Rabapüü kaitsealune liik Muuga kabelikivi üksikobjekt Pühajärve püha tamm KOV Siniraab kaitsealune liik Otepää looduspark kaitseala Kadrioru park kaitseala kaitseala, kaitsealune liik, üksikobjekt, hoiuala, püsielupaik, kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse objekt (KOV). 4. Keskkonnaseire tasandid seire seaduse alusel on riiklik, kohalik ja ettevõtte tasandid. Integreeritud süsteemi haldab kvaliteedi juhtimine ja keskkonna juhtimine. Vanim rahvuspark on Lahemaa. Noorim Matsalu. Vanim linnukaitseala on Vaidla. 5. Konventsioonid 1.Aafrika Euraasia rändeteed Bonni konventsioon 2.Ranniku märgalad ja luiged Ramsari konventsioon 3.Üldsuse osalemine keskkonnaotsustes Arhusi konventsioon 4.Keelatud püügiviisid Berni konventsioon 5.Ohustatud looduslikud looma-ja taimeliigid Cites'i konventsioon 6.Bioloogiline mitmekesisus Rio de Janeiro konventsioon 7
Praegu rakendatakse säilitavat kaitset loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndite piirides. 23. Mis on nimeline kaitse ja isendi kaitse? Kuidas seda rakendatakse ning mis on selle meetodi eeldused ja puudused? Nimelise kaitse all on ohustatud liigid. Igas nimelise kaitse all oleva liigi isend on seega kaitse all ja talle ei tohi inimese poolt liiga teha. Eelduseks on liigi hästi tundmaõppimine, väga raske on teada saada iga kaitsealuse liigi isendite arvukust. Nende kaitsmine on aga veelgi keerulisem, sest neid kõiki ei saa kindlalt kaitsta, nagu seda on võimalik teha püsielupaikade või vääriselupaikade puhul. Iga liik ja isend on laiali pillutatud üle maailm, mis muudab kaitsmise äärmiselt keerukaks. 24. Mis kasu on inimkonnale kaitsealadest? Mulla ja vee kaitse, veevoolu reguleerimine ja inimeste kaitsmine üleujutuste eest; loodusliku taimkatte säilimine toitaine vaestel muldadel; looma-, taime ja seeneliikide
Praegu rakendatakse säilitavat kaitset loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndite piirides. 24. Mis on nimeline kaitse ja isendi kaitse? Kuidas seda rakendatakse ning mis on selle meetodi eeldused ja puudused? Nimelise kaitse all on ohustatud liigid. Igas nimelise kaitse all oleva liigi isend on seega kaitse all ja talle ei tohi inimese poolt liiga teha. Eelduseks on liigi hästi tundmaõppimine, väga raske on teada saada iga kaitsealuse liigi isendite arvukust. Nende kaitsmine on aga veelgi keerulisem, sest neid kõiki ei saa kindlalt kaitsta, nagu seda on võimalik teha püsielupaikade või vääriselupaikade puhul. Iga liik ja isend on laiali pillutatud üle maailm, mis muudab kaitsmise äärmiselt keerukaks. 25. Mis kasu on inimkonnale kaitsealadest? Mulla ja vee kaitse, veevoolu reguleerimine ja inimeste kaitsmine üleujutuste eest; loodusliku taimkatte säilimine toitaine vaestel muldadel; looma-, taime ja seeneliikide
liiga teha. Eelduseks on liigi hästi tundmaõppimine, väga raske on teada saada iga kaitsealuse liigi isendite arvukust. Nende kaitsmine on aga veelgi keerulisem, sest neid kõiki ei saa kindlalt kaitsta, nagu seda on võimalik teha püsielupaikade või vääriselupaikade puhul. Iga liik ja isend on laiali pillutatud üle maailm, mis muudab kaitsmise äärmiselt keerukaks. 25. Mis kasu on inimkonnale kaitsealadest? Mulla ja vee kaitse, veevoolu reguleerimine ja inimeste kaitsmine üleujutuste eest; loodusliku taimkatte säilimine toitaine vaestel muldadel; looma-, taime ja seeneliikide kohaliku geenifondi säilimine; punase raamatu liikide kaitse; jahiloomade ja kalade toitumis-, puhke ja paljunemispaikade taganemine; kohalike liikide elujõuliste asurkondade säilitamine; kaitsealade loodus on õppuritele ja teadlastele tähtis uurimisobjekt ning loovinimestele inspiratsiooni allikas; inimestele sissetuleku võimaldamine;
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on 2004.a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsate seisundite tagamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks.
ettevaatus printsiip- riski hindamine, riski vältimine saastaja maksab- kasutaja maksab toote eest, mis keskkonnale kahjulik avalikkus- rahvas, üldsus, laiemad hulled avalikkuse kaasamine- avalikkust teavitatakse muutustest/tegevustest ja soovitatakse teada nende arvamust jõutamine- tegutsemisvõime edendamine KeA- keskkonnaamet ökosüsteemiteenus- toit, hapnikutootmine, puit ehitusmaterjalina, looduses jooksmine keskkonnaseire- jälgimine, vaadeltakse keskkonna aspekte teatud aastate jooksul kodifitseerimine- õigusnormide süstematiseerimine keskkonnahäiring- mis tahes inimtekkeline negatiivne mõju keskkonnale keskkonnaoht- olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus keskkonnarisk- vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus Keskkonnakaitse institutsioonid: Keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid.
01.04.2007.a. jõustub Looduskaitseseaduse muutmise seadus, millega täpsustatakse tööjaotust kaitsealade Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas. Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Klassikaline positivistlik õigus: · Naabrite vaheliste probleemide lahendamine · Keskkond osa õigusest kui tekib kahju inimesele · Loodusvarade jagamine riikide vahel Moodne keskkonnaõigus · Keskkonna kui väärtuse kaitse · Suhted regionaalsel ja globaalsel tasandil · (konventsioonid) · Keskkond kui ühine pärand ja mure Mõisted: Keskkond - sjade, tingimuste ja suhete süsteem. ja ökoloogias on keskkond organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum Saastus - nimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis EESTI KESKKONNAÕIGUS Põhiseadus
kaitse või on loodusel ka kaitsmist vääriv iseväärtus. kujunemise taust tunnusjooned: 1. Keskkonnaõiguse printsiibid (eriti ettevaatusprintsiip) 2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Printsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng Integreerimine Kahju vältimine Ettevaatus Saastaja maksab Keskkonna kaitstuse kõrge tase Avalikkus – üldsus. Kaasamine – teavitamine, võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. Rahvusvaheline roll – konverentsid. EL keskkonnaõigus (sh keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad, terviklikkus - Mõiste keskkond, Omavaheline seotus, Nö looduses peab valitsema tasakaal. Keskkonnaõigus Eestis Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju
Kõik kommentaarid