Jäätmed Jäätmed on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi,mille valdaja on ära visanud kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed jaotuvad: Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi) Olmejäätmed (kodumajapidamis jäätmed) Ohtlikud jäätmed (patareid) Biolagunevad jäätmed (paber,papp) Ülesanne Tallinnas Mäealuse tänaval tegutsev aktsiaselts ei teatanud Keskkonnainspektsioonile (2003. a-l) oma territooriumil tekkinud reostusest, ohtlikud jäätmed olid segatud olmejäätmetega ning bensiinitanklal puudus nõutav bensiiniaurude tagastussüsteem. Keskkonnainspektorid tuvastasid, et aktsiaseltsi territooriumile Mäealuse tänaval oli ladustatud pealt lahtised vanaõli mahutid, autosillad, lekkivad traktorid, vanaõli sisaldavad katmata ämbrid ja vaadid. Maapind oli naftaproduktidega reostunud ning määrdeõlide hoiukohal lekkis mahutitest õli otse pinnasele
Keskkonnaministeerium tegeleb: riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid Lisaks Keskkonnainspektsioonile teevad keskkonnaalast järelevalvet veel kohalikud omavalitsused ja mitmed riigiasutused, seda küll kindlaksmääratud valdkondades jaulatuses. Keskkonnaalast järelevalvet teostavad riigiasutused ja KOV: - Maksu- ja Tolliameti - Politsei- ja Piirivalveameti - Päästeamet - Tarbijakaitseamet KESKKONNAAMET Keskkonnaameton valitsusasutus, mis tegutseb Keskkonnaministeeriumivalitsemisalas KKA ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja
võtta pandipakendeid vastu just kaupluses. Maakohus on otsuses märkinud, et osaühingul on kohustus võtta pandipakendeid vastu müügikohas või selle vahetus läheduses ning selle kohustuse täitmiseks on sõlmitud leping MTÜ-ga Taara Liit. Seega on kohus leidnud, et seadusest tulenevalt ei ole kohustust võtta pandipakendeid vastu kaupluse ruumes, vaid seda võib teha ka väljaspool kauplust, kuid selle vahetus läheduses. Kuna Keskkonnainspektsioonile 30. augustil 2005. a saabunud teate kohaselt oli taara vastuvõtupunkt juba mitu kuud suletud, on faktiväide, mis peab KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt tuginema tõenditele. Väärteomenetluses võib tõendamiseseme asjaolusid tõendada KrMS §-s 63 lg-s 1 nimetatud tõenditega, arvestades VTMS §-des 32 ja 33 sätestatud erisustega. Kummaski otsuses ei olnud viidatud ühelegi tõendile, milles kajastuks eelnevalt esitatud väidet kinnitav info.
Tooge mõni näide, mis illustreeriks Keskkonnainspektsiooni tegevust. Keskkonnainspektsioon on riiklik järelevalveasutus, mille eesmärk on kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist. (Riiklik Looduskaitse Inspektsioon loodi 1988.a ning ta eksisteeris 1991. aastani. 1996. aastal toimus Looduskaitse Inspektsiooni taasloomine. (1997. a. nimetatud ümber Keskkonnainspektsiooniks). Lisaks keskkonnainspektsioonile teevad keskkonnaalast järelevalvet kohalikud omavalitsused ning teatud ulatuses veel mitmed riigiasutused, nagu Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Maksu- ja Tolliamet, Veterinaar- ja Toiduamet. E- andmed on alates 2000. aastast. Järelvalvevaldkonnad: 1. Keskkonnakaitse – nn pruun valdkond ehk eluta looduse valdkond (jäätmed, tootjavastutus, välisõhk, veekaitse, maapõu, kemikaalid jne). 2
keskkonnaseisundi hindamine ja muutuste prognoosimine jne. 174. Kuidas rakendub keskkonnakaitse järelvalve? Millised on võimalused? Keskkonnakaitse järelvalvega tegelevad keskkonnainspektsioon, maa-amet, omavalitsused, päästeteenistus, politsei, piirivalve, keskkonna audit, avalikkus jne. Võimalusteks on määrata karistusi, teha ettekirjutusi jne. 175. Kellele ja kuidas tuleb teatada keskkonnaprobleemidest ja -ohtudest? Keskkonnaprobleemidest tuleb teatada eelkõige keskkonnainspektsioonile (tel: 1313). Erinevatest juhtudest aga ka politseile, päästeteenistusele, piirivalvele, omavalitsusele jne. 176. Mis on keskkonnaruum, ökoloogiline jalajälg ja ökoloogiline seljakott? Keskkonnaruum on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi kasutamise tase, mida maakera elanikkond saab kasutada säästvalt ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik nimetus meetodi kohta, mis näitab loodusvarade
173. Kuidas rakendub keskkonnakaitse järelvalve? Millised on võimalused? Keskkonnakaitse järelvalvega tegelevad keskkonnainspektsioon, maa-amet, omavalitsused, päästeteenistus, politsei, piirivalve, keskkonna audit, avalikkus jne. Võimalusteks on määrata karistusi, teha ettekirjutusi jne. 174. Kellele ja kuidas tuleb teatada keskkonnaprobleemidest ja -ohtudest? Keskkonnaprobleemidest tuleb teatada eelkõige keskkonnainspektsioonile (tel: 1313). Erinevatest juhtudest aga ka politseile, päästeteenistusele, piirivalvele, omavalitsusele jne. 175. Mis on keskkonnaruum, ökoloogiline jalajälg ja ökoloogiline seljakott? Keskkonnaruum on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi kasutamise tase, mida maakera elanikkond saab kasutada säästvalt ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik nimetus meetodi kohta, mis näitab loodusvarade
prognoosimine jne. 174. Kuidas rakendub keskkonnakaitse järelvalve? Millised on võimalused? Keskkonnakaitse järelvalvega tegelevad keskkonnainspektsioon, maa-amet, omavalitsused, päästeteenistus, politsei, piirivalve, keskkonna audit, avalikkus jne. Võimalusteks on määrata karistusi, teha ettekirjutusi jne. 175. Kellele ja kuidas tuleb teatada keskkonnaprobleemidest ja -ohtudest? Keskkonnaprobleemidest tuleb teatada eelkõige keskkonnainspektsioonile (tel: 1313). Erinevatest juhtudest aga ka politseile, päästeteenistusele, piirivalvele, omavalitsusele jne. 176. Mis on keskkonnaruum, ökoloogiline jalajälg ja ökoloogiline seljakott? Keskkonnaruum on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi kasutamise tase, mida maakera elanikkond saab kasutada säästvalt ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust.
Seda järelvalvet teostatakse subjektide üle, millised ei ole subordinatsioonivahekorras. See on piiritletud kahe printsiibiga: järelevalvet ei ole, kui seda ei ole sätestatud seadustes. Kui seadus ei näe seda ette, ei või ükski organisatisoon sekkuda teise instituudi tegevusse. – Riiklikku järelvalvet teostatakse kohtuliku kontrolli all Maavanem teostab KOV haldusaktide suhtes. Protestiõigus on antud ka keskkonnainspektsioonile. Erijärelevalve puudutab eelkõige järelevalvet delegeeritud riigi ülesannete täitmise üle. Selle järelevalve maht on eelkõige õiguspärasuse järelevalve ja kvaliteedi ja efektiivususe järelevalve. Näiteks järelevalve hariduse üle (alg- ja põhikoolis KOV all, teised riikliku kvalifitseerimise järgi). Enesekontroll See on reguleeritud erinevates haldusekandjates erinevalt. Seadusega on reguleeritud ainult riigi puhul (VVS §92’)
Seda järelvalvet teostatakse subjektide üle, millised ei ole subordinatsioonivahekorras. See on piiritletud kahe printsiibiga: - järelevalvet ei ole, kui seda ei ole sätestatud seadustes. Kui seadus ei näe seda ette, ei või ükski organisatisoon sekkuda teise instituudi tegevusse. - Riiklikku järelvalvet teostatakse kohtuliku kontrolli all Maavanem teostab KOV haldusaktide suhtes. Protestiõigus on antud ka keskkonnainspektsioonile. Erijärelevalve puudutab eelkõige järelevalvet delegeeritud riigi ülesannete täitmise üle. Selle järelevalve maht on eelkõige õiguspärasuse järelevalve ja kvaliteedi ja efektiivususe järelevalve. Näiteks järelevalve hariduse üle (alg- ja põhikoolis KOV all, teised riikliku kvalifitseerimise järgi). 3. Enesekontroll e sisekontroll See on reguleeritud erinevates haldusekandjates erinevalt. Seadusega on reguleeritud ainult riigi puhul (VVS §92')
Seda järelvalvet teostatakse subjektide üle, millised ei ole subordinatsioonivahekorras. See on piiritletud kahe printsiibiga: järelevalvet ei ole, kui seda ei ole sätestatud seadustes. Kui seadus ei näe seda ette, ei või ükski organisatisoon sekkuda teise instituudi tegevusse. Riiklikku järelvalvet teostatakse kohtuliku kontrolli all. Maavanem teostab KOV haldusaktide suhtes. Protestiõigus on antud ka keskkonnainspektsioonile. Erijärelevalve puudutab eelkõige järelevalvet delegeeritud riigi ülesannete täitmise üle. Selle järelevalve maht on eelkõige õiguspärasuse järelevalve ja kvaliteedi ja efektiivsuse järelevalve. Näiteks järelevalve hariduse üle (alg- ja põhikoolis KOV all, teised riikliku kvalifitseerimise järgi). 3. Enesekontroll e sisekontroll See on reguleeritud erinevates haldusekandjates erinevalt. Seadusega on reguleeritud ainult riigi puhul (VVS §92')
Seda järelvalvet teostatakse subjektide üle, millised ei ole subordinatsioonivahekorras. See on piiritletud kahe printsiibiga: - järelevalvet ei ole, kui seda ei ole sätestatud seadustes. Kui seadus ei näe seda ette, ei või ükski organisatisoon sekkuda teise instituudi tegevusse. - Riiklikku järelvalvet teostatakse kohtuliku kontrolli all Maavanem teostab KOV haldusaktide suhtes. Protestiõigus on antud ka keskkonnainspektsioonile. Erijärelevalve puudutab eelkõige järelevalvet delegeeritud riigi ülesannete täitmise üle. Selle järelevalve maht on eelkõige õiguspärasuse järelevalve ja kvaliteedi ja efektiivususe järelevalve. Näiteks järelevalve hariduse üle (alg- ja põhikoolis KOV all, teised riikliku kvalifitseerimise järgi). 3. Enesekontroll e sisekontroll See on reguleeritud erinevates haldusekandjates erinevalt. Seadusega on reguleeritud ainult riigi puhul (VVS §92')
(7) Kui Veeteede Amet lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud kontrollimiste käigus leiab, et laev ei täida laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise nõudeid, võib Veeteede Amet «Meresõiduohutuse seaduse» § 78 kohaselt keelata laeval sadamast väljuda ja tagab, et laev ei välju sadamast seni, kuni laevaheitmed ja lastijäätmed on nõuetekohaselt üle antud. (8) Kui teave laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise nõuete rikkumisest või rikkumise kahtlusest jõuab Veeteede Ametile ja Keskkonnainspektsioonile või kui Keskkonnainspektsioon või Veeteede Amet avastavad rikkumise pärast laeva sadamast lahkumist, teavitab Veeteede Amet rikkumistest või kahtlustest laeva sihtsadama asukohariigi pädevat asutust või mereadministratsiooni. (9) Kui välisriigi pädev asutus on Veeteede Ametit või Keskkonnainspektsiooni teavitanud laevast, mis on rikkunud laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise nõudeid või mille suhtes on selline
annaabi.ee 
