sisene koostöö. · Ettevõte käib kaasas ja arvestab maailma turismitrendidega · Suureneb konkurentsivõime ja eristub teistest · Suurendab nõudlust kvaliteetse majutusettevõte järele. Miks klient võib eelistada Rohelise Võtme hotelli? · Külalisele on oluline maine, millises hotellis viibitakse Roheline Võti on kvaliteedimärk; · Keskkonnateadliku kliendi puhul võib see ollaturunduseeliseks; · Majutusettevõttes tehtava töö kaudu kujundatakse klienditeadlikkust ja käitumismudeleid; · Klient kasutab keskkonnasõbralikke tooteid ja materjale; · Kasutatakse sihtkohas toodetud toiduaineid; · Majutusettevõte säästab oma tegevusega ümbritsevat keskkonda. Riigid, mis on liitunud Rohelise Võtmega : · Taani · Eesti
Paraneb maine nii külastajate, töötajate kui ühiskonna silmis Ettevõte majandustegevus muutub efektiivsemaks, paraneb ettevõtte sisene koostöö. Ettevõte käib kaasas ja arvestab maailma turismitrendidega Suureneb konkurentsivõime ja eristub teistest Suurendab nõudlust kvaliteetse majutusettevõte järele. Miks klient võib eelistada Rohelise Võtme hotelli? Külalisele on oluline maine, millises hotellis viibitakse Roheline Võti on kvaliteedimärk; Keskkonnateadliku kliendi puhul võib see ollaturunduseeliseks; Majutusettevõttes tehtava töö kaudu kujundatakse klienditeadlikkust ja käitumismudeleid; Klient kasutab keskkonnasõbralikke tooteid ja materjale; Kasutatakse sihtkohas toodetud toiduaineid; Majutusettevõte säästab oma tegevusega ümbritsevat keskkonda. Riigid, mis on liitunud Rohelise Võtmega : Taani Eesti Rootsi Belgia Leedu Küpros Itaalia Maroko Tuneesia Jaapan Portugal Liitumisetapis riigid: Horvaatia, Montenegro, Malta, Jordaania,
"keskkonnasõbralik". Kuid kuna organisatsioon märgi taotlejatele rangeid kriteeriume ei sätesta ja hilisemat kontrolli ei teosta, siis on ka raske kontrollida nende vastavust keskkonnasõbralikkusele PUHAS PABER Antakse paberile, mis on toodetud kloorivaba tehnoloogiat kasutades. 4. ÖKOMÄRGISTATUD TOOTEID Kuigi eesti kaubandusvõrgus leidub ökomärgistatud tooteid, pole midagi tehtud, et neid kergemini üles leida. Keskkonnateadliku tarbija ostuotsuseid ei suuna kauplustes vastavad infolehed ning ökomärgistatud tooteid pole eraldatud märgistamata kaubast. kuigi igasugune reklaam ahvatleb rohkem tarbima ja on seetõttu keskkonna säästmise seisukohalt taunitav, siis ökomärgi propageerimise kohta nii öelda ei saaks. Vastupidi, ökomärgi reklaamimine õhutab küll tarbima, kuid arukalt ja kooskõlas keskkonnaga. praegusajal tuleb eesti kaubanduses veel
4 Euroopa Liidu uue eelarveperioodiga, kuid siiski peaksid jätkuma investeeringud keskkonnasõbralikku ettevõtlusesse, et hoiduda keskkonnasaaste suurenemisest, siis on ka võimalik panustada keskkonnahoiu suurendamisse. Samas on võimalik, et alates 2021. aastast pannakse vähem rõhku keskkonnasõbralikule ettevõtlusele, kuna rahalisi vahendeid pole enam endises mahus. Selline tegevusviis on negatiivse mõjuga keskkonnateadliku käitumise soodustamisele ja terve elukeskkonna arengule. Eestis toimub Aasta keskkonnasõbralike ettevõte konkurss, mida korraldab Keskkonnaministeerium Keskkonnakorralduse osakond, kuid auhinna paneb välja Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK), mida rahastavad Euroopa Liidu fondid. Konkursi korraldamise läbi motiveeritakse ka teisi ettevõtteid, organisatsioone ja eraisikuid kasutusele võtma sarnaseid keskkonnasõbralikke lahendusi, mis konkursil tunnustust on saanud.
EcoDriving koolitusketiga on liitunud lisaks Soomele Norra, Rootsi, Island, Eesti ja Läti (Liikluskoolitajate Liit 2011). Keskkonnateadlikkus ja vajadus jätkusuutliku arengu järele kasvab arenenud riikides pidevalt. Transpordisektor omab märkimisväärset mõju meid ümbritsevale keskkonnale. Viimase kümnendi jooksul on paljud eraettevõtted hakanud nõudma, et nende töötajad (näiteks müügipersonal, pakkide kohaletoimetajad jne) oleksid läbinud keskkonnateadliku sõidustiili kursused või järgiksid seesuguse sõidustiili põhimõtteid oma töös. Peamine ajend selleks tuleneb ettevõtte soovist hoida kokku kulutusi kütusele, samuti kahaneb oht sattuda liiklusõnnetustesse ning sõidukid on paremas korras. Lisaks vähendab selline sõidustiil kahjustavaid keskkonnamõjusid (CIECA 2007). Oma järgnevas töös püüan ma analüüsida ökonoomse sõidustiiliga seonduvat mis on EcoDriving, mida on võimalik säästa ning kuidas seda teha. 1
transportimisest ning tagasisidet tootjale. 4.1. Pandipakend Praegused tarbijad on rohkem keskkonnateadlikumad, kui 10. aastat tagasi. Üha rohkem kogub populaarust, et pakend oleks taaskäideldav. Pandipakend on muutunud üha tähtsamaks. Lisaks sellele, et see on seadusega kehtestatud ootavad ka enamus tarbijaid juba kõikidelt klaas-, plast- ja metallpakendilt tagatisraha. Eksporditud pakendilt ei nõuta tagatisraha. Kindlasti mõjutab see ka keskkonnateadliku tarbija valikuid, kes otsib pandi märki. Välismaise toodangu eksportijad peavad hakkama üha rohkem arvestama keskkonnateadlike tarbijatega, vastasel juhul pole müügimahtude suurenemist loota. Pakendi tähtsus ettevõtte toodete edukaks müügiks 10 Käib pidev võitlus. Pakenditootjad mõtlevad kindlasti sellele, kuidas muuta pakend keskkonna säästlikumaks, sest keskkonna sõbralikkus on tuleviku võtmesõna. Tootjad
4 taluvusvõimega, taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegusele ja tulevastele põlvedele. Jätkusuutliku arengu kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab avalikkuse osalemist, sidusat juhtimiskorraldust, täiustuvat seadusandlust, säästvale arengule suunatud majandushoobade rakendamist ning keskkonnateadliku tarbimiskultuuri kujundamist. Tasakaalukeskse jätkusuutliku arengu määratlus rõhutab inimese vajaduste rahuldamise kõrval ka keskkonna omi. Eetilise suhtumise alus laieneb inimeselt elukeskkonnale, kõigile elus- ja elututele olenditele ning ökosüsteemidele, lõppkokkuvõttes planeedile Maa tervikuna. (Peedel 2016) 5 Jätkusuutlik areng maailmas
tehnoloogilistest vahenditest – heaolu taset püütakse säilitada ning selle jaoks ongi vaja naftale leida alternatiivseid energiaallikaid, eelkõige transpordis. Tuntumad alternatiivsed energiaallikad on hetkel ilmselt päike, vesi ja tuul. Miks mitte piirata nafta kasutamist juba praegu ning valmistuda inimkonda ette üleminekuks alternatiivsetele energiaallikatele? Üle ega ümber ei saa me jälle 1973. aasta naftašokist. Seda võib kindlasti pidada keskkonnateadliku mõtlemise ning alternatiivenergia nii nagu me neid tänapäeval tunneme aluseks. Esmakordselt hakati tähelepanu pöörama kütuse efektiivsele kasutamisele ja reguleeriti kodus elektri kasutamist, et mitte liigselt keskkonda kahjustada. USA valitsus kehtestas isegi kiirusepiirangu, et säästa kütust. Lisaks kütusesäästmisele vähendas antud abinõu ka tuntavalt raskete liiklusõnnetuste arvu. Pakuti maksusoodustusi tuule- ja
mittejälgmine ja mitte austamine. Tänu sellele ei pruugi säilida meile omane kultuur ning hävivad just meile omased iseloomuomadused ning väärtused. Riigil tuleb siduda majandus keskkonnaga, mis arvestaks otsuste tegemisel nende mõju ka keskkonnale ning arvestama nende otsuste pikaajalisi ökoloogilisi efekte. Nii kultuuris, sotsiaalsfääris, majanduses ja poliitikas eeldatakse avalikkuse osalemist, sidusat juhtimiskorraldust, täiustuvat seadusandlust, keskkonnateadliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. Jätkusuutlik areng maailmas Rio de Janeiros 1992. aastal 14. juunil toimunud konverentsil avaldati Agenda 21 sisu. Programm sai heakskiidu 179 riigi valitsuselt. Ka Eesti on ühinenud programmiga. Maailma jätkusuutlikuse programm Agenda 21 sisaldab valitsuste, rahvusvaheliste arendusinstitutsioonide ja sõltumatute gruppide tegevuskava, et tagada jätkusuutlik ühiskond
õiguspärasele kasutamisele, sh kalapüügile, kahjustada merevee kasutamist ja viia heaolu vähenemisele Institutsionaalsed mehhanismid keskkonnaprobleemide õiguslikuks reguleerimiseks: Otsesed reguleerimisvahendid: Avalik-õiguslik regulatsioon (“+” Kohased kahju ärahoidmiseks. “-” Aeglane toime, suured kulutused, ohvritekaitse puudus). Turumehhanismid: (“+” Kiire ja üliefektiivne toime. “-” Eeldab informeeritud ja keskkonnateadliku tarbija olemasolu, jõukust.) Keskkonnalane tsiviilvastutus: (“+” Efektiivne vahend kahju kiireks ja adekvaatseks hüvitamiseks. “-” Paljudel juhtudel on keskkonnasaastusega tekitatud kahju oma olemuselt korvamatu; saastajal-kahjutekitajal puuduvad vahendid kahju hüvitamiseks.) Tsiviilvastutuse kindlustus: (“-” Muudab saastaja ükskõikseks). Keskkonnaõiguse probleemid Eestis: Paljud õigusaktid kehtestatud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega
seadusega piirata (§ 34). Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju (§ 53). Institutsionaalsed mehhanismid keskkonnaprobleemide õiguslikuks reguleerimiseks : Otsesed reguleerimisvahendid: Avalik-õiguslik regulatsioon (“+” Kohased kahju ärahoidmiseks. “-” Aeglane toime, suured kulutused, ohvritekaitse puudus). Turumehhanismid: (“+” Kiire ja üliefektiivne toime. “-” Eeldab informeeritud ja keskkonnateadliku tarbija olemasolu, jõukust.) Keskkonnalane tsiviilvastutus: (“+” Efektiivne vahend kahju kiireks ja adekvaatseks hüvitamiseks. “-” Paljudel juhtudel on keskkonnasaastusega tekitatud kahju oma olemuselt korvamatu; saastajal-kahjutekitajal puuduvad vahendid kahju hüvitamiseks.) Tsiviilvastutuse kindlustus: (“-” Muudab saastaja ükskõikseks). Looduskaitseseadus Looduskaitseseaduse eesmärk on: (1) Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise,
seadusega piirata (§ 34). Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju (§ 53). Institutsionaalsed mehhanismid keskkonnaprobleemide õiguslikuks reguleerimiseks : Otsesed reguleerimisvahendid: Avalik-õiguslik regulatsioon (“+” Kohased kahju ärahoidmiseks. “-” Aeglane toime, suured kulutused, ohvritekaitse puudus). Turumehhanismid: (“+” Kiire ja üliefektiivne toime. “-” Eeldab informeeritud ja keskkonnateadliku tarbija olemasolu, jõukust.) Keskkonnalane tsiviilvastutus: (“+” Efektiivne vahend kahju kiireks ja adekvaatseks hüvitamiseks. “-” Paljudel juhtudel on keskkonnasaastusega tekitatud kahju oma olemuselt korvamatu; saastajal-kahjutekitajal puuduvad vahendid kahju hüvitamiseks.) Tsiviilvastutuse kindlustus: (“-” Muudab saastaja ükskõikseks). Looduskaitseseadus Looduskaitseseaduse eesmärk on: (1) Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise,
Iga küsimuse puhul tuleb kontrollida, kas see aitab mõtestada uurimisprobleemi, avab selle mingit tahku. Alustada on mõistlik lihtsamatest küsimustest, mis aitavad kirjeldada olukorda. Seletavad ja mõju uurivad küsimused saab esitada alles siis, kui uuritava nähtuse põhiparameetrid on kindlaks tehtud. Äärmusliku näitena valest uurimistaktikast võib tuua juhtumi, kus tahetakse uurida kohaliku kodanikuühiskonna mõju keskkonnateadliku tarbimise levikule, ent selgub, et selles külas pole ühtki vabaühendust. Teiseks kriteeriumiks, mis määrab küsimuste arvu ja sisu, on uurimistöö maht ning ressursside olemasolu. Ressursid on nagu ikka piiratud, seepärast on vaja enne töö kallale asumist läbi kaaluda: 1. kui palju aega on võimalik uurimiseks ja kirjutamiseks kasutada? 2. kas uurimistööga seonduvad rahalised kulud? Kui jah, siis kust need saadakse? 3
See annab tarbijatele enamasti õiguse kaupu tagastada. Ettevõtted tegelevad reversiivse logistikaga ka proak- tiivselt, et olla valmis seadusandlikeks muudatusteks tulevikus. Paljud ettevõtted peavad oluliseks omada keskkonnateadliku irma mainet, kütkestamaks kliente rohelise mõtteviisiga. Selleks sõnas- tatakse teatud kogum eetilisi väärtusi ning üritatakse oma tegevus nendega kooskõlla viia. Tagastuslogistika korraldamise majanduslikku efektiivsust mõjutavad neli olulist tegurit:
annaabi.ee 
