Loodus- ja ühiskonnateaduste kokkupuutes tekkinud interdistsiplinaarne valdkond, millele tugineb keskkonnahoidlik tegevus. Sellesse kuuluvad nt keskkonnapoliitika, keskkonnaökonoomika, keskkonnaeetika, keskkonnaõigus, keskkonnamõju hindamine, keskkonnariski hindamine ning keskkonnajuhtimine keskkonnakorralduslik eesmärk kaitse eesmärgiks seatavad tingimused ja väärtused (nt puhas vesi, puhkevõimalused jne). Nad võivad olla poliitilised valikud ning õigusaktidega sätestatud keskkonnakorralduslikud valikud tegevused, mis eeldatavasti võimaldavad saavutada keskkonnakorralduslikku eesmärki keskkonnamõju mingi tegevusega kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju, mis väljendub muutustes inimese tervises ja heaolus, looduskeskkonnas, kultuuripärandis või varas keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse või selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, reprodutseeritav ja
- Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse - Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse - Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine - Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks - Mis võiks olla nende eesmärgite täitmise piiriks? Säästva arengu instrumendid: - Seadusandlikud. Keskkonnastandardid - Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) - Horisontaalsed toetavad vahendid: andmetöötlus, teadus, innovatsioon - Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) - Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid (Greenpeace, WWF, "Teeme ära") - Isiklik vastutustunne! Mahepõllumajanduse peamine eesmärk: vähendada inimmõju keskkonnale ning tagada põllumajandussüsteemi võimalikult looduslähedane toimimine. - Külvikordade rakendamine kohapealsete ressursside efektiivseks kasutamiseks.
ja poliitilisi pingeid 4. Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia 5. Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem 6. Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve 7. Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes Vahendid: 1. Seadusega kehtestatud keskkonnastandardid 2. Teadus, innovatsioon 3. Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) 4. Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) 5. Valitsusvälised survegrupid 6. Keskkonnaorganisatsioonid 2) Mis on vee eutrofeerumine? Mis on selle põhjused ja kuidas seda ära hoida? Eutrofikatsioon on veekogude rikastumine toitainega. Põhjused: 1. Toitaineelementide lisandumine ja akumuleerimine 2. Muldade erosioon (inimene võib selle kiirenemisele kaasa aidata) Protsessi kiirendab: 1. Reovee juhtimine veekogudesse 2
A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna kindlustamine. Keskkonnapoliitika omapära - Erasektor tekitab probleeme, kuid ei suuda / ei soovi neid lahendada. Probleemid ületavad piire, nt. Tsernobõli katastroof. Tegemist ei ole ainult poliitilise probleemiga, olemas ka teaduslik alus, kuid...teaduslik alus võib sageli olla vaieldav, nt kliima soojenemine, GMO-d, Tänased otsused mõjutavad pikalt tulevikku, nt. freoonide kasutamine, ressursimahukus ja tasuvus, nt
Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine Saastaja maksab Ettevaatus ja vältimine Säästev areng Õigus puhtale keskkonnale Abistavad printsiibid Keskkonnapoliitika vahendid: Brade 2000: Käskudele ja kontrollile põhinev regulatsioon Majanduslike vahendid Vastutus ja kahjude hüvitamine Informatsioon Vabatahtlikud regulatsioonid Planeerimine: maakasutus, tsoneerimine Üldine jaotus: õiguslikud, majanduslikut ja keskkonnakorralduslikud vahendid. Õiguslikud: Standardid, piirnormid, keelud Tehnoloogiale põhinev lähenemine Keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine Majanduslikud: Maksud ja hüvitised 21 Laenud, toetused ja subsiidiumid Müüdavad saasteload Sisse- ja tagasimaksete süsteem Ökomärgistamine Keskkonnakorralduslikud vahendid:
Kasulik põhimõte on vastutus kogu toote olelusringi eest. · läheduse põhimõte.- Vähendamaks transpordikulusid toimugu tootmisprotsess tarbijale nii lähedal kui võimalik. · koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel Säästva arengu instrumendid · Seadusandlikud. Keskkonnastandardid · Teadus, innovatsioon · Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) · Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) · Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED · Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel · Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus · Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid
Kasulik põhimõte on vastutus kogu toote olelusringi eest. · läheduse põhimõte.- Vähendamaks transpordikulusid toimugu tootmisprotsess tarbijale nii lähedal kui võimalik. · koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel Säästva arengu instrumendid · Seadusandlikud. Keskkonnastandardid · Teadus, innovatsioon · Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) · Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) · Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED · Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel · Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus · Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid
juhul fiskaalse maksuga, mille kogumisega vähendatakse teisi makse nii, et eelarve jääb samaks. KKP vahendid (3) Õiguslikud (5) · standardid, piirnormid, keelud · tehnoloogiale põhinev lähenemine · keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine Majanduslikud (8) · maksud ja hüvitised · laenud, toetused, subsiidiumid · müüdavad saasteload · sisse ja tagasimakse süsteem · ökomärgistamine Keskkonnakorralduslikud (5) · organisatsioonipõhine keskkonnajuhtimissüsteem · kk auditid · keskkonnamõju hindamine · kk indikaatorid · teadlikkus kui mõjutaja Maksud ja tasud jagunevad omakorda: 1. Emissioonimaksud ehk saastamaksud- maksustatakse mingi aine paiskamist KK. 2. Ressursimaksud- maksustatakse mingi ressursi kasutamist. 3. Tootemaksud- kehtestatakse tootetele või teenustele mis tootmise, tarbimise või jäätmekäitluse käigus tekitavad saastatust nt
USA: 7%; Jaapan, Kanada: 6 %; Venemaa, Ukraina, Soome: kasvuhoonegaaside saaste hulk ei tohi olla suurem kui oli seda 1990. a. Protokoll ei õnnestunud, kuna Protokoll ei hõlmanud arenguriike (nt Hiina, India) 17. Kirjeldage säästva arengu peamisi instrumente. Seadusandlikud (riigisisesed + rahvusvahelised); Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid); Teaduse, innovatsiooni areng, keskkonnateadlikkuse kasv; Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid); Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid (Greenpeace, WWF, Eesti ,,Teeme ära"); Isiklik vastutustunne! 18. Ökoloogiline jalajälg. Miks Eesti inimese ökoloogiline jalajälg on võrreldes teiste Euroopa riikidega (nt. Inglismaa, Rootsi) tunduvalt suurem? Ökoloogiline jalajälg - mõõdupuu, millega mõõdetakse kas inimese,
kontrollimise, keskkonna ja emissioonitasemete jälgimise süsteem. Sisse- ja tagasimaksed *Sisse ja tagasimaksete süsteem tähendab seda, et potentsiaalsete keskkonda saastavale tootele tehakse hinnalisa, mis tagatakse, kui toote või teenus on realiseeritud ning pakend viidud pärast tarbimist töötlemis- või kogumispunkti. *Süsteemi kasutatakse paljude toodete puhul plast- ja klaastaarast autodeni. Keskkonnakorralduslikud vahendid *Organisatsioonid pööravad tähelepanu sellel, et olla ja näidata oma keskkonnahoidlikkust. *Selleks töötatakse välja organisatsiooni keskkonnapoliitika ning sellest tulenevalt kontrollitakse organisatsiooni tegevuse, tema toodete ja teenuste mõju keskkonnale. *Organisatsioonid korraldavad oma tegevuse hindamiseks keskkonnauditeid ja avaldanud ülevaateid. *Rahvusvahelised ISO 14000 seeria keskkonnastandardid on mõeldud abistama organisatsioone süsteemi loomisel.
siis osta-müüa. Saastelubade süsteem on suhteliselt keeruline administreerimissüsteem: Lubade andmise ja kontrollimise, keskkonna ja emissioonitasemete jälgimise süsteem. Sisse- ja tagasimaksed: Süsteem tähendab seda, et potentsiaalsete keskkonda saastavale tootele tehakse hinnalisa, mis tagatakse, kui toode või teenus on realiseeritud ning pakend viidud pärast tarbimist töötlemis- või kogumispunkti. Süsteemi kasutatakse paljude toodete puhul, plast ja klaastaarast autodeni. Keskkonnakorralduslikud vahendid: Organisatsioonid pööravad tähelepanud sellele, et olla ja näidata oma keskkonnahoidlikkust - selleks töötatakse välja organisatsiooni keskkonnapoliitika ning sellest tulenevalt kontrollitakse organisatsiooni tegevuse, tema toodete ja teenuste mõju keskkonnale. Organisatsioonid korraldavad oma tegevuse hindamiseks keskkonnauditeid ja avaldanud ülevaateid. Rahvusvahelised ISO 14000 seeria keskkonnastandardid on mõeldud
kus osalejad annavad parima tulemuse. Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine Tootmistsüklite sulgemine Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine Materjalide kvaliteedi parandamine tagab toodete pikema eluea Läheduse põhimõte Säästva arengu instrumendid Seadusandlikud? Keskkonnastandardid Teadus ja innovatsioon Majanduslikud vahendid, maksud, toetused jms Keskkonnakorralduslikud vahendid, keskkonnapoliitika Survegrupid, valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid Säästva arengu eeldused Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise Säästlik ja jätkusuutlik majandus Sotsiaalne süsteem Innovaatiline ja keskkonasõbralik tehnoloogia Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes
· vananenud tootmistehnoloogia (toorme- ja heitmemahukas) · madal keskkonnateadlikkus · väär tarbija mentaliteedi juurdumine · keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäävus · keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja toimemehhanismide puudulikkus Säästva arengu instrumendid: · Seadusandlikud. Keskkonnastandardid. · Teadus, innovatsioon · Turumehhanismid · Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteem) · Survegrupid. Valitsusvahelised keskkonnaorganisatsioonid. Säästva arengu põhivaldkonnad: · Tööstus ressursisäästlikkus, BAT, protsessi ja tootestandardid · Energeetika kohalikud energiaallikad, kavuhoonegaaside emissiooni vähendamine, energiasääst. · Transport ühistranspordi arendamine, konkurentsivõime tõstmine
aineringete isetaastumisvõimet Ökoloogiline defitsiit ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik. SÄÄSTVA ARENGU INSTRUMENDID Seadusandlikud. Keskkonnastandardid Teadus, innovatsioon Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia
annaabi.ee 
