Maa siseehitus Maakoor Vahevöö Välistuum Sisetuum Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad aeglaselt, moodustades juurde maakoort mereline maakoor koosneb basaldist ehk vulkaanilisest kivimist, mis tardub kui magma ookeanide keskahelike kohal välja voolab mandriline maakoor moodustab maismaa ning koosneb vanematest kergematest kivimitest nagu graniit, gneiss ja liivakivi kivimite tüübid; tardkivimid tekivad vahevöö kivimite ülessulamisel, magma kristalliseerumisel tekib basalt, graniit settekivimid maapinnal murenenud kivimitest tekib lubjakivi ja liivakivi moondekivimid kõrgetel tempraturidel kristalliseeruvad tardkivimid ja settekivimid mineraalide koosluseks. Tekib gneiss laamade liikumine;
MADAGASKAR LITOSFÄÄR: Aafrika laam on laam, millel paikneb Aafrika manner, Madagaskar ja mitu väiksemat saart koos ookeanilise maakoorega mandri ja ümbritsevate ookeani keskahelike vahel. Aafrika laam külgneb Euraasia, Araabia, India-Austraalia, Antarktika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort. Seetõttu liiguvad laamad keskahelikest aeglaselt (mõni kuni mõnikümmend cm aastas) eemale ning ookeanipõhi laieneb.
MADAGASKAR LITOSFÄÄR: Aafrika laam on laam, millel paikneb Aafrika manner, Madagaskar ja mitu väiksemat saart koos ookeanilise maakoorega mandri ja ümbritsevate ookeani keskahelike vahel. Aafrika laam külgneb Euraasia, Araabia, India-Austraalia, Antarktika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort. Seetõttu liiguvad laamad keskahelikest aeglaselt (mõni kuni mõnikümmend cm aastas) eemale ning ookeanipõhi laieneb.
Mida on teada Maa siseehituse kohta? Seismiliste lainete levimiskiiruse järgi jaotatakse Maa siseosa kolmeks peamiseks vööndiks või kihiks: maakoor, vahevöö ja tuum (sisemine ja välimine). Maa koor jaguneb ookeanilist ja mandrilist tüüpi kooreks. Mandrilise maakoore paksus on keskmiselt 25-40 km mandrite all ja kuni 75 km kõrgmäestike all ning ookeanilise koore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 15 kilomeetrini ookeanide äärtel. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Mis on sodiaak? Sodiaak ehk zodiaak (ladina keeles zodiacus; vanakreeka terminist ζωδιακός κύκλος
Maavärinad Kuidas tekib maavärin? Liikuvates laamades kuhjuvad laamade vastastikmõju tulemusena pinged. Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri, purunevad kivimid ning vabaneb suures koguses energiat mis levib seismiliste lainetena laiali ning toimub maavärin. Peale selle võivad tekkida maavärinad ka vulkanismi ja inimtegevuse tõttu. Riigid kus esinevad maavärinad- (slaidil.) Kuidas on maavärinate esinemine seotud laamade liikumisega?- Ookeanide keskahelike piirkondades, kus ookeanilaamad rebitakse üksteisest lahti toimuvad paari km sügavuse koldega maavärinad. Laamade vahevöösse sukeldumise vööndis esineb nii madala-,keskmise- kui ka süvafookuselisi maavärinaid. Kahe mandrilaava kokkupõrkel tekivad põhiliselt madalafookuselised maavärinad Piki-, rist- ja pinnalainete levik- Ruumilained jagunevad : P-laineteks ehk pikilaineteks ja S-laineteks ehk ristlaineteks. Nende nimetused tulevad
kotilaadset, mille sees olev vedel laava vormib ta padjalaadseks laavakogumiks, mida tuntaksegi padilaavana. Sellist tüüpi vulkaaniline maastik katabki suurt osa ookeanide põhjast, kui jätta arvestamata vulkaaniliste kivimite peale ladestunud meresetted. Ookeanide keskahelikus esinevad lõhevulkaanid, sest magma tuuakse vahevööst üles daikide ehk plaatjate intrusioonidena, mis pinnani jõudes moodustavadki lõhepurskeid. Ookeanide vulkanism ei pruugi aga olla seotud keskahelike ja laamade lahknemisega. Ka kuumad täpid tekitavad merepõhja vulkaanilisi mägesid. Need on peamiselt lõõrvulkaanid. Üle merepinna ulatudes moodustuvad sellistest vulkaanidest ookeanilised saared, mis on eriti levinud Vaikses ookeanis.
1.Aktualismi printsiip- meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus need toimusid, seda rohkem need protsessid erinevad. Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa geosfäär
lubimudad, mis koosnevad peamiselt foraminifeeride kodadest.. Sügavamal kui 4.5 km moodustuvad ränimudad, mis koosnevad radiolaaride skelettidest (zooplankton) ja diatomeedest (fütoplankton). Ränimudad on iseloomulikumad kõrgematele laiuskraadidele, kuid ulatuvad hoovuste piirkonnas ka madalamatele laiustele. Koos ränimudadega eristatakse nn fosfaatseid mudasid, mille moodustuvad mitmesuguste loomorganismide Ca-fosfaatsed skeletiosad (haihambad nt). Omaette nähtus on ookeani keskahelike vulkaanilistes orgudes toimuv intensiivne hüdrotermaalne mineralisatsioon kus moodustuvad polümetallide sulfiidide ja kipsi/anhüdriidi lasundid, mis peale majandusliku tähtsuse omavad huvitavat rolli omapärase ökoloogilise nissi kujundajatena. Majandusest - nt Atlantis II süviku sulfiidne maagistumine Punases meres sisaldab hinnanguliselt 100 miljonit tonni Fe, Zn, Cu, Ag ja Au sulfiide, mis on samas suurusjärgus suurimate maiste leiukohtadega. 14
9GEOGRAAFIA EKSAM 2017 1. Maa siseehitus. Ookeanilise ja mandrilise maakoore võrdlus. Maa sisemus jaguneb kolmeks suuremaks geosfääriks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maa pindmine kest kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. Maakoore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all 80 kilomeetrini mandrite kõrgmäestike all. Koostise, ehituse ja arenguloo järgi jaotub maakoor selgelt kaheks: mandriliseks ehk kontinentaalseks ja ookeaniliseks maakooreks. Võrdlus Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Vanus Kuni 4 miljardit aastat Noor, kuni 180 miljonit Paksus 20-80 km Õhem, 3-15 km
1912 Wegener) Ülesanne: koosta kokkuvõte laamtektoonikast. Laamade liikumine. (laam, laama, laama; käändub nagu sõna õrn; tähendab suur lai tükk v lahkam; avar pind v väli. Mandrid lasuvad litosfääri laamadel. ÕS 1999) · teineteisest eemaldumine ookeanide keskmäestikes (ookeaniline rift), laava tungib lõhedesse, tardub, tekivad maakoort moodustavad magmakivimid ja mäeahelikud, mis saartene ulatuvad üle merepinna (Island, Assoorid). Ookeanide keskahelike loomus on astenosfääriaine väljavoolamise koht. Astenosfäär on basaltse laava tekkimise koht, plastiline keskkond, st kivimid on voolavas olekus. Esineb ka mandritel (mandriline rift), nt Ida-Aafrika murrangute vöö koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali jv piirkond). Tekivad venituspingete tõttu riftid (alangud), tulemuseks on pangasmäestikud. · ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine raskem ookeaniline laam sukeldub
Normaalne polaarsus situatsioon (kaasaegne), kus magnetvälja jõujooned väljuvad lõunapooluselt ja suunduvad põhjapoolusele. Vastupidine on pöördpolaarsus. 34. Maa magnetvälja inversioon ja vööndilised magnetanomaaliad ookeanikoore kivimites. Inversioon normaalne ja pöördpolaarsus!! Vööndilised magnetanomaaliad ookeanikoore kivimites tekivad tänu korrapärastele magnetvälja inversioonidele ookeanipõhja laienemisel. Ookeani keskahelike rifiorgudes väljapressitava aluselise laava jahtumisel fikseeritakse Curie' punki läbimisel sellel hetkel kehtiv Maa magnetiline polaarsus. Pideva ookeanipõhja laienemise protsessil tekivad kummalegi poole riftiorgu vahelduvad ookeanipõhja kivimite normaal- ja pöördpolaarsusega magnetanomaaliate ribad e. vööndilised magnetanomaaliad. Igale vööndile antakse tema kivimite vanuse määramise järel kindel number, mille alusel
Glatsioisostaasia liustiku poolt alla surutud maapind kerkib liustiku sulamisel uuesti üles tagasi. Esineb ka eestis ja läänemere aladel. Litosfäär maakoor + vahevöö osa, mis jääb astenosfääri peale. Mesosfäär süvavahevöö Astenosfäär seismiliste lainete alanenud kiirusega liikumise piirkond vahevöös (plastiline osa, vt üles) Ookeanilise e basaltse maakoore paksus 3-10km kuni 15km keskahelike all Kontinentaalse e graniitse maakoore paksus 25-80km 2 400-650km üleminekuvöönd, mineraalse aine tihenemine. Laskunud(subduktsioon) ookeaniline maakoor seguneb seal ülejäänud ainesega. Maateaduste alused I (12.sept) Välistuuma(vedel) ja vahevöö(tahke) piiril asuv D'' kiht(d-sekund). Muutuva kõrgusega nn. antirelieef, vedelad mäed ja orud tahke kihi all. D''kihis võivad tekkida nn
Normaalne polaarsus situatsioon (kaasaegne), kus magnetvälja jõujooned väljuvad lõunapooluselt ja suunduvad põhjapoolusele. Vastupidine on pöördpolaarsus. 27. Maa magnetvälja inversioon ja vööndilised magnetanomaaliad ookeanikoore kivimites. Magnetpooluste inversioon on Maa magnetvälja muutus ajas.Vööndilised magnetanomaaliad ookeanikoore kivimites tekivad tänu korrapärastele magnetvälja inversioonidele ookeanipõhja laienemisel. Ookeani keskahelike rifiorgudes väljapressitava aluselise laava jahtumisel fikseeritakse Curie' punki läbimisel sellel hetkel kehtiv Maa magnetiline polaarsus. Pideva ookeanipõhja laienemise protsessil tekivad kummalegi poole riftiorgu vahelduvad ookeanipõhja kivimite normaal- ja pöördpolaarsusega magnetanomaaliate ribad e. vööndilised magnetanomaaliad. Igale vööndile antakse tema kivimite vanuse määramise järel kindel number, mille alusel
tingimustes. Piki normaalmurranguid langevaid maakooreplokkide tekivad riftiorundid mis vallandab maavärinaid Lisaks jaotub avanev ookeanipõhi piki ookeani keskahelikku üksikuteks eraldiseisvateks segmentiteks, mis liiguvad teineteisest sõltumatult piki segmentide vahele jäävaid nn. transformseid murrangud (nn. nihkemurrangud libisevate plokkide piiridel). Ookeani keskahelike piirkonnas toimuvad maavärinad on eranditult väga madalafookuselised. Madalafookuselised maavärinad esinevad ka piki tekkivaid normaalmurranguid kontinentaalsete riftiorundites (IdaAafrika); 2) Maavärinad põrkuvate e. kollideeruvade laamade piiridel. Maavärinad tekivad nii ookeanilise laama sukeldumisel teise ookeani laama alla
Mille järgi määratakse kivimite kujunemise geograafili st laiuskraadi ja poolkera? Paleomagnetismi aluseks on magma ja settekivimites sisaldavate magnetiliste komponentide võime fikseerida Maa magnetpooluse asukohta, välja tugevust ning selle polaarsust. 89. Maa magnetvälja inversioon ja vööndilised magnetanomaaliad. Tänu korrapärastele magnetvälja inversioonidele tekivad ookeanipõhja laienemisel vööndilised magnetanomaaliad. Ookeani keskahelike riftiorgudes väljapressitava aluselise laava jahtumisel fikseeritakse selles Curie' punkti läbimisel sellel hetkel kehtiv Maa magnetiline polaarsus (st. kas normaal- v. pöördpolaarsus). Pideva ookeanipõhja laienemise protsessil tekivad kummalegi poole riftiorgu vahelduvad ookeanipõhja kivimite normaal- ja pöördpolaarsusega magnetanomaaliate ribad e. vööndilised magnetanomaaliad. Igale
Nagu maakoort, nii ka litosfääri on kaht liiki: ookeaniline litosfäär, mis on seotud ookeanilise maakoorega, ja mandriline litosfäär, mis on seotud mandrilise maakoorega. Litosfääri paksus määratakse harilikult isotermiga 1000 °C. Sellel temperatuuril hakkab oliviin, mida peetakse vahevöö kõige nõrgemaks mineraaliks, viskoosselt deformeeruma. Ookeaniline litosfäär on tavaliselt 50–100 km paks, aga ookeani keskahelike all ei ole ta maakoorest paksem. Mandrilise litosfääri paksus on umbes 40–200 km, millest ülemised 30–50 km on maakoor. Maakoore ja vahevöö piiri, milleks on Mohorovičići eralduspind, määrab muutus kivimite keemilises koostises. Biomass Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass. Sellega iseloomustatakse elusaine kogust. Eristatakse toormassi ja kuivmassi. Kuivmass on elusaine mass ilma veeta. Biomassi
annaabi.ee 
