Võistkonnas 10 mängijat kellest 5 platsil. Teised mängijad on vahetuseks Kaks 20-minutilist poolaega, mis jaguneb kaheks 10-minutiliseks veerandajaks Veerandaja vaheaeg 2 minutit, poolaja vaheaeg 15 minutit Viigi puhul 5 minutiline lisaaeg Väljak - tasane plats mõõtmetega 15 x 28m mis märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Korvi rõnga ülaserv on väljaku pinnast 3.05 m kõrgusel Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring, sealt alustatakse ka mängu Väljaku jagab pooleks keskjoon. Seda poolt, mis jääb vastase korvi poole, nimetatakse ründetsooniks, teist poolt kaitsetsooniks Põrgatamine Algab siis, kui palli oma valdusse saanud mängija viskab, lööb või veeretab seda põrandal Põrgatamine on lõppenud hetkest, kui mängija puudutab palli korraga mõlema käega või võtab palli ühte või mõlemasse kätte Jooks
Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 2,9 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel. Väljaku keskel on 3,6-meetrise läbimõõduga keskring, kust mäng saab ka alguse. Mängu juhivad vanemkohtunik ja kohtunik, keda abistavad lauakohtunik ja sekretäride brigaad. Kohtunik ja vanemkohtunik teevad mängu vältel koostööd. Nende kohustuste hulka kuulub: palli mängupanek, mängu peatamine, kui pall on "surnud", minutilise vaheaja korralduste andmine, viset sooritavale mängijale ettenähtud kohast palli viskamine, vaikne sekundite lugemine reeglitest kinnipidamiseks.
Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45 cm läbimööduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,978 cm ning kaaluma 567650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,21,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Korvpalluri riietus on suhteliselt lihtne varrukateta särk ja lühikesed püksid. Riided annab klubi, et meeskond kannaks ühesugust varustust. Iga mängija kannab
Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel. Korvpalli rõngas, võrk ja tagalaud. Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,978 sentimeetrit ning kaaluma 567650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,21,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada.
Elukutseline korvpall sai alguse 19 sajandi lõpus. MÄNGUVÄLJAK Mänguväljak peab olema kõikidest takistustest vaba, tasane ja kõva kattega täisnurkala. Mänguväljaku mõõtmed on 28 x 15 m(LISAD joonis 1). Mõõtmed peavad olema piirjoonte siseservadest mõõdetud. Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14 m. Kõik jooned peavad olema 5 cm laiused, hästi nähtavad ning ühevärvilised, eelistatavalt valged. Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Keskringi raadius on 1,80 m, mis mõõdetuna ringi piirava joone välisservast, peab olema märgistatud väljaku keskele. Kui keskring on värvitud, siis peab ta olema sama värvi kui kolmesekundialad. Poolringid raadiusega 1,80 m, mõõdetuna ringi piirava joone välisservast, peavad olema märgistatud mõlemale väljakupoolele keskpunktiga vabaviskejoonte keskel. Keskjoon tõmmatakse otsajoontega rööpselt läbi kahe küljejoonte keskpunkti ja see peab ulatuma 15 cm üle mõlema küljejoone
tohi olla takistusi. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 2,9 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel.Väljaku keskel on 3,6-meetrise läbimõõduga keskring. Kerakujuline pall on valmistatud ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9–78 sentimeetrit ning kaaluma 567–650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2–1,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada.
Mänguväljak Korvpalli väljaku mõõtmed on 28 x 15 m (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Mänguväljak peab olema tasane ja takistusteta ning keelatud on muruga kaetud 1 mänguplatsid. Väljak on märgistatud selgete 5 cm laiuste joontega. Mänguväljaku keskele on märgitud 3,6 m diameetriga keskring. Mõlemas väljaku otsas on 2,9 m kõrgusel korvilaud mõõtmetega 1,05 x 1,8 m. Korvilaua külge on kinnitatud 45 cm diameetriga korv, mis asub korvilaua alumise serva keskel. Maapinnast 3,05 m kõrgusel asuva korvirõnga küljes olev võrk võib olla minimaalselt 40 cm ning maksimaalselt 45 cm pikkune. Pall Korvpalli mängitakse kerakujulise palliga, mis on kaetud kas naha, kommi või mõne sünteetilise materjaliga
Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel. Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Palli ümbermõõt peab olema 74,978 sentimeetrit ning kaaluma 567650 grammi.. Korvpalluri riietus koosneb varrukateta särgist, lühikestest pükstest ja spordijalanõudest, milleks on tavaliselt ketsid. Iga mängija kannab särgil individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel kasutatakse numbreid 4 kuni 15. Kohalikel võistlustel võib kasutada numbreid 2025, 3035, 4045 ja 5055
(lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimõõduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit.Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Pall: Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9-78 sentimeetrit ning kaaluma 567-650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2-1,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada.
) Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel.Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,978 sentimeetrit ning kaaluma 567650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,21,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada.
(lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimööduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit. Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9-78 sentimeetrit ning kaaluma 567-650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2-1,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada.
ja maksimaalselt 90 m. Rahvusvahelistel mängudel peab pikkus olema : minimaalselt 100 m ja maksimaalselt 110 m; laius : minimaalselt 64m ja maksimaalselt 75 m. Väljaku tähistus Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse väravajoonteks (otsajooned). Ükski joon ei ole laiem kui 12 cm. Väljak on keskjoonega jagatud kaheks pooleks. Keskjoonele on märgitud väljaku keskpunkt, mille ümber on 9,15 m raadiusega keskring. Värava-ala Värava-ala on mõlema värava all määratud järgnevalt: Mõlema väravaposti siseküljest 5,5 m kauguselt tõmmatakse väravajoonega täisnurkne 5,5 m pikkune joon. Jooned ühendatakse väravajoonega paralleelse joonega. Nende joontega piiratud ala nimetatakse värava-alaks. Karistusala Karistusala määratakse mõlemas väljaku osas järgnevalt: Mõlema väravaposti siseküljest 16,5 m kauguselt tõmmatakse väravajoonega täisnurkne 16,5 m pikkune joon. Jooned ühendatakse
maksimaalselt 90 m Rahvusvahelistel mängudel Pikkus: minimaalselt 100 m maksimaalselt 110 m Laius: minimaalselt 64 m maksimaalselt 75 m 2 Väljaku tähistus Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse väravajoonteks (otsajooned). Ükski joon ei ole laiem kui 12 cm. Väljak on keskjoonega jagatud kaheks pooleks. Keskjoonele on märgitud väljaku keskpunkt, mille ümber on 9,15 m raadiusega keskring. Värava-ala Värava-ala on mõlema värava all määratud järgnevalt: Mõlema väravaposti siseküljest 5,5 m kauguselt tõmmatakse väravajoonega täisnurkne 5,5 m pikkune joon. Jooned ühendatakse väravajoonega paralleelse joonega. Nende joontega piiratud ala nimetatakse värava-alaks. Karistusala Karistusala määratakse mõlemas väljaku osas järgnevalt: Mõlema väravaposti siseküljest 16,5 m kauguselt tõmmatakse väravajoonega täisnurkne 16,5 m pikkune joon
veerandaegade lõpul FIBA reeglites ei lubata Mänguväljak Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi.Eesti Korvpalliliitlubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne korvilaud mille küljes on korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel.Väljaku keskel on 3,6-meetrise läbimõõduga keskring Korvirõngas Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 2,90 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel. Pall Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli
(Lään 2002:13) 4 2. Korvpall tänapäeval 2.1 Väljak Mäng toimub tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, Eesti Korvpalli liit lubab aga ka mängida väljakul mõõtmetega 26 x 14 m, millel ei tohi olla takistusi. Väljak peab olema selgelt märgistatud 5 cm laiuste joontega. Lisaks on platsi mõlema otsa keskel korv, mis asub 3,05 m kõrgusel ja mille läbimõõt on 45 cm. Väljaku keskel asub 3,6-meetrise läbimööduga keskring, kust alustatakse igat mängu hüppepalliga. (Vt Lisa 1) 2.2 Pall Pall on tehtud kummist ning kaetud sünteetilise materjali, kummi või nahaga. Soovitatult peaks pall kaaluma 567650 grammi, mille ümbermõõt on 7578 sentimeetrit. 1,8 m kõrguselt põrgatatud täispuhutud pall peaks tagasi põrkama 1,21,4 meetri kõrgusele, et see vastaks normidele. 2.3 Varustus Korvpalluri varustus koosneb mänguvormist, varrukateta särk ja lühikesed püksid, ning
Laius: minimaalselt 45m (rahvusvahelistel mängudel 64m) maksimaalselt 90m (rahvusvahelistel mängudel 75m) Väljaku tähistus: Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse väravajoonteks. Ükski joon ei ole laiem kui 12 cm. Väljak on keskjoonega jagatud kaheks pooleks. Keskjoonele on märgitud keskpunkt, mille ümber on 9,15 m raadiusega keskring. Värava-ala: Värava-ala on mõlema värava all määratud järgnevalt: Mõlema väravaposti siseküljest 5,5 m kauguselt tõmmatakse väravajoonega täisnurkne 5,5 m pikkune joon. Jooned ühendatakse väravajoonega paralleelse joonega. Nende joontega piiratud ala nimetatakse värava-alaks. Karistusala: Karistusala määratakse mõlemas väljaku osas järgnevalt: Mõlema väravaposti siseküljest 16,5m kauguselt tõmmatakse väravajoonega täisnurkne 16,5m joon
annaabi.ee 
