· Optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgusnähtustel · Röntgeni kiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdamisel või protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid · Gammakiirgus väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad 8. Suletud võnkering Piiratud ruumiosas toimuva elektromagnetvõnkumise tekitamiseks 9. Pikklaine (LW) Suured antennid; võimelised painduma maakera taha 10. Kesklaine (MW) Saab saata mõne tuhande km kaugusele 11. Lühilaine (SW) Levivad üle Maa ionosfääri abil põrgates edasi. · Ionosfäär atmosfääri ülakiht on ioniseeritud · Kui päike paistab võib ionosfäär segamini minna 12. Väga lühikesed lained (FM) Levivad ainult antenni nähtavuse piirides 13. Ultralühilaine (USW) Mida lühemaks lähevad lained, seda rohkem jäävad tõkete taha. · Nt: seina taha · Levivad nii otse kui võimalik 14
vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz. 3) Läänemerel suured lained- ristlained. Võnkumine toimub levimissihiga risti. 4) Elektromagnetlaine- ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. 5) Raadiolained- elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1 mm. Lainealad jagatakse lainete levi eripära järgi: ülipikklaine (pikem kui 10 m), pikklaine, kesklaine, lühilaine ja ultralühilaine. 6) Valgus- elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. 7) Liikluslained- häired autode asetsemises ja liikumisel maanteel. Liikluslained levivad tavaliselt autode enda liikumisuunaga tagurpidi või "vastuvoolu." Võiks öelda, et liikluslained on nagu ebakorrapärased pikilained.
Raadiolaineid esineb ka looduses: õhuelektrilised nähtused, kosmoses planeedid, tähed ja galaktikad. Raadiolained jagatakse lainepikkuse ja sageduse järgi omakorda kategooriatesse. Pikklaine (LF - low frequency), mille lainepikkus jääb vahemikku 1-10 kilomeetrit ning sagedus 3000-300 kilohertsi, levib peamiselt maapinna ja ionosfääri lainejuhtmetes. Inimene kasutab seda peamiselt ringhäälingus ja raadionavigatsioonis, samuti ajateenistuses. Kesklaine (MF - medium frequency) lainepikkusega 100-1000 meetrit sagedusel 3000-300 kilohertsi on kasutusel ringhäälingus ja raadionavigatsioonis ja-sides. Mitmete lainet häirivate tegurite tõttu ei ole kesklaine kuigi usaldusväärne - öösiti võivad teineteisele ette jääda samal sagedusel töötavad teineteisest kaugel asuvad raadiosaatjad. Ka tööstuslikud ja atmosfääri elektrilahendused on segavad faktorid kesklainete vastuvõtul. Lühilaine (HF - high frequency), mille lainepikkus
1 10 km (sagedusvahemik 300 30 kHz). Pikklained levivad pinnalainetena lainejuhtmes, mille moodustavad maapind ja ionosfäär. Feedingut pikklainetel peaaegu pole. Et sumbumus lainepikkuse kasvades väheneb, on pikklainel piisavalt võimsa saatja ( mõni MW ) korral võimalik isegi globaalne side. Pikklainet rakendatakse ringhäälingus, raadionavigatsioonis ja ajateenistuses. Kesklaine raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on u. 100 1000 m (sagedusvahemik 3000 300 kHz). Päeval on raadioside kaugus kesklainel sõltuvalt saatja võimsusest mõnisada kilomeetrit, öösel võib see raadiolainete peegeldumise tõttu ionosfääri ülakihtidelt ulatuda mõne tuhande kilomeetrini. Seepärast on kesklainel õhtuti ja öösiti rohkesti häireid, mida tekitavad üksteisest kaugel asuvad
Vaakumis v dielektrikus on elektromagnetvälja energia ja ka lainete intensiivsus väike.Kantakse üle juhtmete abil. Raadiolained.- (f =105 1012 Hz)on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks.Elektrogeneraator tekitab võnkumisy ja laineid kiirgab raadioantenn.Raadiolainete piirkond jagatakse millimeeter- ja sentimeeterlaineks lainepikkustega 1-10mm ja 1-10cm, televisiooni detsimeeter- ja meeterlaineks(1-10dm ja 1-10m), raadio ultralühilainealaks(3m), raadio lühilaine (=10 100m),kesklaine(100-1000m) ja pikklaine alaks(lainepikkus üle 1000m)
Meditsiin – röntgen ülesvõte (luumurrud, tuberkuloosi avastamine) Tehnika – nn. Mikropragude avastamiseks metallis suure koormusega spsteemides, tolli kontrollides Füüsika – röntgen kiirguse difraktsiooni pilti antud aine kristallvõre ruumilise pildi tekitamiseks 7. El. Mag. Lainete skaala – õige järjekord, näited, omadused Järjekord: Madalsageduslikud võnkumised (vahelduvvool) Raadiolained (Pikklaine, Kesklaine, Lühilaine, Ultralühilaine) Infrapunane kiirgus (kuum ahi, Päikese soojuskiirgus) Nähtav valgus UV-kiirgus (Päike) Röntgen kiirgus Gamma kiirgus Kõik need lained kujutavad endast el. Mag. Võnkumisi, st neis võngub elektrivälja tugevus E ja magneetiline induktsioon B. Kõik nad levivad valguse kiirusega, kuid omadused on väga erinevad. NT: Raadiolained levivad kõikjale v.a. metalli, valgust tunnetame silmaga,
infravalguseks (760 nm -1 mm) . 40. Milleks on Hertzi vibraator? Hertzi vibraator on avatud võnkering. Kasutatakse elektromagnetlainete tekitamiseks ehk kiirgamiseks. 41. Milleks kasutatakse raadiolaineid? Kuidas need jagunevad? Kasutatakse elektromagnetiliseks infoedastamiseks. Jagatakse mm ja cm lainealaks ( 1-10 mm ja 1-10 cm), dm ja m lainealaks, raadio ultralühilaineks ( 3m), lühilaine (10-100 m), kesklaine (100 -1000 m) ja pikilaine (üle 1 km) 42. Kuidas tekivad madalsageduslained? Madalsageduslained lainepikkusega 10000 m ja rohkem on vahelduvvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. 43. Mis on antenn? Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. 44. Mis on magnetvälja energia? Iseloomustab magnetvälja energeetiliselt. Magnetvälja
Nimivõimsus, nimipinge, nimivool, cos, nimipöörlemissagedus, libistus s tugev kiigus kahjustab tervist, tekitab kadusid, lainete intensiivsus väike näitab mitme % võrra pöörleb rootor magnetväljast aeglasemalt. s=(n1- 2) Raadiolained (104-10-4m) elektrogeneraator, võngeringid, raadioantenn|suur intensiivsus, pole n2)/n1*100% n1-magnetvälja, n2-rootori. Enamus parameetreid sõltub vaja juhtmeid, lühilaine kümnendmeetrid,kesklaine sajadmeetrid,pikklaine kümnendkilom| infoedastus libistusest. Nt käivitamise alghetkel n2=0 ja s=100% vool on siis umbes 7X Optiline kiirgus jaguneb ultravalguseks, nähtavaks valguseks, infravalguseks tugevam nimivoolust; normaalses tööreziimis s väike 5-7% ja teeb tööd; 3) infravalgus (10-3-10-6m) tekib aatomite võnkumisel, pöörlemisel molekulisdes |suur
Võnkumisi tekitab elektrooniline generaator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Ajaloolise tava kohaselt jagatakse raadiolainete piirkonda omakorda millimeeter- ja sentimeeterlainealaks lainepikkustega vastavalt 1...10 mm ja 1...10 cm (satelliittelevisiooni ning radarite tööpiirkond), televisiooni detsimeeter- ja meeterlainealaks (lainepikkustega 1...10 dm ja 1...10 m), raadio ultralühilainealaks (levinuim lainepikkus 3 m) ning raadio lühilaine ( = 10...100 m), kesklaine ( = 100...1000 m) ja pikklaine alaks (lainepikkus üle 1000 m). Optiline kiirgus ( , ) on peaosatäitjaks valgusnähtustel. Pikalaineline optiline kiirgus tekib molekulide võnkumistel, aga peamiselt tekitavad optilist kiirgust siiski aatomite väliskihtide elektronid. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks ( = 10...380 nm, 1 nm = 10- 9 m), nähtavaks valguseks ( = 380...760 nm) ja infravalguseks ( = 760 nm...1 mm).
moduleerimise (näiteks amplituudi joonis 3) abil. [1] Joonis 3 AM (amplituudmodulatsioon) saatja-vastuvõtja põhimõttediagramm Raadiosaatjas luuakse generaatori (enamasti kvartsostsillaator) abil kandjalaine, mida moduleeritakse soovitud informatsiooniga. Amplituudmodulatsiooni (AM) puhul moduleeritakse signaali amplituudi (nähtav joonisel 3 kus signaal ,,a" määrab signaal ,,b" amplituudi muudu). Enamus saatjaid jäi pikk- ja kesklaine alasse. Seda sorti saatjate ning vastuvõtjate plussiks on üsna lihtne konstruktsioon, kuid miinuseks madal signaali kvaliteet ja ribalaius [9], seetõttu on tänapäeval populaarseim FM ehk sagedusmodulatsioon, kus moduleeritakse kandjalaine sagedust. Enamus saatjaid on lühilaine ja ultralühilaine alas.[10] Modulatsiooniviise on veelgi, näiteks faasmodulatsioon, impulsspikkusmodulatsioon ja nii edasi, kuid kõige levinum on tänapäeval siiski sagedusmodulatsioon. [1]
(Helisagedusala) 100 km - 10 km 3 - 30 KHz Very Low Frequencies VLF (Ülipikklaine) 10 km - 1 km 30 - 300 KHz Low Frequencies LF (Pikklaine) 1000 m - 100 m 300 - 3000 KHz Medium Frequencies MF (Kesklaine) 100 m - 10 m 3 - 30 MHz High Frequencies HF (Lühilaine) 10 m - 1 m 30 - 300 MHz Very High Frequencies VHF (Ultralühilaine meeterala) 10 dm - 1 dm 300 - 3000 MHz Ultra high Frequencies UHF (Ultralühilaine
IV. OPTIK A I. Laineoptika Valgus kui Valgus on elektromagnetlaine. Vaakumis on valguskiirus 3·108 m/s. elektromagnetlaine Nähtava valguse lainepikkuste vahemik on 0,4m (ultravioletne) ... 0,76m (punane). Elektromagnetlainete Lainepikkuse järgi kahanevas (sageduse järgi kasvavas) järjekorras: skaala Pikklaine, kesklaine, lühilaine, ultralühilaine, infravalgus, valgus, ultravalgus, röntgenkiirgus, kiirgus. Laine levimiskiirus v = f lainepikkus, f laine sagedus Valguse interferents on koherentsete valguslainete liitumine, mille tulemusena tekib interferentsipilt. Koherentsed lained on lained, mille sagedused on võrdsed ja faaside vahe ei muutu ajas. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine varju piirkonda. II
IV. OPTIK A I. Laineoptika Valgus kui Valgus on elektromagnetlaine. Vaakumis on valguskiirus 3·108 m/s. elektromagnetlaine Nähtava valguse lainepikkuste vahemik on 0,4m (ultravioletne) ... 0,76m (punane). Elektromagnetlainete Lainepikkuse järgi kahanevas (sageduse järgi kasvavas) järjekorras: skaala Pikklaine, kesklaine, lühilaine, ultralühilaine, infravalgus, valgus, ultravalgus, röntgenkiirgus, kiirgus. Laine levimiskiirus v = f lainepikkus, f laine sagedus Valguse interferents on koherentsete valguslainete liitumine, mille tulemusena tekib interferentsipilt. Koherentsed lained on lained, mille sagedused on võrdsed ja faaside vahe ei muutu ajas. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine varju piirkonda. II
kellaajast, kuid on mingi tõenäosusega prognoositav. Ionosfääri muutused põhjustavad feedingut. Suure leviulatuse tõttu tekitavad lühilainete vastuvõtul häireid ka üksteisest kaugel asuvad ühel lainepikkusel töötavad saatjad, eriti õhtuti ja öösiti. Lühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides ja ringhäälingus, samuti meditsiinis (elekterravi). 9. Kuidas levivad kesk- ja pikklained; mis on feeding e vaibumine? Kesklaine - raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on u. 100 - 1000 m (sagedusvahemik 3000 - 300 kHz). Päeval on raadioside kaugus kesklainel sõltuvalt saatja võimsusest mõnisada kilomeetrit, öösel võib see raadiolainete peegeldumise tõttu ionosfääri ülakihtidelt ulatuda mõne tuhande kilomeetrini. Seepärast on kesklainel õhtuti ja öösiti rohkesti häireid, mida tekitavad üksteisest kaugel asuvad ühel lainepikkusel töötavad raadiosaatjad.
8.Einsteine valem fotoefekti kohta h = A + mv2/2 h Planci const; valguse sagedus; h footoni energia; m elektroni mass; v elektroni kiirus; mv2/2 elektroni kineetiline energia; A väljumistöö 9.Fotoefekti punapiir f p =A/h ; fp neelduva elektromagnetlaine minimaalne sagedus, A elektroni valjumistoo ainest, h Plancki konstant 10.Elektromagnetlainete skaala -Lainepikkuse jargi kahanevas (sageduse jargi kasvavas) jarjekorras: pikklaine, kesklaine, luhilaine, ultraluhilaine, infravalgus, valgus, ultravalgus, rontgenkiirgus, . kiirgus. Aatomfuusika. Bohri aatomimudel on aatomifuusika idealiseeritud objekt, milles on aatomi planetaarmudelit taiendatud Bohri postulaatidega. Peakvantarv on taisarv, mis maarab elektroni energiataseme aatomis. Kui n=1, on aatom pohiolekus, kui n > 1, on aatom ergastatud olekus. Samale peakvantarvule vastavat elektronide kogumit nimetatakse elektronkihiks.
nimetatakse kaugust, milleni levib elektromagnetiline laine perioodi T kestel c = cT = f lainepikkus meetrites (m) c 300 000 km/s elektromagnetiliste lainete levimiskiirus vaakumis. Eri sagedusega vahelduvvoolu kasutusalad Telefon Raadiolevi Pikklaine Kesklaine Lühilaine Ultralühilaine Helisagedus Satelliitside, radartehnika Infrapuna Kõrgsagedustöötlus Televisioon Induktsioonkuumutus Meditsiinitehnika Võrgu- Mikrolainekuumutus
aktiivsusest. a) Pikklaine on raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on umbes 1 - 10 km sagedus 300 - 30 kHz. Ringhääligutes kasutatakse lainepikkuseid 2000 - 650 m. Pikklained levivad lainetena lainejuhtmes, mille moodustavad maapind ja ionosfäär. Suure lainepikkuse tõttu 22 lained painduvad Maa kumeruse taha . Levi ei ole eriti suur, seepärast kasutatakse levi suurendamiseks võimsaid saatejaamu (mõni kW). b ) Kesklaine on raadiolainete piirkond lainepikkus on umbes 100 - 1000 m sagedusega 3000 - 300 kHz Ringhäälingus kasutatakse sellest lainepikkuseid 500 -250m. Päeval on raadioside kaugus sõltuvalt saatja võimsusest mõnisada kilomeetrit, öösel võib see raadiolainete peegelduse tõttu ionosfääri ülalkihtidelt ulatada mõne tuhande kilomeetrini. c) Lühilained on raadiolainete piiirkond, kus lainepikkus on umbes 10 - 100 m sagedus 30 000 - 3000 kHz
nimetatakse kaugust, milleni levib elektromagnetiline laine perioodi T kestel c = cT = f lainepikkus meetrites (m) c 300 000 km/s elektromagnetiliste lainete levimiskiirus vaakumis. Eri sagedusega vahelduvvoolu kasutusalad Telefon Raadiolevi Pikklaine Kesklaine Lühilaine Ultralühilaine Helisagedus Satelliitside, radartehnika Infrapuna Kõrgsagedustöötlus Televisioon Induktsioonkuumutus Meditsiinitehnika Võrgu- Mikrolainekuumutus
Pikklaine (LF) – raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on u 1–10 km (sagedusvahemik 300-30 kHz). Pikklained levivad pinnalainetena lainejuhtmes, mille moodustavad maapind ja ionosfäär. Feeding’ut pikklainetel peaaegu pole. Et sumbumus lainepikkuse kasvades väheneb, on pikklainel piisavalt võimsa saatja (mõni MW) korral võimalik isegi globaalne side. Pikklainet rakendatakse ringhäälingus, raadionavigatsioonis ja militaarstruktuurides. Kesklaine (MF) – raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on u 100–1000 m (sagedusvahemik 3000–300 kHz). Päeval on kesklainel raadioside kaugus olenevalt saatja võimsusest mõnisada kilomeetrit, öösel võib see raadiolainete peegeldumise tõttu ionosfääri ülakihtidelt ulatuda mõne tuhande kilomeetrini. Seepärast on kesklainel õhtuti ja öösiti rohkesti häireid, mida tekitavad üksteisest kaugel asuvad ühel lainepikkusel töötavad raadiosaatjad. Kesklaine vastuvõttu segavad
annaabi.ee 
