2. Elementide elektronegatiivsus muutub rühmas alt ülesse ja erioodis vasakult paremale, sest mida tugevam on elektrinegatiivsus, seda nõrgemad on aine mittemetallilised omadused ja ainetemetallilisedonmadused on rühmas ülevalt alla ja paremalt vasakule 3. Mida suurem on elektronegatiisus, seda nõrgemad on ainete metallilised omadused ja seda tugevamad on ainete mitemetallilised omadused. 4. Molekulide polaarsus sõltub positiivsete ja negatiivsete laengute keskmete kokkulangemisest. 5. Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid, et saada oma viimasesse elektronkihti maksimum täitumus. 6. Kordne side on tugevam kui üksiksidemed, sest aatomid on omavahel ühendatud mitme elektronipaari abil. 7. 8. Keemilise sideme tüübid: iooniline side, kovalentne polaarne side, kovalentne mittepolaarne side, metalliline side,vesinikside. 9. Ioonilistee ainetele on omased: · Kõvad, kud haprad
magnetnõela keskme kinnituspunkt. Tema avastus oli oluline, sest... 5. Ampere uuris, kuidas mõjutavad teineteist kaks vooluga juhet. a) Miks vooluga juhtmed teineteist mõjutavad? (Kirjelda kuidas sõltus kahe vooluga juhtme vastastikmõju.) Püsimagnetväli on põhjustatud tema sees ringlevatest ringvooludest. b) juhtmete asendist Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne. Ristuvate juhtmete keskmete vahel jõudu ei mõju. c) voolu suunast Kui paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. d) Pane kirja valem, ning selgita selle abil, millest ja kuidas sõltub jõud kahe vooluga juhtme vahel? Juhtmete vahel mõjuv magnetjõud on võrdeline voolutugevustega ja kummaski juhtmes ning vaadeldava juhtmeosa pikkusega . Samas osutus see jõud
määravad juhe ning magnetnõela keskme kinnituspunkt ❖ Ampere uuris, kuidas mõjutavad teineteist kaks vooluga juhet. Miks vooluga juhtmed teineteist mõjutavad? Mõjutavad üksteist, sest neil ühesugune magnetväli. ❖ Kirjelda kuidas sõltus kahe vooluga juhtme vastastikmõju a) juhtmete asendist Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne. Ristuvate juhtmete keskmete vahel jõudu ei mõju. b) voolu suunast Paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. ❖ Pane kirja valem, ning selgita selle abil, millest ja kuidas sõltub jõud kahe vooluga juhtme vahel? Fm=(K ∗ I 1∗ I 2∗ l) / r
Vastus: Püsimagneti magnetvälja suunda 4.Kohta püsimagnetis, kus tema toime on kõige tugevam, nimetatakse ... Vastus: magneti pooluseks 5.Kohta, kuhu on suunatud magnetnõela lõunapoolus, nimetatakse ... Vastus: magnetiliseks põhjapooluseks 6.Maa magnetpoolust, mis on geograafilise põhjapooluse lähedal, nimetatakse ... Vastus: magnetiliseks lõunapooluseks Ampe´re seadus Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne. Ristuvate juhtmete keskmete vahel jõudu ei mõju. Kui paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vaheltõmbejõud. Vastassuunalistevoolude korral mõjub tõukejõud. Ampe´re seaduse kaudu on määratud voolutugevuse ühik amper. Kontrollküsimused: 1.Mis suunas mõjuvad jõud kahele vooluga juhtmele, kui vool nendes on samas suunas? Vastus: Juhtmete tasandis üksteise poole 2.Laes jookseb juhe, mida läbib vool 30 A. Tema alla põrandale 2,5 m kaugusele paigutatakse
Sisustuselemendid ja uksed on paigaldatud oma kohale. Töö XII Maja plaan 9 1 2 3 4 C B A 1 2 3 4 Parempoolse korteri joonestamine peegeldusega, peegeldustelje (punane telgjoon) otspunktid paiknesid telgede 2 ja 3 tähiste ringide keskmete vahele joonestatud abisirgete keskel (MID) Töö XII Maja plaan 10 Küttekehade viirutusjoonte kalle 1350 Töö XII Maja plaan 11 Trepikoja seinte viirutus ja trepi kujundus (astme laius 24 cm); abijooned trepikojale on kustutatud 0,5 4
2.) Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid. Kondenseerimismeetod Kondenseerimismeetodi eesmärk on suurendada l ehk osakeste kogunemine suuremaks osakeseks. Seeläbi väheneb eripind ja pinnanergia . Kuna energia väheneb, siis protsess on iseeneslik. Kondenseerimismeetodis on kõige olulisem hoopis protsessi õigeaegne peatamine soovitud kondenseerimisastme juures. Kondenseerimismeetodi kaks staadiumit on kristalliseerumise keskmete teke ja keskmete kasv. Keskmete tekkeks on vaja kas kõrget üleküllastust (homogeenne) või madalat üleküllastust tahkete osakeste juuresolekul (heterogeenne). Selle kiirus on , kus iseloomustab üleküllastumust. Keskmed kasvavad tänu dispersioonile, seni kuni lahus on üleküllastunud. Osakesed lähevad dispers. kesk. üle kristallifaasi.. k on konstant, mis sõltub difusioonikonstandist ja difusioonitee pikkusest. ja on üleküllastumuse aste.
vähenemine. Kondensatsiooniprotsessi põhiprobleemiks on kasvu õigeaegne pidurdamine, et ei tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Kondenseerimismeetodis eraldatakse kaks staadiumit: 1) kristallisatsioonikeskmete teke väikeste kristallikestena Kui aine lahustuvus antud dispersioonikeskkonnas on L ja meie lahus on piisavalt üleküllastunud kontsentratsiooniga C, siis on kristallisatsioonikeskme tekkekiirus V1 =dt/dn=k (C-L)/L 2) keskmete kasv sõltuvana kristalli pinnale sadenevate molekulide (aatomite, ioonide) arvust m, nende difusioonikonstandist D ja difusioonitee pikkusest l : v2 =dm/dt=Ds/l(C-L) Ühtlase dispersiooniastme saavutamiseks peab keskmete tekkekiirus olema palju suurem kui kasvukiirus (v1 >> v2). Kasutatavamad kondenseerimismeetodid: 1. Lahusti vahetamine ehk füüsikaline kondenseerimine. See põhineb asjaolul, et ühes lahustis on aine lahustuv, teises lahustis aga mitte.
Kondenseerimismeetodid. Selle eesmärgiks on väiksemate osakeste liitmine suuremateks agregaatideks. Kondenseerumine toimub isevooluliselt, kuna kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine. Kondensatsiooniprotsessi põhiprobleemiks on kasvu õigeaegne pidurdamine, et ei tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Kondenseerimismeetodis eraldatakse kaks staadiumit: 1) kristallisatsioonikeskmete teke väikeste kristallikestena 2) keskmete kasv sõltuvana kristalli pinnale sadenevate molekulide arvust Ühtlase dispersiooniastme saavutamiseks peab keskmete tekkekiirus olema palju suurem kui kasvukiirus. Peenestusmeetodid. Selle eesmärgiks on suuremate osakeste pihustamine väiksemateks. 1. Kuulveski 2. Kolloidveski 3. Pihustamine elektrikaares 4. Vedelate või tahkete ainete peenestamine ultraheliga 5. Keemiline dispergeerimine. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused:
Kondensatsioonimeetodi eesmärgiks on väiksemate osakeste (molekulide, aatomite, ioonide) liitmine suuremateks agregaatideks Kondensatsioonil tekkivate osakeste mõõtmed määrab kiiruste v1 ja v2 vahekord. Kui mõlemad kiirused on ligilähedased (v1v2), siis jõuavad kristallisatsiooni algul tekkinud keskmed kasvada märgatavalt suuremateks kui protsessi lõpul tekkinud keskmed. Seega saame ebaühtlase dispersiooniastmega soolid. Ühtlase dispersiooniastme saavutamiseks peab keskmete tekkekiirus olema palju suurem kui kasvukiirus (v1>>v2). Sel juhul on osakeste kasvamise momendiks tekkinud palju keskmeid ning suurem osa ainest eraldunud. Ülejäänud eralduv aine jaguneb suure hulga keskmete vahel ning igale üksikule osakesele langeb sellest vähe ja osakesed ei saa oma mõõtmetelt oluliselt suureneda 4. Mida nimetatakse koagulatsiooniks? Millega lõpeb koagulatsiooniprotsess? Milliste võtetega saab esile kutsuda lüofoobse kolloidsüsteemi koagulatsiooni?
B B1 F Joon. 7. Piki püstuvuse moment GML on alg piki metatsentri kõrgus ja BML on pikimetatsentri raadius, mida arvutatakse: JF BM L = , kus JF veejoone tasandi keskinertsimoment y telje suhtes (läbi tasandi raskuskeskme F ) [m4] . Teades keskmete vahelisi lõike, võime analoogiliselt avaldada ka piki- metatsentri kõrguse: GML = KB + BML - KG GML = BML - BG GML = KML - KG , kus KML -- pikimetatsentri aplikaat. Jooniselt 7 võib väljendada staatilise püstuvuse õlga ja püstuvuse momenti valemitega: GZ = GM sin W GZ = W GM sin Oletades, et vaadeldav nurk () on väike, siis nurga siinus võib olla
Lihtsaim on üheaatomiliste gaaside molekulide ehitus. Kokku langevad positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed kahest sama keemilise elemendi aatomist moodustunud molekulis . Selliseid kokkulangevate laengukeskmetega molekule nimetatakse mittepolaarseteks. Ioonsete ühendite molekulid on seevastu polaarsed, s.t nende positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed ei lange kokku. Molekuli polaarsust iseloomustatakse dipoolmomendiga. q - iooni laeng, r - ioonide keskmete vaheline kaugus. qr Dipoolmoment on vektorsuurus. Iooni laeng on seotud valentsiga. Ühevalentsetel ioonidel on laeng võrdne elektroni laenguga: q = qe =1,6.10-19 C. Mitmevalentsetel ioonidel Ze r Z - iooni valents. Polaarsed ei ole mitte ainult ioonsed molekulid, vaid ka osa kovalentseid molekule, kus positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed ei lange kokku. 2.5
Ca-seep ebapüsiv süsteem. Staadiumid: kristallisatsioonikeskme teke monomolekulaarse kihi moodustumiseni, osaliselt laiali kujuneb keskkonnaks see vedelik millel on emulgaatoriga suurem (mittelahustuv) benseeni lahuses:Kolloidne lahustumine ehk väikeste kristallidena ja keskmete kasv sõltuvana kristalli pinnale (märgumisnurk on teravnurk); jääp terakujulisena, tekib nüsinurk. sugulus. Tahkete emulgaatorite korral kasutatakse emulgaatori solubilisatsioon on omane vaid seepidele. Seebi mitsellide tuumad sadenevate molekulide arvust, difusioonkonstandist ja difusioonitee Nurga suurust v saab seletada pindpinevusjõududega, Õli korral kas hüdrofiilsuse või hüdrooobsuse iseloomustamisel märguvust vees
hüdrosoolide korral on keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. Kolloidsüs. Valmistamise meetodid: kondenseerimism: eesmärgiks aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks. Toimib isevooluliselt, sest kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine probleemiks on kasvu õigeaegne pidurdamine, et ei tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Staadiumid: kristallisatsioonikeskme teke väikeste kristallidena ja keskmete kasv sõltuvana kristalli pinnale sadenevate molekulide arvust, difusioonkonstandist ja difusioonitee pikkusest. Kasutatavamad: lahusti vahetamine ehk füüsiline kondenseerimine, aurude kondenseerimine, keemiline reaktsioon.Peenestusmeetotid: eesmärgiks suuremate osakeste pihustamine väiksemateks: kuulveski, kolloidveski, pihustamine elektrikaares, vedelate/tahkete ainete peenestamine ultraheliga, keemiline dispergeerimine. Kolloidosakste puhastamine: dialüüs, elektridialüüs
Viimast nurka on õhkvedrustuse korral koos esisilla tala asendi muutmisega võimalik ka reguleerida. Auto liikumisel püüavad esirattad esirataste kalde ja hõõrdejõu toimel laiali minna, põhjustades ratasete libisemist ja rehvide liigset kulumist. Selle vältimiseks on ratastel kokkujooks, mis tagab sõidul esirataste rööpse asendi ja väldib rehvide ülemäärast kulumist. Seega esirataste vahekaugus, mõõdetuna ees ja taga ratta keskmete kõrgusel, on erinev (ees väiksem kui taga). Kokkujooksu seatakse rooliajami rööpvarda pikkuse muutmisega. Veoauto esirataste kokkujooksu suuruseks diagonaalrehvide korral on 2...5mm ja radiaalrehvide korral 0...2mm. Üldnõuded ratastele: · Võib kasutada valmistaja poolt ettenähtuid · Keelatud kasutada üle 10 aasta vanuseid rehve (siseriiklikult on lubatud kasutada valmistaja poolt, sellele
Vajumite arvutamisel peab arvesse võtma: - vundamentide omavahelist kaasmõju; - ehitise ümbruse täite kaalu; - keldrist ja ehituse ümbrusest eemaldatava pinnase kaalu; - vee üleslükke jõudu; - pinnase, vundamendi ja ehitise koostööd Käesoleval ajal tehakse vajumi arvutused vastavate arvutusprogrammide abil, mis võimaldavad eelpooltoodud tegureid hõlpsalt arvestada. Vajalikud lähteandmed vajumite arvutuseks: 1. Vundamentide keskmete koordinaadid 2. Vundamentide mõõtmed 3. Koormused vundamentidele 4. Talla ja maapinna kõrgusmärgid 5. Uuringupunktide koordinaadid 6. Pinnasekihtide kõrgusmärgid uuringupunktides 7. Pinnasekihtide omadused: deformatsioonimoodulid E, kompressiooniindeksid cc/1+e, ületihenemisastmed OCR, efektiivmahukaalud γ′. 4.7.1 Vajumite ajaline kulgemine Savipinnase aeglasest tihenemisest tingitud ajas kulgeva vajumi prognoosimiseks
Vajumite arvutamisel peab arvesse võtma: - vundamentide omavahelist kaasmõju; - ehitise ümbruse täite kaalu; - keldrist ja ehituse ümbrusest eemaldatava pinnasekaalu; - vee üleslükke jõudu; - pinnase, vundamendi ja ehitise koostööd Käesoleval ajal tehakse vajumi arvutused vastavatearvutusprogrammide abil, mis võimaldavad eelpooltoodud tegureid hõlpsalt arvestada. Vajalikud lähteandmed vajumite arvutuseks: 1. Vundamentide keskmete koordinaadid 2. Vundamentide mõõtmed 3. Koormused vundamentidele 4. Talla ja maapinna kõrgusmärgid 5. Uuringupunktide koordinaadid 6. Pinnasekihtide kõrgusmärgid uuringupunktides 7. Pinnasekihtide omadused: deformatsioonimoodulid E, kompressiooniindeksid cc/1+e, ületihenemisastmed OCR, efektiivmahukaalud . Vajumite ajaline kulgemine Savipinnase aeglasest tihenemisest tingitud ajas kulgeva vajumi prognoosimiseks kasutatakse teatavasti konsolidatsiooniteooriat
Sellise molekuli dipoolmoment erineb nullist. H H d O 2 4 Joonis kujutab veemolekuli lihtsustatud skeemi. Pluss- ja miinusmärgiga on tähistatud vastavalt positiivse ja negatiivse laengu keskmete asukohta (tegu pole lineaarse dipooliga). Et need keskmed ei ühti, saamegi nullist erineva dipoolmomendi, kusjuures d on selle dipooli õlg. Polaarseks (mittepolaarseks) nimetatakse niisuguse molekuli, mille summaarne dipoolmoment erineb nullist (võrdub nulliga). 11.2 Dielektriku polarisatsioon Ainetes on enamus elektrilaenguid seotud aatomites või molekulides. Siiski võivad mõned laetud osakesed (elektronid, positiivsed ja negatiivsed ioonid jne.) aine piires liikuda
annaabi.ee 
