooni vallandumist. Otsene vastutegevus reformatsioonile seostus inkvisitsiooni tugevnemisega, mis seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. Itaaliast õnnestus paljuski just tänu inkvisitsioonile reformatsioon eemal hoida. 1559. aastal avaldati keelatud raamatute nimekiri Index auctorum et librorum prohibitorum, mis sisaldas 48 ketserliku piiblitõlke kõrval ka näiteks Giovanni Boccaccio ,,Dekameroni" ning Niccolò Machiavelli traktaadi ,,Valitsejast" (Il principe). Nimekirja raamatutest, mille lugemist tuli katoliiklastel vältida, täiendati pidevalt veel kuni 1966. aastani, mil see lõplikult tühistati. Inkvisitsiooni toimimist aitab seletada Itaalia astronoomi Galileo Galilei (15641642) juhtum. Valmistanud pikksilma, avastas Galilei Jupiteri kaaslased, järeldades siit, et ka Maa pöörleb ümber
annaabi.ee 
