Erakonnaks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Hetke seisuga on Eestis kuus Riigikogus esindatud erakonda, millele lisaks on need jagunenud veel kaheks: parem- ja vasakpoolseteks. Praegusel ajal pole mul kindlasti soovi liituda mõne erakonnaga ning üsna tõenäoline, et ka tulevikus ei tee seda. Kuid kui teeksin seda kunagi, siis kindlasti ei liituks ma Keskerakonnaga. Nimelt leian, et Keskerakond lubab inimestele kõikvõimalikke asju kokku, kuid reliseerida ei suudeta enamusi neist ning need mis ellu viiakse, on mingi konksuga. Näiteks võib tuua olukorra, kui Keskerakond lubas Tallinnas abivajajatele kartuleid ja küttepuid, millega aga kaasnesid probleemid, millest algselt üldse juttu polnud. Nad lubavad rahvale kõike seda, mida rahvas kuulda soovib, kuid ei vii neid täide ja kui viivad, siis osaliselt
meelepärane. Hetke seisuga on Eesti 22 erakonda ning riigikokku kuulav nendest Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Need jagunevad omakorda veel parem- ja vasakpoolseteks. Praegusel ajal pole mul kindlasti soovi liituda mõne erakonnaga ning üsna tõenäoline, et ka tulevikus ei tee seda. Kuid kui teeksin seda kunagi, siis kindlasti ei liituks ma Keskerakonnaga. Nimelt leian, et Keskerakond lubab inimestele kõikvõimalikke asju kokku, kuid reliseerida ei suudeta enamusi neist ning need, mis ellu viiakse on mingi konksuga. Arvan veel, et enda reklaamimisel on Keskerakond liiga aktiivne. Minu arvates on see liialt pealetükkiv. Kui peaksin kunagi tahtma mõnda erakonda kuuluda, siis valiksin ma mõne parempoolsetest erakondadest, sest nende seas kehtib reegel, et riik ei sekku inimeste ellu ning ta toetab rohkem ärilise tegevuse laienemist
kohta Riigikogus. 17. märtsil sõlmis Reformierakond Isamaaliidu ja Mõõdukatega koalitsioonilepingu, mille alusel moodustati valitsus, kus Reformierakond sai viis ministrikohta. Erakonna esimees Siim Kallas sai rahandusministriks, erakonna peasekretär Heiki Kranich keskkonnaministriks, erakonna juhatuse liikmed Märt Rask justiits- ja Toivo Asmer portfellita ministriks. Kultuuriministriks kinnitati Signe Kivi. Reformierakond kuulub koos Keskerakonnaga Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. 2007. aasta Riigikogu valimised 2007. aasta Riigikogu valimiste eel tegi erakond rohkesti valimisreklaami, sealhulgas tänavaplakatitega enne aktiivse valimiskampaania algust. Lubadused keskendusid palkade ja toetuste suurendamisele. Kampaania kulud Valimiskampaaniale kulutati kokku 32,4 miljonit krooni, sealhulgas · telereklaamile 8,6 miljonit krooni · trükistele 3,5 miljonit krooni
majanduses pooldavad astmelist tulumaksu, polldavad suuremat riigirolli majanduses, populistlik partei, penisionäris ka armastavad KEd (naiivsusest, arvavad, et penisioneid kahekordistatakse) 3) Rahvaliit (Karel Rüütli) (esindab eelikõige maarahva huvisid. pooldab suuri dotatsioone põllumeestele riigieelarvest, pooldavad kaitsetolle põllumajandustoodetele, linnades on rahvaliidu toetus väike, tõenäoline on, et nad ühinevad keskerakonnaga või sotsiaaldemokraatidega) Need erakonnad elavad kerges nõukogude nostalgias, esindavad rahulolematute seisukohti 4) Sotsiaaldemokraadid (vasaktsentris) (Jüri Pihl) (esindavad töövõtjate huvisid, kõige tihedamalt ametiühingutega seotud, 92st aastast kuni selle aastani on neil olnud tihe koostöö paremerakondadega, läänemeelne, pooldavad kiireid reforme, heaoluühiskonna ülesehitamine, nad on uue tööseaduse vastu - töötajat kergem
pälvinud tähelepanu nii Euroopas kui maailmas. 2001.aasta presidendivalimiste eel käivitas Reformierakond esimesena Eestis sisevalimiste kampaania erakonna presidendikandidaadi väljaselgitamiseks. 2001. aasta detsembris lahkus Reformierakond Tallinnas valitsuskoalitsioonist, kuna koalitsiooni osapooled olid muutunud ähmasteks ja linnavalitsus planeeris eelarvet tasakaalust välja viivat hiigellaenu. Jõulude eel moodustati Tallinnas uus koalitsioon Keskerakonnaga. Hoolimata Reformierakonna ettepanekust säilitada riigi ja kohalike võimude lahusus ning jätkata kolmikliidu valitsuse koostööd, tõi see samm jõulude eel kaasa valitsuse tagasiastumise. 2002-2003 2002. aasta jaanuaris toimunud koalitsioonikõnelustel moodustas Reformierakond valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga. 2002. aasta märtsis kirjutasid Reformierakonna ja Vene Balti erakonna juhid alla kokkuleppele kahe erakonna liitumise kohta. Esmakordselt taasiseseisvunud Eestis
On kehtestanud kõrgemad maksud töötavatele pensionäridele. Samuti pooldab tulumaksuvaba miinimumi tõstmist 500 eurole. Analüüsis põhinen Keskerakonna 2015. aasta valimisprogrammile ja erakonna üldisele programmile Sotsiaaldemokraatide nägemus Eesti riigi rollist majanduses Sotsiaaldemokraadid pooldavad majandust, milles lähtutakse inimsõbralikkusest, sotsiaalsest heaolust ja võrdsusest, mida saab tagada ainult siis, kui riik ei ole kõrvaltvaataja, vaid eestvedaja. Sarnaselt keskerakonnaga pooldavad astmelist tulumaksu, mis vähendab ebavõrdsust klasside vahel. Tähtsal kohal on erisugused sotsiaaltoetused, mis hoiavad inimesi järje peal. Samuti peavad vajalikuks aktsiisipoliitikat, mis vähendaksid meie elanikele kahjulike toodete tarbimist, nt alkoholiaktsiisi poliitika. Näevad majandusedu ühe tagajana ettevõtlikkuse igakülgset arendamist haridusasutustes. Võimaldavad ettevõttel tasuda sotsiaalmaksu töötaja tegeliku panuse järig.
1. oma rolli strateegilistes majandussektorites 2. kontrollima väliskaubandust 3. ajama jõulist maksupoliitikat (astmeline tulumaks, regionaalsed maksusoodustused, aktsiisid ja luksuskaupade täiendav maksustamine). Sotsiaalpoliitikas on nende ideaaliks mandriEuroopa sotsiaaldialoogi ja sotsiaalkindlustuse mudel, kuid soolise võrdõiguslikkuse küsimuses on Rahvaliit edumeelsem klassikalisest bismarkiaanlusest. Rahvaliidul on palju ühist Keskerakonnaga, ent tema kindel toetumine maaringkondadele ja "pehmem" poliitiline imago võimaldavad märksa edukamalt leida liitlasi. Erakonna juhtpoliitikud Erakonna esimees Andrus Blok Erakonna aseesimehed Mai Treial Riina Kull Arno Sild Osalemine valimistel Riigikogu valimised 2003 Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 7 aastat Valituks osutus 13 kandidaati:
Eesti Reformierakonna programmiline eesmärk on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine turul toimuvasse. Reformierakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse, kuhu Eesti erakondadest kuulub ka Keskerakond. Samas on viimastel aastatel seatud kahtluse alla ka Reformierakonna maailmavaate paikapidavust, nimetatud seda "liberalismi hüljanud ... stagnatsiooni kantsiks, Keskerakonnaga sarnaseks massiparteiks" ja väidetud, et "sõna "reform" on selle partei nimes veel vaid ajalooline iroonia". Erakonna esimees on 6. aprillist 2014 Taavi Rõivas. Aseesimehed on Jürgen Ligi, Urmas Paet, Keit Pentus ja Kaja Kallas. Juhatusse kuuluvad lisaks esimehele ja aseesimeestele Andrus Ansip, Laine Randjärv, Urmas Kruuse, Rein Lang, Kalev Lillo, Hanno Pevkur, Valdo Randpere, Kairi Uustulnd ja Jaanus Tamkivi. Reformierakonna peasekretär on Martin Kukk.
- 1920. aastate teisel poolel elas illegaalselt Eestis ja püüdis üles ehitada kommunistliku partei organisatsiooni; - 1940. a. riigipöörde üks peaorganisaatoritest, alates septembrist EKP I sekretär; - 1941. a suvel jäi Eestisse, et organiseerida sakslaste-vastast partisanivõitlust; - 3. septembril 1941 arreteeriti pealekaebuse tulemusena; - oma elu päästmiseks reetis sakslastele oma kaastöölised; Hjalmar Mäe (1901-1978) - liitus algul Jaan Tõnissoni Rahvusliku keskerakonnaga, alates 1933. aastast Vabadussõjalaste Liiduga ning sai selle propagandajuhiks; - 1935. a mõisteti tingimisi vangi; - valmistas ette vabadussõjalaste mässukatset, mille eest mõisteti 1936. a 20 aastaks sunnitööle; - 1938. a vabanes vanglast ja oli tegev erinevates ärides; - 1941. a lahkus koos baltisakslastega Eestist ja taotles Saksamaa võimudelt toetust Eesti iseseisvuse taastamiseks; - Pärast Eesti okupeerimist nimetati sakslaste poolt Eesti Omavalitsuse juhiks; - 1944
Kongressiks (17.04.1993) oli liikmete arv kasvanud 678-ni. 19.10.1994 toimus Adaveres Keskerakonna lipu pidulik õnnistamine. 22.10.1994 toimus erakonna III Kongress, mille ajaks oli liikmetearv tõusnud 1211-ni. 21.12.1994 liitub Keskerakonnag Eesti Ettevõtjate Erakond (EEE). 1996 eraldub sisevastuolude tõttu erakonnast osa liikmeid, kes moodustavad hiljem uue erakonna - Arengupartei (AP). 1997. aastal ühineb erakonnaga järk-järgult Õigusliku Tasakaalu Erakond (ÕTE). 21.05.1998 ühineb Keskerakonnaga Erakond Eesti Rohelised (ER). Lisaks ühines 1998 aastal ka osa Eesti Rojalistliku Partei (ERP) liikmeid. 2004.a. märtsis otsustab erakonnaga ühineda Eesti Pensionäride Erakond (EPE), ühinemine kinnitatakse 20.08.2005. osalemine Riigikogu valimistel: "Rahvarinne" Eesti Rahva-Keskerakond (K) 199 12,25 % 56 124 15 Eestimaa Rahvarinne 2 Eestimaa Rahvuste Ühendus
Rahandusminister- Aivar Sõerd, Rahvaliit Majandus- ja kommunikatsiooniminister- Edgar Savisaar, Keskerakond Rahvastikuminister- Paul-Erik Rummo, Reformierakond Kaitseminister- Jaak Jõerüüt, hiljem Jürgen Ligi, Reformierakond Keskkonnaminister-Villu Reiljan. Hiljem Rein Randver, Rahvaliit Regionaalminister-Jaak Õunapuu, Rahvaliit Sotsiaalminister-Jaak Aab, Keskerakond Ansipi teise valitsuse sünd Arutati laialt, et kas Ansip jätkab koostööd Keskerakonnaga peale 2007 aasta valimisi, aga ta otsustas moodustada ,,parem poolse" valitsuse ,,vasak poolse" asemel. Siis tuli pingeline periood koalitsiooni läbirääkimiste ajal, kui mõlemad, Ansipi Reformierakond ja Isamaa ja Res Publica Liit tahtsid välisministri ametit, Reformierakonna kandidaat oli Urmas Paet, kes oli eelmine välisminister ja Ansipi eelmise valitsuskabineti populaarseim liige ning Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaat oli Mart Laar, erakonna juht ja endine kahekordne peaminister
sissetuleku vähendamine viis protsenti või ligi 110 päästja koondamine. Viimasele versioonile rõhub päästeameti juhtkond, kelle arvates ei suuda organisatsioon olla oma töötajate viieprotsendilise sissetuleku vähenemisega jätkusuutlik, teatas päästeteenistujate ametiühing. Õhtuleht, 16.11.2009 Keskerakondlasest lauljatar Estin: Eesti võiks olla kakskeelne! Kunagine diskotäht Estin liitus Keskerakonnaga ja leiab, et on absurdne, kuidas Eesti riik arvab, et igas asjas on süüdi Venemaa, tema pooldaks üldse kakskeelsust. "Naljakas, et kui algas Eesti Vabariik, siis unustati kohe vene keel," rääkis Estin, kodanikunimega Esta Simakova Publikule. "Peaksime hoopis uhked olema, et meie riigis on nii palju erinevaid rahvusi." Estin tunnistab, et on ise ahistamist tundnud: "Kuigi olen leedukas, kuulsin juba lapsest peale, kuidas mu isa kiusati, sest ta kandis perekonnanime Simakov."
Süüdisati poliitikuid. 32-33 kriisi haripunktis ilmnesid riigi ja rahva võõrandumise nähtused. Otseselt oli majanduskriisist mõjutatud eestis tekkinud sisepoiliitiline kriis. Hädad tulid 1932 seoses RK V koosseisu valimistega. 03.12.2008 Valimistagajärjed V Rksse: ühinenud põllumehed 42 kohta, rahvuslik keskerakond 23, sotsialistlik tööliste partei 22, vasaksotsid ja venelased mõlemad 5, sakslased 3. põllumehed said valida, kas luua koalitsioon keskerakonnaga või sotsialistidega. RK esimehe ja sekretäri koht põllumeestele. Parlamendi esimeheks sai Karl Einburdt (?). valitsuse kokkupanemine kujunes erakorraliselt keeruliseks, võttis aega 29 päeva. Alles juuli alguses sai Einbudt oma valitsuse lõpuks kokku. Hoopis teises valguses näitab olukorda asjaolu, et RK V valimistel esines 3 veel täiesti uut nimekirja: Rahvuslik Töökoondus (paremp), ; keegi neist kolmest Rksse ei saanud. Otsiti uusi pol väljundeid
ja rahvas hakkas süüdlasi otsima. Süüdistai poliitikuid. 32-33 kriisi haripunktis ilmnesid riigi ja rahva võõrandumise nähtused. Otseselt oli majanduskriisist mõjutatud eestis tekkinud sisepoiliitiline kriis. Hädad tulid 1932 seoses RK V koosseisu valimistega. Valimistagajärjed V Rksse: ühinenud põllumehed 42 kohta, rahvuslik keskerakond 23, sotsialistlik tööliste partei 22, vasaksotsid ja venelased mõlemad 5, sakslased 3. põllumehed said valida, kas luua koalitsioon keskerakonnaga või sotsialistidega. RK esimehe ja sekretäri koht põllumeestele. Parlamendi esimeheks sai Karl Einburdt (?). valitsuse kokkupanemine kujunes erakorraliselt keeruliseks, võttis aega 29 päeva. Alles juuli alguses sai Einbudt oma valitsuse lõpuks kokku. Hoopis teises valguses näitab olukorda asjaolu, et RK V valimistel esines 3 veel täiesti uut nimekirja: Rahvuslik Töökoondus (paremp), Vabadussõjalased ja keegi veel?; keegi neist kolmest Riigikogusse ei saanud
Jüri Mõisa ei huvitanud kuigi palju erakondade poliitilised vaated, vaid hoopis võim, valitsemine, kasumi teenimine, Tallinna arendamine. Poliitikud ei saanud tihti Jüri Mõisa tegutsemisest aru. Ei liitlased ega vaenlased. Tegelikult on kõik palju lihtsam, kui vaadata tema praktilist tegevust mitte poliitika, vaid hoopis äri seisukohast. Jüri Mõisa jaoks polnud kuigi oluline, kas olla 25 Tallinnas võimul koos Reformierakonna või Keskerakonnaga. Oleksid sobinud isegi kõik parteid koos: jagelemist oleks sel juhul vähem. Täpselt samamoodi mõtlevad ärimehed turuosa säilitamisest ja tulude kasvatamisest: hea lepingu nimel unustatakse isiklikud vastuolud ja erinevad arusaamad. Unistasid ju Eesti (suur)ärimehed omal ajal tihti nn (tolleaegsest) Iiri mudelist, kus riigielu tähtsamates küsimustes valitses vähemalt mingisugunegi üksmeel. Sellest ka (suur)ärimeeste soov sõlmida ühiskondlik kokkulepe
annaabi.ee 
