Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuse eest. AS vastutab oma kohustre täimise eest kohu oma varaga. · Asutamine: notariaalselt tõestatud asutamisleoingu aluse, millele lisatakse asutamise spetsiifikast tulenevad lisadokumendid jam is see järel esitatakse Äriregistrisse kande tegemiseks. · AS-I asutamisel tuleb aktsiad enne dokumentide esitamiseks Äriregistrile kanda Eesti väärtpaberite keskregistrisse ja lisada asutamisdokumentidele teatis akstiate registreerimise kohta. · NB! AS-I ei ole võimalik asutada e-äriregistri ettevõtjaportaali vahendusel. · Miinimumkapital peab olema vähemalt ¼ maksimumkapitalist. · AS-I raamatupidamine ont tekkepõhine. · Tulumaks 21% makstakse juhul, kui ettevõtte osanike otsusel otsustati maksta osanikele dividende. 3.4 Täisühing
Pärimisregistrist on võimalik pärandaja kohta saada andmeid selle kohta, kas tema pärimismenetlus on algatatud, kas tema pärimismenetlus on lõpetatud ning kes on pärijad, kas pärijad on loovutanud pärandvara ühisuse osasid, kas ta oli teinud testamendi ning kas on rakendatud pärandvara hoiumeetmeid.20 Pärandaja õiguste ja kohustuste kohta teeb notar pärimisseaduse § 167 lõike 2 alusel päringu abieluvararegistrisse, liiklusregistrisse, Eesti väärtpaberite keskregistrisse, kinnistusregistrisse, rahvastikuregistrisse, pensionikeskusesse ja kohtute registriosakondade keskandmebaasi.21 2.3 Pärimismenetlusega seotud teated Lisaks pärimisregistri kandele avaldab notar teate pärimismenetluse algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Notar saadab teated ka teistele võimalikele pärijatele, kelle andmed on talle esitatud, et nad saaksid otsustada, kas nad soovivad pärida või soovivad pärandist loobuda
haldur. Pärast juriidilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamist võib selle võlgniku ärinime või muud nime kasutada ainult koos sõnaga “pankrotis”. Pankroti väljakuulutamisel edastab kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registreerimisosakonnale ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, s.o pankrotiotsuse jt lahendid kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse ja väärtpaberite keskregistrisse võlgniku varale keelumärke seadmiseks või vara blokeerimiseks. Pankrotiseaduse alusel blokeeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud väärtpaberid või väärtpaberikonto. Võlausaldajad peavad esitama oma nõuded vastavalt PankrS ettenähtud korrale. PankrS § 46 kohaselt otsustab haldur ka võlgniku lepinguliste kohustuste täitmise jätkamise. Haldur ei või loobuda lepinguliste kohustuste täitmisest, kui kohustuse täitmise tagamiseks on
Ja nimivöörtuseta ehk 10 alktsiat. Siis igale nimiväärtuseta aktsiale on vrdne osa aktsiakapitalist. Aktsiat ei saa jagada. Aktsiast tulenevaid igusi saab kasutada üldkoosolekul. Aktsiate märkimine tähendab aktsiakapitali suurenemist. Märkimine tähendab märkija üigus saada aktsia ja kohustus tasuda akstia eest. Aktsia märkimine ei kindlusta alati aktsia saamist. Aktsiad on nimelised aktsia kuulub alati kellegile, kindel omanik. Märgitud eesti väärtpaberi keskregistrisse. Aktsionäri surma korral läheb üle aktsia pärijale. Pandileping tuleb registreerida väärtpaberite keskregistris. Muidu see ei kehti, Aktsionäride nimekiri on registris avalik info. Iga aktsia annab ühe hääle. Eelisaktsia saab eelisjärjekorras dividende, pole hääleõigust. Põhikirivõib ette näha, et eelisaktsiale antakse ka hääleõigus. Nt aktsiakaüitali suurendamine. Vahetusvõlakirjad saab vahetada aktsiate vastu. nimiväärtuse summa ei või olla suurem 1/3
Kui ei ole teada, kas pärandajal oli sugulasi, kellel oleks õigus pärida või pärija aadress ei ole teada, siis avaldab notar väljaandes Ametlikud Teadaanded nende andmete saamiseks üleskutsemenetluse. Pärandaja õiguste ja kohustuste kohta teeb notar «Pärimisseaduse» § 167 lõike 2 alusel päringu: 1) abieluvararegistrisse; 2) liiklusregistrisse; 3) Eesti väärtpaberite keskregistrisse; 4) kinnistusregistrisse; 5) rahvastikuregistrisse; 6) pensionikeskusesse; 7) kohtute registriosakondade keskandmebaasi. Samuti saadab notar päringud kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele selgitamaks välja, kas tal oli panga ees rahalisi kohustusi ja kas pangakontodel on raha. Kui pärandaja oli abielus ja abikaasade vahel kehtiva varasuhte kohaselt
kehtivad vaid aktsionäride vahel ning kui aktsiad võõrandatakse vastuolus lepinguga, siis on võõrandamistehing ikkagi kehtiv ning teised aktsionärid saavad lepingut rikkunud aktsionäride vastu rakendada samu õiguskaitsevahendeid, nagu iga muu lepingu rikkumise korral (eelkõige esitada kahju hüvitamise nõude). Alates 2003. aasta 1.jaanuarist on kõik aktsiad kantud Eesti väärtpaberite keskregistrisse. ÄS ja Eesti väärtpaberite keskregistri seadus (EVKS) ei näe ette väärtpaberite keskregistris registreeritud aktsiate müügilepingu kohustuslikku vormi. Küll hakkab ÄS § 229 lg 2 kohaselt ostueesõiguse kasutamise tähtaeg kulgema arvates võõrandamise lepingu esitamisest. Seega eeldab teiste aktsionäride ostueesõiguse sätestamine põhikirjas ka väärtpaberite keskregistris registreeritud aktsiate puhul müügilepingu kirjalikku või
kuid arvestada tuleb seadusest tulenevate piirangutega. Nii peab ärinimes sisalduma viide aktsiaseltsi õiguslikule vormile (ÄS § 9 lg 2). Samuti peab ärinimi olema selgelt varem äriregistrisse kantud ärinimedest (ÄS § 11 lg 2). Lisaks tuleb arvestada üldiste ärinimedele avalike huvide ning teiste isikute õiguste kaitseks seatud piirangutega (ÄS § 12). Asutamisel aktsiaseltsi aktsiad tuleb pärast asutamislepingu sõlmimist kanda Eesti Väärtpaberite Keskregistrisse. Pärast asutamislepingu sõlmimist peavad asutajad tasuma oma aktsiate eest sissemaksed. Kui need on täielikult tasutud, võivad asutamislepinguga määratud juhatuse liikmed ühiselt esitada äriregistrile kandeavalduse. Kandeavaldus tuleb esitada ühe aasta jooksul asutamislepingu sõlmimisest (§ 250 lg 4). Avaldusele tuleb lisada dokumendid vastavalt ÄS §-le 250 lg 1 ja 2. Vt K. Saare. Asutamisel olev äriühing kui juriidiline isik (Juridica 1996, nr 6) ÄS § 253
11 Tavamenetluse vajalikud toimingud: Asutamise uksikasjade (milleks asutatakse, ärinimi, kapital jt) läbimõtlemine JA nõuete kohase põhikirja projekti koostamine. Asutamislepingu sõlmimine (uhe asutaja puhul asutamisotsuse koostamine) notari juures Sissemaksete uleandmine asutamisel olevale uhingule Enne kandeavalduse esitamist avama väärtpaberikonto(d) juhul kui osauhingu osad otsustatakse registreerida Eesti väärtpaberite keskregistrisse ning esitama osade registreerimise taotluse koos lisadokumentidega Eesti Väärtpaberikeskusele Kui eelnevad etapid on läbitud, peab juhatus esitama kandeavalduse äriregistrile. Äriregistris vaadatakse avaldus läbi ja tehakse kandemäärus 5 tööpäeva jooksul, erijuhtudel kauem, kuni 3 kuud nt. Põhikiri on asutamislepingu lisa. Asutamisleping lõppeb kui ettevõte on registrisse kantud. 24. Anna ühisosanikele kaks head soovitust, kuidas nad peaks osaga seotud õigusi
ML ja avaldus on lepingud. Teine on olemuselt ka müügileping. Kinnisasjadega eelmärge või kaasomanikud. Vallasasjad seadusest (kaasomand) omab eelmärke jõudu. Tehinguline võib ka olla. Põhikirjaga ettenähtud ostueesõigus on tehinguline ostueesõigus, seega 244 lg 6. kohaldatav on ÄS § 229 lg 2´´. Kui aktsiaseltsi põhikirjas on ette nähtud aktsionäride ostueesõigus, kantakse aktsiaseltsi taotlusel Eesti väärtpaberite keskregistrisse ostueesõiguse kohta märge. Aktsia käsutamine pärast märke kandmist registrisse on tühine osas, milles see ostueesõiguse teostamist kahjustab või piirab. EVK-s on märge, et ostueesõigus on olemas või ei. AS peab ise kandma hoolt, et märge oleks EVK-s. Müüüja peab teatama AS-ile ja AS ise teavitab aktsionäre. 2 kuud sellest peale, kui ostueesõiguslane saab teate kätte. Tsüs - § 39 lg 1. 4.4 Aktsionäri õigused ja kohustused Generaalnorm on ÄS § 272.
Teistel võlausaldajatel kohus- tust ei ole. Lisaks nõuetele tuleb kaitsta pandiõigused, mis ei nähtu kinnistusraamatust/registritest (vt järgmine). Ei pea kaistma ( 103 lg 4): nõudeid, mille kohta on olemas jõustud kohtuotsus pandiõiguseid, mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse, väärtpaberite keskregistrisse * NB! See ei tähenda, et hüpoteegiga tagatud nõuet ei peaks kaistma! * Kui hüpoteegikanne ise on kinnistusraamatus vale, siis peaks haldur esitama üldkorras hagi kande parandamiseks. Uue koosoleku kokkukutsumist uute vastuväidete esitamiseks üldjuhul ei korraldata (reegel: ku nõue on kaistud, siis selle nõude kallale enam ei minda).
a. elektroonilist). Erinevalt osadest on aktsiad vabalt võõrandatavad (ÄS § 229 lg 1), olles omanikule igal ajal realiseeritav. Osalus OÜ-s peab olema püsiv 56. Selgita osa ja aktsia võõrandamise korra erinevusi. Põhikirjaga võib ette näha, et aktsia võõrandamisel kolmandatele isikutele on teistel aktsionäridel ostueesõigus (ÄS § 229 lg 2). Aktsiaseltsi taotlusel kantakse Eesti väärtpaberite keskregistrisse ostueesõiguse kohta märge. Aktsia käsutamine pärast märke kandmist registrisse on tühine osas, milles see ostueesõiguse teostamist kahjustab või piirab (ÄS § 229 lg 22). Osa saab vabalt võõrandada üksnes teisele osanikule (§ 149 lg 1). Osa võõrandamisel kolmandatele isikutele on teistel osanikel ühe kuu jooksul võõrandamislepingu esitamisest ostueesõigus (ÄS § 149 lg 2). 57. Mille poolest erinevad aktsionäri ja osaniku õigused?
sambaga, kuid seadus ei reguleeri, kuidas see peaks toimuma. Kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustus ei lõpe mitte isiku vanaduspensioniikka jõudes, vaid kohustatud isikule kuuluvate pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril. Tööandjal on võimalik Eesti väärtpaberite keskregistrist kontrollida inimese liitumist pensioni II sambaga. Seda on võimalik teha aadressil www.pensionikeskus.ee inimese isikukoodi järgi või teha Eesti väärtpaberite keskregistrisse masspäring. Kui on stabiilne töötajaskond, siis piisab päringu tegemisest kord aastas pärast 1.novembrit ning ongi teada, kellele makstud tasudelt tuleb kinni pidada 2%. Elu on aga keerulisem ning sageli tehakse ka füüsilistele isikutele ühekordseid väljamakseid ning toimuvad ka muudatused töötajaskonnas. Selleks, et kohustusliku kogumispensioni maksete kinnipidamise õigsus ei oleks ainult tööandja vastutus, on mõistlik sätestada töö sisekorras