LAMBAVILL LAMBAVILL · Villaks nimetatakse mitmesuguste loomade (lammas, kits, küülik jm.) ketramiseks kõlbulikke karvu, mis on saadud pügamisel või kammimisel. · Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis ja poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. OMADUSED pikkus peenus villkarvade säbarus
Lambavill Sander Toop 9b. LAMBAVILL JA SELLE TÄHTSUS Villaks nimetatakse mitmesuguste loomade (lammas, kits, küülik jm.) ketramiseks kõlbulikke karvu, mis on saadud pügamisel või kammimisel. Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis- ja poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. VILLA KEEMILISED OMADUSED Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega
on inimeste elatustase kõrgem kui kunagi varem, kuid keskkonnale on see kalliks maksma läinud. Tööstus põhjustab reostust ja ähvardab ammendada maavarasid, näiteks söe- nafta- ja mineraalidevarusid. Praegusel ajal töötatakse välja uusi tehnoloogiaid selliste probleemide lahendamiseks. 4 Võtmesündmused 1709 Abraham Darby kasutab rauamaagi sulatamiseks koksi 1764 Leiutatakse ketrusmasin puuvilla ketramiseks 1770 Esimesed vabrikud hakkavad puuvilla tootma 1789 Avatakse esimene auru jõul töötav vabrik 1804 Richard Travithick ehitab esimese auruveduri 1825 Avatakse esimene avalik raudtee 1820. aastad Industrialiseerumise kiire areng USA-s 5 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6stuslik_p%C3%B6%C3%B6re http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/toostuslik_poore_evelin.htm
omaga põhjustab täiendavat polükondensatsiooni, mis viib ülemäärase gaasi sisalduseni pigis, seega on vaja ketrusdüüsi ventileerida, et vältida gaasimullide tekkimist süsinikkiududesse; ja mesofaasilisel pigil on heterogeenne struktuur, mis koosneb anisotroopse mesofaasi ja isotroopsetest regioonidest. Sellest hoolimata kasutatakse mesofaasilist pigi kõrgelastsusmooduliga, kõrgsitkete kõrge kvaliteediga struktuuriga süsinikkiudude valmistamiseks. Mesofaasilise pigi ketramiseks on mitmeid mooduseid: tsentrifugaalketramine ja sulamist ketramine. Tavaliselt kasutatakse sulamist ketramist, mida tehakse filjeerplaatide abil. Kedrata saab sulamit nii alla- kui ka ülespoole. Ketramistemperatuurist sõltub saadava kiu struktuur. Kui ketramistemperatuur on 349°C või alla selle, moodustub kiirjat tüüpi struktuur. Kui see on aga tõstetud üle 349°C, muutub struktuur kas juhuslikku tüüpi või kiirjat tüüpi, mis on ümbritsetud indiapaberi tüüpi struktuuriga
moodustiste kujul taimedest, loomadelt või mineraalsetest allikatest. Tekstiilmaterjalide valmistamiseks kasutatavateks kiududeks võivad olla taimede seemnetel kasvavad kiud, taimede vartest ja lehtedest eraldatavad kiud, vilju katvad kiud. Loomadelt saadavad kiud on põhiliselt villakiud või karvad, jõhvid. Kiudusid, õigemini niite vormivad ka siidiliblikate tõugud enne nukkumist. Ainus looduslik mineraal, mis sobib ketramiseks on asbest. Seda kasutatakse põhiliselt tehniliseks otstarbeks. Kiudude tuvastamine: Tekstiilmaterjali kiulisest koostisest sõltub, kuidas töödelda materjali ja kuidas temaga ekspluatatsioonis käituda. Tähtis on see ka materjali valimisel mingi toote jaoks, sest kiudude keemilisest koostisest ja ehitusest sõltuvad nende tugevusomadused, venivus, elastsus, vastupanuvõime mitmesugustele kahjulikele teguritele jne. Kui materjalil või
Farmis jlle tnniev; emadel snnituspev. Snnipeval ootamas on; trill ja trall. Knnipeval; aga traktor ja kombain. Tnnipeval; kapsas ja suur tnn. Emadel snnituspeval; emakas ja laps. Autor: Alvaro-Mati Viilver 15. Talv Talvel maha tuleb lumevaip; maa kik valgeks muutub. Nd on lastel rmus meel; julutaat klla teel. Nd paika pange pink; kohal on kink. Tantsjatel on tantsupoos; kauneim lill on punane roos. Autor: Alvaro-Mati Viilver 16. Riim Mul voodil vedeleb sokk; lemmik muusika on rokk. Ketramiseks kena vokk; aiamaal puidust tokk. Kgis toimetab kokk; pliidil seisab pott. Laual lebab sott; keldris seilab rott. Autor: Alvaro-Mati Viilver 17. Uus Igal lapsel on oma kool; autol vahva rool. Istumiseks vajalik on tool; toidu sisse panemiseks sool. Jes on veevool; inimeste vahel hool. Mrki laskmiseks nool; tammepuu on noor. Peol esines laulukoor; autoteel helendas valgusfoor. Autor: Alvaro-Mati Viilver 18. Minu luule Ma mtlen muust; Lastele rgin kuust. Inimene koosneb luust;
rahvaarvu suurenemise. 14) Prantsuse revolutsioon. Põhjused. Algus. Jakobiinide terror. Revolutsiooni lõpp ja tulemused Vaata Prantsuse revolutsiooni lehte 15) Tööstus ehk industriaalühiskond. Tunnused. Positiivne ja negatiivne pool. 1760. sai Inglismaalt alguse tööstusrevolutsioon, mis levis teistesse euroopa riikidesse ja usa sse. 1) Masina- ja vabrikutootmine. Masinaid hakati kasutama puuvilla ja villa ketramiseks ja kudumiseks, terase tootmiseks jne. Rauast sai odav materjal,seda hakati kasutama masinate tootmiseks. 2)Energiaallikad. Vabrikute/ettevõtete omanikud mõistsid, et kasulik on investeerida leiutustesse. James Watt leiutas 1765.a. aurumasina. Energiaallikad vesi ja tuuleenergia. Alessandro Volta leiutas 1800.a. patarei, mis talletas elektrivoolu. Thomas Alva Edison valmista 1879.a. elektrilambi. 3)Linnas muutusid tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus üha rohkem inimesi
normidest. 1839. a. tegi Ida-Harjumaa kuuepäevatalu keskmiselt 607 teopäeva aastas, Lõuna- Harjumaal 516 päeva. Täistalu teopäevad jagunesid XVIII- XIX sajandi vahetusel: - 5 rakmepäeva nädalas läbi aasta, - 6 jalapäeva nädalas suvel ning - abitegu: külviks 5 päeva kevadel ja 5 sügisel, 18 päeva sõnnikuveoks, 4 korrapäeva, 40 lõikuspäeva, 1 pesupäev, 27 päeva viinapõletamiseks, 9 linaharimiseks, 19 ketramiseks, 12 vooripäeva ning 26 korrapäeva. Teopäevade arv kasvas sedamööda, kuidas arenes mõisamajapidamine. Teotöö aastaring Külv. Külviga alustati pärast jüripäeva, kõigepealt külvati kaer, siis oder. Külvile eelnes kündmine, äestamine ning järgnes seemne sissekündmine ja uus äestamine. Künti härgadega ja seda tööd tegid meesteolised - sulased või täiskasvanud perepojad. Äestasid vaimud hobusega. Külvasid alati peremehed, sest see töö nõudis suurt vilumust
vallutuspoliitikat Esmatähtsaks peeti riigi sõjalise võimsuse tugevnemist ja koloniaalvallutusi. Tööstusrevolutsioon 18saj leidsid aset põhjalikud muutused tehnoloogia arengus. Uute kaupade tootmisel asendati inimtöö masinatega ning manufaktuurid(tööjaotusega käsitööettevõte) asendusid vabrikutega. See murranguline pööre tootmises saigi aluseks tööstusrevolutsioonile. Masinaid hakati kasutama puuvilla ja villa ketramiseks ning kudumiseks, terase toomiseks jne. Lisaks oli vaja ka inimesi, kes masinatega tööle hakkaksid, ning seetöttu sai tööstusrevolutsioon käivituda alles siis kui ühiskonnas oli selleks piisavalt vaba raha ja tööjõudu. Esmaseks finants-allikaks olid kaubandusest saadud sissetulekud, mida kasutati uute tootmisettevõtete rajamiseks. Vabrikute-ettevõtete omanikud hakkasid huvi tundma uute tehniliste leiutiste vastu ja olid nõus neid osaliselt rahastama. Mõisteti, et tänu sellele
5 rakmepäeva nädalas läbi aasta, 6 jalapäeva nädalas suvel ning abitegu: külviks 5 päeva kevadel ja 5 sügisel, 18 päeva sõnnikuveoks, 4 korrapäeva, 40 lõikuspäeva, 1 pesupäev, 27 päeva viinapõletamiseks, 9 linaharimiseks, 19 ketramiseks, 12 vooripäeva ning 26 korrapäeva. Teopäevade arv kasvas sedamööda, kuidas arenes mõisamajapidamine. Teotöö aastaring Külv. Külviga alustati pärast jüripäeva, kõigepealt külvati kaer, siis oder. Külvile eelnes kündmine, äestamine ning järgnes seemne sissekündmine ja uus äestamine. Künti härgadega ja seda tööd tegid meesteolised sulased või täiskasvanud perepojad
Kõige peenem ja enim hinnatud. Pehmuse tõttu sobivaim pesutoodete valmistamiseks. YEARLING - mohair Teisel ja kolmandal pügamisel saadud vill. Endiselt pehme, kuid tugevam ja läikivam kui KID-mohair. Valmistataksepalju käsitöölõngasid. Fine adult mohair Alates viiendast pügamisest saadud vill. Tugev ja läikiv, segatakse peamiselt sarnase pikkuse ja läikega lambavillaga. Kasutatakse ka puhtal kujul kangalõnga ketramiseks. Strong Adult mohair Vanematelt emas- ja isasloomadelt pügatud vill, mida kasutatakse peamiselt vastupidavate tekkide ja ülerõivaste jaoks mõeldud kangaste valmistamiseks. Kiud on väga läikiv. Mohääri kasutatakse puhtal kujul ja segatuna teiste kiududega, mis on tavalisem. Mohäärkiudu kasutatakse kiusegudes tootele pehmuse ja karususe andmiseks ning läike lisamiseks
• Peenemast linast tehti pidupäeva rõivad, põlled, särgid. • Jämedamast suvised tööriided, voodilinad, käterätikud. • Villane materjal sobis soojemate rõivaste jaoks • jakid, seelikud. • Linase ja villase töötlemine toimus 19.sajandil käsitsi vanade tööriistade ja vahenditega. • Püstkangasjalad- kangas püsti. • rõhtkangasteljed- kangas on horisontaalselt. • ketramiseks kasutati kedervarred, värtel ja hokkid. • tähtsamad kangad lasti kududa meistril • Värvimisoskus oli tuntud muinasajast. Sõna värv tuleb saksa keelsest sõnast. • Värvimistehnikaks oli kääritamine ja hiljem lõngade keetmine • Kasutati kohalikke värvitaimi nt • värvimadar andis punase värvi • karikakar ja kase lehed kollase värvi • Kase ja lepa koor andis pruuni ja musta värvi • Kanarbik rohelise värvi
et see kiri hiljem mõisa viia, kuid Ants ei kuulnud, kuhu ja seega läks tagasi ja küsis. Talle taheti selle eest vitsa veel anda, kuid õnneks siiski ei antud. Kui ta kirja opmannile oli andnud, siis opmann ikka ei tahtnud lasta naist töölt lahti. Kevadeni ei läinud Antsu naine mõisa tööle, kuid ühel päeval kutsuti teda ja öeldi, et kui ei tule, siis võetakse neilt koht ära. Ants siiski võttis linad ja viis need koju naisele ketramiseks. Herberti Paleus Parun Herbert Heidegg tundis preili Marchandi vastu midagi, kuid ta alguses ei mõistnud seda. Ema rääkis temaga preili Marchandist, et ega Herbertil temaga mingeid plaane pole, nagu näiteks temaga abielluda. Alles siis mõistis Herbert, et ta on guvernanti armunud. Ta ütles emale, et preili Marchand hoiab temast eemale ning arvatavasti ei meeldi ta (Herbert) preili Marchandile. Aga siis ema küsis uuesti temalt,
et see kiri hiljem mõisa viia, kuid Ants ei kuulnud, kuhu ja seega läks tagasi ja küsis. Talle taheti selle eest vitsa veel anda, kuid õnneks siiski ei antud. Kui ta kirja opmannile oli andnud, siis opmann ikka ei tahtnud lasta naist töölt lahti. Kevadeni ei läinud Antsu naine mõisa tööle, kuid ühel päeval kutsuti teda ja öeldi, et kui ei tule, siis võetakse neilt koht ära. Ants siiski võttis linad ja viis need koju naisele ketramiseks. Herberti Paleus Parun Herbert Heidegg tundis preili Marchandi vastu midagi, kuid ta alguses ei mõistnud seda. Ema rääkis temaga preili Marchandist, et ega Herbertil temaga mingeid plaane pole, nagu näiteks temaga abielluda. Alles siis mõistis Herbert, et ta on guvernanti armunud. Ta ütles emale, et preili Marchand hoiab temast eemale ning arvatavasti ei meeldi ta (Herbert) preili Marchandile. Aga siis ema küsis uuesti temalt,
jäneste villak ja karvad, siid.) Erinevaid villasid ühendab ühte klassi nende sarnane valguline ehitus, mille koostisaineks on -keratiin. Seda ainet leidub loomade nahas, küüntes, sarvedes ja ta moodustab põhilise osa villast. Loomset päritolu on ka looduslik siid, mille põhikoostis on valkaine fibroiin. Villaks nimetatakse enamasti lambavilla ( ka kaamelivill, küülikuvill). Enamasti siiski termin karvad. Need on kiud ja sobivad ketramiseks ja kudumiseks. Villa keratiini makromolekul koosneb kindlas järjestuses ühinenud -aminohapetest, millest on enamlevinuid 18, mis erinevad R poolest. Vill on tekkinud polükondensatsioonireaktsioonil. Keratiini koostisse kuuluvad tähtsamad aminohapped on glutamiinhape, tsüsteiin, tsüstiin (tekib kahe tsüsteiini molekuli liitumisel) ja arginiin. Keratiini keemiline ehitus on selline, et võimaldab villakiudu väga hästi värvida (vaba
annaabi.ee 
