2 KT loogika – süllogismid A Üldjaatav S+ P- E üldeitav S+ P+ I osajaatav S- P- O osaeitav S- P+ Kesktermin (M) esineb mõlemas eelduses, aga mitte järelduses. Suurtermin (P) esineb suuremas eelduses ja lõppjärelduses. –esimene eeldus Väiketermin (S) esineb väiksemas eelduses ja järelduses. –teine eeldus TERMINITE REEGLID: 1. Igas süllogismis peab olema kolm terminit. 2. Kesktermin (M) peab olema piiritletud(täismahus) vähemalt ühes eelduses. 3. Kui äärmine termin on lõppjärelduses piiritletud, siis peab see olema piiritletud ka eelduses(äärmise termini reegel). Termini lubamatu laiendamine (S- muutub S+ või P- muutub P+) Kui termin on eelduses osalises mahus, siis saabki järelduse teha vaid termini mahu selle osa kohta, millest eelduses juttu oli. Kui äärmine termin
üht järgnevatest väidetest: Kui toiming pole keelatud, siis pole veel kindel, et see on lubatud. 21.Kohustuslik ------ keelatud (vastand) 22.Aleetiliste väidete loogilises ruudus on paratamatuse operaatorite vastupidiseks operaatoriks … ? Võimatu 23.Üldjaatavast väitest saab ümberpööramisel…? Osajaatav. 24.Loomulikus tuletussüsteemis tähistab lisamisreegel (add) tehet, milles: ….? 25.Kesktermin on termin, mis esineb kategoorilise süllogismi…? Mõlemas eelduses. 26.Milline ei kuulu … intensionaalsete definitsioonide hulka? Ostensiivne. 27.Milline … ei ole kehtiv tingiv-kategooriline süllogism? Aluse eitus. 28.Tahtmatu viga arutluses on? Paralogism. 29.Milline … kehtib nii tingiv-liigitava süllogismi korral kui ka disjunktiivse süllogismi korral? Modus-Tollendo Pollens. 30.Reeglipärases avalikus väitluses …?
kaudu. (2 esimest on eeldused) 1. Kõik filosoofid(M) on targad(P). Aristoteles on tark. M P Filosoofid Targad Aristoteles Filosoof Aristoteles Tark SÜLLOGISMIREEGLID 1.Süllogismis peab olema vähemalt 3 terminit. Kõik filosoofid on targad Aristoteles on filosoof. 2.Süllogismis ei tohi olla rohkem ega vähem kui 3 otsustust 3.Kesktermin peab vähemalt ühes eelduses omel täies mahus. Kõik eestlased on eurooplased Kõik tallinlased on eurooplased Kõigil eurooplastel on rahvus Kõigil tallinlastel on rahvus 4.Terminid, mis ei ole eeldustes täies mahus, ei pea ka järelduses olema täies mahus. Kõik õpetajad on haritud Kodanik Tamm ei ole õpetaja Kodanik Tamm ei ole haritud Järeldu on väär, sest suur termin „haritud“ pole täies mahus. 5
Inimene igatseb õndsust ja jumal ongi õndsus, aga õndsuse tähendus on inimeste jaoks erinev, seega pole jumala olemasolu teadmine lihtsalt teadmine. 2. Mõni ei arva, et jumalast midagi suuremat mõelda ei saa. Seega ei saa järeldada, et jumal on asjas. 3. See, et algtõde on, ei ole iseenesest teada. Jumala olemine ei ole tõestatav. (Artikkel 2) Poolt 1. Jumala olemine on usuartikkel, aga usuga seotut ei saa tõestada. 2. Tõestuse kesktermin on see, mis miski on. Jumala kohta teame vaid seda, mis ta ei ole, seega ei ole võimalik tõestada, et jumal on. 3. Jumala olemasolu saab tõestada vaid tema tagajärgedest, aga need ei ole temaga proportsioonis. Põhjust ei saa tõestada temaga ebaproportsionaalsetest tagajärgedest. Filosoofia kodutöö nr 6 Andres Põder, 093539IASB
kehtivust. 9_fl_vi-x SÜLLOGISMI TERMINITE REEGLID. (Nende vastu eksitakse sagedamini ja neid on raskem märgata.) 1. Igas süllogismis peab olema mitte vähem ega rohkem kui kolm terminit. Selle reegli kõige levinumat rikkumisviisi nimetatakse terminite neljandamiseks (ik fallacy of four terms). 2. Kesktermin peab olema piiritletud (täismahus) vähemalt ühes eelduses. Selle reegli rikkumist nimetatakse kesktermini veaks (ik fallacy of the undistributed middle). 3. Termin võib olla järelduses täismahus ainult siis, kui ta on eelduses täismahus. Selle reegli rikkumist nimetatakse termini lubamatuks laiendamiseks (ik=ld illicit process). (Märkus: õpikutes räägitakse tihti üksnes suurema termini lubamatust laiendamisest, ld illicit major, sest see on levinud ja parandamatu viga
Aristotele loogikaalased kirjutised koondatakse enamasti üldnimetuse ,,Organon" (kr 'tööriist' ) alla. Tema suurimaks saavutuseks loogika valdkonnas on süllogismi avastamine ning ühes sellega arusaamine, et teatud järelduste kehtivuse üle saab otsustada kõigest nende vormi alusel. Süllogism koosneb kahest eeldusest ,,Kõik inimesed on surelikud" ja väiksest eeldusest ,,Kõik kuningad on inimesed" tuleneb järeldus ,,Kõik kuningad on surelikud". Sõna ,,inimesed" on selles näites kesktermin, mis järelduses ei esine. Kui eeldused on tõesed, on järeldus paratamatult tõene. Seda liiki süllogisme nimetab Aristoteles apodiktilisteks süllogismideks eht tõestuseks. Kui eeldusi ei ole võimalik tõestada, mis on eetiliste ja retooriliste argumentide puhul tavaline, nimetab ta järeldust dialektiliseks ehk tõenäoliseks. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Mis puutub süllogistika põhiküsimusse, nimelt kust leida esmaseid tõeseid väiteid,
Igal süllogismil on vähemalt üks eeldus kas üldjaatav või siis üldeitav lause. Kui süllogismi üks eeldus ütleb midagi üksiku objekti kohta, teeb seda ka tulem. Kui süllogismi üks eeldus on väljendiga "mõned", on seda ka tulem. Kui süllogismi mõlemad eeldused on üldised on seda ka tulem. Kui süllogismi mõlemad eeldused on jaatavad, on seda ka tulem. Kui süllogismi mõni eeldus on eitav, on seda ka tulem. Kõikidel süllogismidel on nn kesktermin. See on omadus, mõiste, liik või hulk, mida mainitakse mõlemas eelduses. Süllogismis BARBARA on selleks terminiks inimene, järelduse tulemis seda terminit enam ei esine. Süllogistika, nii nagu Aristoteles ja tema järgijad seda esitasid, on väga keeruline teooria. Süllogisme jaotatakse mitmesugustesse rühmadesse (nt. hüpoteetiline, hierarhiline, kategooriline süllogism) ja seejärel veel alamrühmadesse. Aristoteles eeldas, et süllogismides
Keskterminit tähistatakse klassikaliselt tähega M (ld terminus medius ’keskmine termin’). Traditsiooniliselt kirjutatakse kõigepealt välja suurem eeldus, siis väiksem eeldus ning viimasena süllogismi lõppjäreldus. Vastavalt sellele, kuidas terminid kui mõisteväljendid eeldustes lauseliikmetena paiknevad, eristatakse süllogismi nelja figuuri (figure, ld figura ’kuju, välimus’). Tabel 6.1. Kategoorilise süllogismi figuurid koos näidetega. Kesktermin on esitatud poolpaksus kirjas. Esimeses figuuris on mõlemad äärmised terminid eeldustes samas rollis mis järelduses: väiketermin täidab väiksemas eelduses subjekti rolli ning suurtermin on suuremas eelduses predikaadi rollis. Teises figuuris täidab suurtermin suuremas eelduses subjekti rolli, väiketermin esineb vaid subjekti rollis. Kolmandas figuuris täidab väiketermin väiksemas eelduses predikaadi rolli, suurtermin esineb vaid predikaadi rollis. Neljandas
Keskterminit tähistatakse klassikaliselt tähega M (ld terminus medius 'keskmine termin'). Traditsiooniliselt kirjutatakse kõigepealt välja suurem eeldus, siis väiksem eeldus ning viimasena süllogismi lõppjäreldus. Vastavalt sellele, kuidas terminid kui mõisteväljendid eeldustes lauseliikmetena paiknevad, eristatakse süllogismi nelja figuuri (figure, ld figura 'kuju, välimus'). Tabel 6.1. Kategoorilise süllogismi figuurid koos näidetega. Kesktermin on esitatud poolpaksus kirjas. Esimeses figuuris on mõlemad äärmised terminid eeldustes samas rollis mis järelduses: väiketermin täidab väiksemas eelduses subjekti rolli ning suurtermin on suuremas eelduses predikaadi rollis. Teises figuuris täidab suurtermin suuremas eelduses subjekti rolli, väiketermin esineb vaid subjekti rollis. Kolmandas figuuris täidab väiketermin väiksemas eelduses predikaadi rolli, suurtermin esineb vaid predikaadi rollis. Neljandas
KATEGOORILINE SÜLLOGISM SÜLLOGISM on arutlus, mis koosneb kahest eeldusest ja ühest lõppjäreldusest. Lihtne kategooriline süllogism – moodustavad kolm atributiivset lihtväidet, kusjuures igal süllogismi moodustaval lihtväitel on mis tahes teise sama süllogismi moodustava lihtväitega täpselt üks ühine termin(mis peab esinema samas tähenduses). Eeldus P M (SUUREM EELDUS) Eeldus M S (VÄIKSEM EELUS) Lõppjäreldus S(VÄIKETERMIN) P(SUURTERMIN) KESKTERMIN(M) on predikaadi rollis, esineb mõlemas eelduses. ENTÜMEEM on süllogism millest on välja jäetud suurem või väiksem eeldus või lõppjäreldus. II OSA KLASSIKALINE LOOGIKA Klassikaline loogika on KAHEVALENTNE(bivalent): igal lausel saab olla üks kahest tõeväärtusest, mille nimetusteks saab olla tõene või väär. Funktsioonid, mis on defineeritud ühe hulga põhjal, st funktsioonid, mis kujutavad suvalise hulga A otseastme sellesama hulga elemendiks.
IV figuur: P M Mitte ükski tudeng ei ole lollpea. M S Mõned lollpead on poliitikud. ∴S P Mõned poliitikud ei ole tudengid. Eelduste reeglid: 1. Kahest eitavast eeldusest ei saa tuletada tõsikindlat järeldust. 2. Kui üks eeldustest on eitav, siis on ka järeldus eitav. 3. Kahest üldisest väitest ei tohi tuletada osalist järeldust. Terminite reeglid: 1. Igas süllogismis peab olema mitte vähem ega rohkem kui kolm terminit. 2. Kesktermin peab olema täismahus vähemalt ühes eelduses. 3. Termin võib olla järelduses täismahus ainult siis, kui ta on eelduses täismahus. 13. LÜHENDATUD KATEGOORILINE SÜLLOGISM. EPIHEIREEM. Süllogismi, millest on välja jäetud kas suurem või väiksem eeldus või järeldus, nimetatakse lühendatud süllogismiks ehk entümeemiks. Entümeem esitatakse tavaliselt liitlausena, milles mõni eeldus loetakse vaikimisi tõeks. Nt: Sa oled neonats, sest sa vihkad kommuniste
IV figuur: P M Mitte ükski tudeng ei ole lollpea. M S Mõned lollpead on poliitikud. S P Mõned poliitikud ei ole tudengid. Eelduste reeglid: 1. Kahest eitavast eeldusest ei saa tuletada tõsikindlat järeldust. 2. Kui üks eeldustest on eitav, siis on ka järeldus eitav. 3. Kahest üldisest väitest ei tohi tuletada osalist järeldust. Terminite reeglid: 1. Igas süllogismis peab olema mitte vähem ega rohkem kui kolm terminit. 2. Kesktermin peab olema täismahus vähemalt ühes eelduses. 3. Termin võib olla järelduses täismahus ainult siis, kui ta on eelduses täismahus. 13. LÜHENDATUD KATEGOORILINE SÜLLOGISM. EPIHEIREEM. Süllogismi, millest on välja jäetud kas suurem või väiksem eeldus või järeldus, nimetatakse lühendatud süllogismiks ehk entümeemiks. Entümeem esitatakse tavaliselt liitlausena, milles mõni eeldus loetakse vaikimisi tõeks. Nt: Sa oled neonats, sest sa vihkad kommuniste
järeldusele. Seejuures võib öelda, et see kolmas väide kujutab endast kahest eelmisest väitest tuletatud uut informatsiooni. Järeldused saavad õiged (tõesed) olla ainult siis, kui on kasutatud õigeid (tõeseid) eeldusi. Vastasel juhul võib järeldada vormiliselt õigesti, ent sisuliselt valet. Näiteid mõnedest süllogismide omadustest Igal süllogismil on kaks eeldust ja üks järeldus ning süllogismi kesktermin (siin A) peab vähemalt ühes eelduses olema täies mahus: Kõik A on B Kõik A on B C on A Kõik C on A ___________________ __________________ Järelikult C on B (tõene väide) Järelikult kõik C on B Kõik mehed on surelikud Kõik naised on ilusad Sokrates on mees Kõik emad on naised
annaabi.ee 
