Teine osa koosneb Buddha õpetuskõnedest ja sellesse nn õpetuskorvi kuulub ka budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, mis esitab selgelt ja aforismilaadselt budismi põhiõpetusi. Kõige hilisem, nn filosoofiliste ja metafüüsiliste traktaatide korv sisaldab õpetuslike küsimuste sügavamat käsitlusi. Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt pärastpoole pühaks kuulutatud raamatuid. Oma esimeses, Benaresis peetud jutluses tegi Buddha teatavaks oma keskse õpetuse. Ta rääkis keskteest, neljast õilsast tõest ja õilsast kaheksaosalisest teest. Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head teos, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatustest. Budhha õpetuse tuum: 1. neli õilsat tõde. 2.õilis kahesaosaline tee. 3. nirvaana. 4. kolm olemise omadust.5. karma seadus. 6. uuestisünd. 7.munklus. 8. jumaluse ning muude autoriteetide puudmine. 9.sallivus.
seetõttu nagu loomad. Selliseid inimesi on kõige rohkem. 2) Kirjaoskajad, haritud inimesed, kes mõistavad asjade olemust. Nad elavad teadlikku elu, mõistavad seadusi ja tavasid. 3) Kainelt mõtlevad inimesed, kes oma tervest mõistusest kunagi ei loobu. Nad on vääramatud, vooruslikud, oskavad nii kõneleda kui vaikida. Filosoofid. 4) Otsekohesed vooruse kehastused. 5) Igati täiuslikud inimesed. Ainult sellised kõlbavad riigipea kohale. Konfutsius kuulutas õpetust keskteest; selle rahva mällu juurutamiseks lõi ta rituaalide koodeksi, nn tseremoniaali. Tseremooniad on kinnistavad alged, mis loovad korra inimeste vahel. 4 Kokkuvõte Konfutsius peegeldas täielikult Hiina rahva iseloomu, aateid ja vaateid. Ta oli rahva maailmavaate kõige parem väljendaja, kõige puhtaverelisem hiinlane. Seetõttu leidis tema õpetus rahva seas vastukaja. Õpilaste sõnul oli Konfutsius suuremeelne, malbe, vooruslik,
• Lisaks vooruslik olemisele peab olema ka terve, jõukas, tark, ning elus peab vedama Aristoteles: Kalduvus käituda, soovida ja tunda teatud viisil vastavates olukordades. Moraalselt täiuslik inimene ei saa sinna midagi parata, et ta head teeb- see on niisama loomulik, kui aastaaegade vaheldumine. Aristotelese moraalsed voorused: Vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus (lahkus), eneseväärikus, leebus, tõearmastus, viisakus, õiglus jt. See on Aristotelese teooria kuldsest keskteest äärmuslike käitumisviiside vahel. (kriitika: Kuidas aga rakendada seda „kuldset keskteed“?) Aristoteles ei pea oma loetelu täielikuks ja lõplikuks. Ta lihtsalt teab, et voorusi on rohkem kui Platon arvas (vt Riik 430c-d): tarkus, vaprus, tasakaalukus, õiglus, mida Platon pidas piisavateks ja lõplikeks (Riik 487a). Moodsad voorusteoreetikud: Elizabeth Anscombe (1919-2001) Alasdair MacIntyre (1929-) Philippa Foot (1920-2010) Richard Taylor (1919–2003) Vooruseetika kriitika:
Substants on see, millest ei räägita mitte üheski aluses ja seda ka ei ole üheski aluses nagu nt eriline inimene või eriline hobune. Ta tunnistab substantsiks ka liike. Inimene ja taevakeha on mõlemad substantsid sekundaarses mõttes. Substantsid on individualiseeritavad. Substantsi olemus põhjustab teatud omadusi, kuid sellest lähtekohast veel ei piisa. Kvantiteet on predikaadikategooria. Relatiivid on määratlused, mis sisaldavad suhet. Aristoteles õpetus keskteest. Aristoteles ei arva, et keskpaiga peab leidam äärmuste mingi aritmeetilise keskmisena. Ta ei arva, et äärmuslikke lahendusi peab alati välrima. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Mõnikord sobib jõuline emotsionaalne käitumine, teinekord jälle rõhutatud vaoshoitus. Kesktee on elu üldmääratlus, mis ei puuduta üksikuid tegusid. René Descartes kui ratsionalist cogito ergo sum. Descartes on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed
Ykeion oli tema tema õpetus. Ta vaidlustab Platoni ideede õpetuse . Ta paneb kirja loogika reeglid, et kahes väitest on võimalik järeldada kolmas: ,,Inimene on mõistusega olevus ,, ,,Sokrates on inimene" ,,seega Sokrates on inimene ,, Ka tema ei pidanud Demokraatiat parimaks valitsemis vormiks . aga leidis et inimesel on riiki vaja. Tema arvates oleks pidanud olema valitsemine demokraatia ja aristrokraatia vahepealne. Eetikast rääkis ta kuldsest keskteest. Et inimene peab elama mõõdukat elu kõiges. Ei tohi laskuda äärmustesse. Aristotelese teadused on eriti mõjukad ka keskajal. Võrdle kolme antiik filosoofi 3. dets töö Hellenism ja A.Suur Kreeka ajaloos ajajärk. 330-30 eKr Algab Aleksander suure vallutustega. A.Suur elas 356-323 eKr. Ta on Makedoonia valitseja. Temast sai 20 aastaselt kuningas , kui isa suri. Tema kuulsaim õpetaja on filosoof Aristoteles. Oma vallutustega jõudis ta indiasse välja. Ta vallutas , pärsia ,
ühikutest ja monaadid on seega metafüüsilised põhiühikud. Jumalal on Leibnizi metafüüsiaks võtmepositsioon.Ta vajab teda selleks, et süsteemi püsti hoida. Ei saa luua filosoofiliselt täiuslikku tervikpilti oletamata Jumala olemasolu. Küllaldase aluse printsiip – ta ütleb, et kõik mis juhtub, kõigel on põhjus. Uusaja empirism Locke Ta on kaine mõistusega tagasihoidlik mees (inglane). Ta on viisakas härrasmees, kes on omaks võtnud Aristotelese õpetuse kuldsest keskteest. Ta ei kavatse teha uusi avastusi vaid püüab kobestada pinda, millel me juba seisame. Tema eesmärk oli uurida inimliku teadmise päritolu, paikapidavust ja ulatust. Ta valmistas oma esseed ette 15 aastat ja kui see ilmus, oli ta 58 aastane. Ilmudes kutsus see esile laialdase diskussiooni. Tema stiil oli kergeltloetav, mitte tehniline ja tõlgiti varsti ka prantsuse ja ladina keelde. Tema eluajal tehti sellest 3 kordustrükki. Ta oli õppinud Oxfordis filosoofiat üsna kehvade tulemustega
Iga substants on mingi see. Substantsi olemus põhjustab teatud omadusi. Kvantiteet- predikaadikategooria. Kvaliteet, relatiivid, koht, hetk, tegevus, tegevuse objektiks olemine, seisund, olukord. Aristotelese kategooriad näivad kehtivat üheaegselt nii keele, mõtlemise kui tegelikkuse kohta. On võimalik, et just keele uurimine on viinud Aristotelese kategooriate eristamiseni. Mõistetel on oma kategooria; mõtlemisel, keelel ja oleval. Õpetus keskteest Kui vooruslikuks saadakse vooruslikke tegusid tehes, siis kes on see, kes ütleb, millal mingi tegu seda on? Voorus on teatud oskus. Kui seda õpitakse tegutsedes, on vaja hoolitseda selle eest, et moraaliharjutused järgiksid harjutustele omaseid põhimõtteid. Midagi ei tohi olla ülearu ega midagi liiga vähe. Voorused saavad loomult kannatada kui midagi on liiga palju või vähe. Mõistus on inimese kõige jumalikum osa. Voorus tekib suhtes kahte äärmust moodustavasse pahesse
Substants on see, millest ei räägita mitte üheski aluses ja seda ka ei ole üheski aluses nagu nt eriline inimene või eriline hobune. Ta tunnistab substantsiks ka liike. Inimene ja taevakeha on mõlemad substantsid sekundaarses mõttes. Substantsid on individualiseeritavad. Substantsi olemus põhjustab teatud omadusi, kuid sellest lähtekohast veel ei piisa. Kvantiteet on predikaadikategooria. Relatiivid on määratlused, mis sisaldavad suhet. Aristoteles õpetus keskteest. Aristoteles ei arva, et keskpaiga peab leidam äärmuste mingi aritmeetilise keskmisena. Ta ei arva, et äärmuslikke lahendusi peab alati välrima. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Mõnikord sobib jõuline emotsionaalne käitumine, teinekord jälle rõhutatud vaoshoitus. Kesktee on elu üldmääratlus, mis ei puuduta üksikuid tegusid. RENE DESCARTES. cogito ergo sum. Descartes on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed
kategooriatesse. Kategooriad: 1) Kvantiteet osa kvantiteete on pidevalt (aeg ja koht), osa mitte (hulk) 2) Kvaliteet objekti väline vorm, asend või koht, vaimsed omadused 3) Relatiivid määratlused, mis sisaldavad suhet - võrrelduna teiste asjadega mingis suhtes millegi teisega (Päike on suurem kui Maa) 4) Koht 5) Hetk 6) Tegevus (istub, valetab) 7) Tegevuse objektiks olemine (x-i istutatakse) Aristoteles õpetus keskteest. Aristoteles ei arva, et keskpaiga peab leidma äärmuste mingi aritmeetilise keskmisena. Ta ei arva, et äärmuslikke lahendusi peab alati vältima. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Mõnikord sobib jõuline emotsionaalne käitumine, teinekord jälle rõhutatud vaoshoitus. Kesktee on elu üldmääratlus, mis ei puuduta üksikuid tegusid. Praktiline süllogism a) püüdlen eesmärgile; b) usun, et ei saavuta eesmärki x, kui ei
Horatius jagab armastusluuletajana nõu, mida erinevate armuhädade puhul teha, armastust käsitletakse satiiri ja irooniaga. Horatius sõpruseluule keskendub sõprussuhetele üksnes meeste vahel, inimeste sõprus kui märk maailmas valitsevast sõbralikkusest, ei pidanud niivõrd tähtsaks vooruslikkust, vaid lahkust ja rõõmsameelsust. Filosoofilises luules on Horatius mõjutatud epikuurlusest ja stoikudest, ta kirjutab kuldsest keskteest, elu naudingute otsimisest, mõistlikkusest ja mõõdukusest ja oma osaga leppimisest. 121. Horatiuse Ars Poetica (,,Luulekunst") nimeta teose peamine eeskuju ja mõningaid teemasid. ,,Ars poetica" on kirjutatud hiljemalt 10 eKr; aines vaheallikate kaudu Aristotelese õpikust ,,Poeetika", kes oli ka peamine eeskuju. Teost iseloomustab näiliselt ebasüstemaatiline teemade käsitlus, pearõhk on komöödia ja tragöödia käsitlemisel.
Kui Buddha oli virgunud, järgnesid inimesed talle ja kutsusid teda Gautama Buddhaks. Ta oli 35 aastat vana ning kuni elu lõpuni 80. eluaastal, rändas ta Indias ringi ja õpetas inimestele eluviise, mis aitavad leevendada nende kannatusi. Buddha õpetas keskteed ehk mõõdukust. Buddha alustas õpetamist Varanasis, hindude pühas linnas. Tema esimest jutlust nimetatakse ka seadmuseratta pöörlemapanekuks. Selles jutluses selgitas ta budistlikku mõtlemise ja elu aluseid. Ta rääkis keskteest, neljast õilsast tõest ja õilsast kaheksaosalisest teest. Buddha joonistas maha ratta ning selgitas, et olemine on nagu lõpmatu ring. Buddha ütles, et inimesed on ringis seepärast, et nad tahavad seal olla, st nad tahavad sündida, elada, surra ning taas sündida. Buddha võrdles end arstiga, kes ütleb patsiendile esmalt, et ta on haige, siis haiguse põhjuse. Kolmandaks ütleb ta, et haigust saab ravida ning neljandaks, kuidas seda ravida saab. Neli õilsat tõde
Elamuarhitektuur palju suurejoonelisem kui varem. Oluline ajaloolane: kreeklane Polybios kirj II saj eKr, oli Ahhaia liidu liitriigis, aristokraatlikku päritolu ja üks liidreid. Ta viidi pantvangina Rooma, kui vabanes, siis jäi ka sinna, suhtles seal palju oma pol liidritega, oli nendega väga lähedastes suhetes, nägi seega Rooma pol telgitaguseid väga lähedalt pealt, osales sõjaretkedel (Kartaago vallutamine), temast sai Rooma riigikorra imetleja, pidas seda kuldsest keskteest lähtuvaks äärmusi vältivaks heaks riigikorraks. Nägi Rooma välispol edu põhjus just R heas korralduses. Tahtis seda ka kreeklastele selgitada, kirjutas ajalooraamatu (Historia), mis käsitles R ülemvõimu levimist. Käsitleb hästi ka hellenismiriike. See on meie põhiline allikas nii Kreeka linnriikide kohta kui ka R vallutuspoliitika kohta nendel aegadel. Alexander Suure kohta on allikaid palju (kuigi muidu ei ole eriti)
annaabi.ee 
