sajandil. Tommaso da Modena maalil on esimest korda kujutatud prille (1352).Mehaanilised kellad 14 sajandil, mis valmisid Itaalias. Need paigutati kirikute ja raekodade tornidesse, näiteks Praha raekoja torni kell. Rauda sai muuta vedelaks. Euroopas hakati valama malmi. Arenes laevaehitus, tehti kindlamaid laevasid meresõiduks, millel oli suur purjepind ja mis olid tormikindlamad ning kergemini manööverdatav. Ja selliseid leiutisi oli veel ja veel. Ehkki keskajal oldi teadlikud maailma kerakujulisusest, kujutati praktilistel põhjustel lõunapoolkerale pääsemist võimatuks. Maailma keskpunktina kujutati Jeruusalemma, kuna see on Piiblis olulisim linn ja Püha Maa süda. Maadeavastused olid eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele ning kaubanduskapitalile. Suurimaid muutuseid põhjustasid avastusretked Ameerikas, mille tulemusena hävitati 1519. a. asteekide kultuuri ning 1531-33 Peruu inkade riigi. Kulda otsides hävitasid hispaanlased indiaani riigid ning orjastasid nende asukad
läbi. Kui suurel hulgal indiviididel on kalduvus üksteist külge tõmmata või nad püüavad omast vabast tahtest üksteisele läheneda, siis on tulemus alati üks ja sama: nad kogunevad tihedaks "kobaraks", mis sarnaneb mesilasperega. Igaüks püüab tungida "kobara" sisemusse, mistõttu "kobara" pind väheneb ja läheneb kerapinnale. See on pindpinevuse tekkimise mudel. Väikest kõrvalekaldumist piiskade kerakujulisusest põhjustab õhutakistus. Kosmoselaeva kabiinis koonduks anumast välja valatud vesi korrapäraseks heljuvaks keraks. Nähtuse selgitus Gaasidega võrreldes paiknevad vedelikes molekulid üksteisele palju lähemal ning seetõttu on ka molekulidevahelised jõud märgatavad. Vedelikud säilitavad oma ruumala ning neid on peaaegu võimatu kokku suruda. Osutub, et vedeliku pinnal asuvad molekulid on vedelikusiseste molekulidega võrreldes erilises seisundis
märtsil (kevadine/sügisene võrdpäevsus) Maa on Päikese suhtes sellises asendis, et mõlemad poolkerad saavad ühtviis päikesekiirgust. Öö ja päev kogu maakeral ühepikkused. Algab kevad või sügis. Üldine õhuringlus Globaalne õhuringlus tähendab Maa atmosfääri haaravat õhuvoolude suhteliselt püsivat liikumist, mille abil toimub suurte õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnas teise. See tekib Maa kerakujulisusest tingitud päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. Selle muudavad keerukaks järgmised asjaolud: Coriolisi ja hõõrdejõud, mis muudavad õhu liikumise suunda. Ulatuslik mere-ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine, mis mõjutab kõrg-ja madalrõhualade paiknemist ja õhu liikumist. Kõrged mäestikud, mis takistacad maapinnalähedaste õhumasside liikumist. Tsüklon ja antitsüklon. Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250 360 km/h ja soodustab
2. Portugallaste esmaretked a) Henrique Meresõitja: · Uurimisobjektiks Aafrika, et leida kulda jõgede suudmealadel. · Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone. · 30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu (1471) b) Bartolomeu Diaz: · Meretee leidmiseks Indiasse jõudis Aafrika lõunatipuni 1487-88, mis nim. Hea Lootuse neemeks. 3. Ameerika avastamine ja nimesaamine a) Christoph Kolumbus: · Levis ettekujutus maailma kerakujulisusest. · Portugallaste edastamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama Kolumbuse ideid jõuda Indiasse lääne poole purjetades. · Juudi päritolu itaalia meresõitja Kolumbus asus teele 3 karavelliga Nina, Pinta, Santa Maria 3.aug.1492. · 12. okt. jõuti San Salvadorile (Bahama saarestikus), avastati Kuuba ja Haiti. · Kolumbus tegi veel 3 reisi, avastades saari ja jõudis Ameerika mandrile (Venezuela "Uus Veneetsia").
Kordinatsiooniarvu suurus sõltub otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest. 28. Mis on elektrongaas? Metallilise sideme valentselektronid. 29. Milliste metallide puhul on kõrgemat aste metalliline side? leelismetallid 30. Kirjelda keemilist sidet argoonis? Kui üks argooni aatom sattub teise Ar aatomi lähedusse, siis tema negatiivselt laetud elektronpilv kaldub kõrvaloleva aatomi positiivse tuuma poole. Selline kerge kõrvalekalle kerakujulisusest elektronpilves toimub samaaegselt mõlemas aatomis. Tulemuseks on dipooli teke. 31. Kuidas muutuvad inertgaaside sulamistemperatuutid inertgaasi aatomsuurusega ja miks? 32. Kirjelda vesiniksidet? Vesinikside tekib kui polaarne kovalentne side, millest võtab osa vesiniku aatom (0-H, N-H), asub koosmõjju tugevalt elektronegatiivsete aatomitega O, N, F või Cl. 33. Mis määrab ära vee kõrge keemispunkti? veiniksidemed 34. Miks polümeersetel ainetel on vaid pehmenemistemperatuur
prooviruudu pindala suhe väljendatuna protsentides. 1 56. Looduslik tsonaalsus. e. vööndilisus nähtuste või asjade paiknemine tsooniti vöötmetena, vöönditena või vöödena. Laiusvööndilisus e. horisontaalne tsonaalsus on maastikusfääri põhilisi seaduspärasusi, mis avaldub Maa mullastiku-, taimkatte- jm vööndite korrapärase meridionaalse järgnevusena. Laiusvööndilisus tuleneb põhiliselt päikesekiirguse erisugusest jaotumisest, mis johtub Maa kerakujulisusest, telje kallakusest ekliptika tasandi suhtes ja tiirlemisest ümner Päikese. 2 Kõrgusvööndilisus vertikaalne tsonaalsus, kliima-, muldkatte- ja taimkattevööndite seaduspärane absoluutkõrgustest olenev vaheldumine mäestikes ja mägismaade nõlvul. Kõrgusvööndilisuse korrapärasust komplitseerivad nõlva ekspositsioon, kallakus ja lähtekivim. Kesk-Euroopas eristatakse järgmisi kõrgusvööndeid(näide Alpide kohta) : kolliinne(eelmäestike lehtmetsad) ,submontaanne
ja nivaalne (ülalpool lumepiiri). Laiusvööndist, kliima merelisusest ja nõlva ekspositsioonist olenevalt erineb kõrgusvööndite taimkate mäestikuti. Laiusvööndilisus e. horisontaalne tsonaalsus on maastikusfääri põhilisi seaduspärasusi, mis avaldub Maa mullastiku-, taimkatte- jm. vööndite korrapärase meridionaalse järgnevusena. Laiusvööndilisus tuleneb põhiliselt päikesekiirguse erisugusest jaotumisest, mis johtub Maa kerakujulisusest, telje kallakusest ekliptika tasandi suhtes ja tiirlemisest ümber Päikese. Kontiinum pidevus. Topograafiline k. väljendub selles, et taimekoosluste piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala. Taksonoomiline k. kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi tunnused. Ajaline k. nii topograafiline kui ka taksonoomiline k. muutuvad ajaliselt. Vastandiks on diskreetsus-taimkatte katkendlikkus.
* Renessanss on termin, mis võeti kasutusele 1550. aastatel tähistamaks vaimset ja kultuurilist murrangut. (Põhja-Itaalias juba 14. aajandil.) * Pangandus sai alguse Firenzes, Medicite suguvõsast. Seal kujunes välja ka varakapitalistlik tootmine. (Kujunesid välja tööjaotusega suured ettevõtted ehk manifuktuurid) * Kujunes välja universaal inimene, kes on pädev nii kunstis kui ka teaduses. * Avastati uuesti kreeka keel ja antiik mütoloogia. * 1450 juba teati Maa kerakujulisusest. Maad kujutati 28000 suuruse ümbermõõduga tuntud oli Euroopa, Aasia ja Aafrika. * Põhjused reisimiseks väärismetallide kriis, uued kaubateed idamaadesse, müüdid pururikastest riikidest idas (Preester kuningas Johannese kristlik riik). * Eeldused reisimiseks kompass, asttolaab, karavell ja karakk (sobivad ookiani sõiduks), tulirelvad, araablaste kartograafia alaseid töid, rekonkista lõpp, uudishimu. * Euroopa majanduslikkese Vahemerelt Atlandi Ookiani äärde
ja nivaalne (ülalpool lumepiiri). Laiusvööndist, kliima merelisusest ja nõlva ekspositsioonist olenevalt erineb kõrgusvööndite taimkate mäestikuti. Laiusvööndilisus e. horisontaalne tsonaalsus on maastikusfääri põhilisi seaduspärasusi, mis avaldub Maa mullastiku-, taimkatte- jm. vööndite korrapärase meridionaalse järgnevusena. Laiusvööndilisus tuleneb põhiliselt päikesekiirguse erisugusest jaotumisest, mis johtub Maa kerakujulisusest, telje kallakusest ekliptika tasandi suhtes ja tiirlemisest ümber Päikese. Laguahel e. detriitahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaanilisteks aineteks). Lagundajad e. redutsendid e. destruendid loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened
läbi väikese muutuse laengute paigutuses. Näiteks võiks olla Ar, inertgaas, mis ei saa moodustada tugevaid sidemeid, sest tema välimine elektronkiht on täidetud. Isoleeritud Ar aatom omab täiusliku kerakujulist negatiivse laengu jaotust ümber positiivse tuuma. Kui üks argooni aatom sattub teise Ar aatomi lähedusse, siis tema negatiivselt laetud elektronpilv kaldub kõrvaloleva aatomi positiivse tuuma poole. Selline kerge kõrvalekalle kerakujulisusest elektronpilves toimub samaaegselt mõlemas aatomis. Tulemuseks on dipooli teke. Et moonutus elektronpilve jaotuses on väga väike, siis resulteeruv dipool on väike ja tekkiv side väga nõrk. Dipoolne side võib tekkida läbi indutseeritud dipoolide, kui side läbi indutseeritud dipooli ja polaarse molekuli, (mis kujutab endast pidevat dipooli), ja kui side kahe polaarse molekuli vahel. Vesinikside on sekundaarse sideme alaliigiks ja toimub molekulide vahel, kus üheks
Väikeaadlikud, kes elatusid sõdimisest ja ootasid uut rakendust. Portugallaste esmaretked Henrique Meresõitja: Uurimisobjektiks Aafrika, et leida kulda jõgede suudmealadel. Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone. 30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu (1471) Bartolomeu Diaz: Meretee leidmiseks Indiasse jõudis Aafrika lõunatipuni 1487-88, mis nim. Hea Lootuse neemeks. Ameerika avastamine ja nimesaamine Christoph Kolumbus: Levis ettekujutus maailma kerakujulisusest. Portugallaste edastamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama Kolumbuse ideid jõuda Indiasse lääne poole purjetades. Juudi päritolu itaalia meresõitja Kolumbus asus teele 3 karavelliga Nina, Pinta, Santa Maria 3.aug.1492. 12. okt. jõuti San Salvadorile (Bahama saarestikus), avastati Kuuba ja Haiti. Kolumbus tegi veel 3 reisi, avastades saari ja jõudis Ameerika mandrile (Venezuela "Uus Veneetsia").
Väikeaadlikud, kes elatusid sõdimisest ja ootasid uut rakendust. Portugallaste esmaretked Henrique Meresõitja: Uurimisobjektiks Aafrika, et leida kulda jõgede suudmealadel. Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone. 30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu (1471) Bartolomeu Diaz: Meretee leidmiseks Indiasse jõudis Aafrika lõunatipuni 1487-88, mis nim. Hea Lootuse neemeks. Ameerika avastamine ja nimesaamine Christoph Kolumbus: Levis ettekujutus maailma kerakujulisusest. Portugallaste edastamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama Kolumbuse ideid jõuda Indiasse lääne poole purjetades. Juudi päritolu itaalia meresõitja Kolumbus asus teele 3 karavelliga Nina, Pinta, Santa Maria 3.aug.1492. 12. okt. jõuti San Salvadorile (Bahama saarestikus), avastati Kuuba ja Haiti. Kolumbus tegi veel 3 reisi, avastades saari ja jõudis Ameerika mandrile (Venezuela "Uus Veneetsia").
Väikeaadlikud, kes elatusid sõdimisest ja ootasid uut rakendust. Portugallaste esmaretked Henrique Meresõitja: Uurimisobjektiks Aafrika, et leida kulda jõgede suudmealadel. Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone. 30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu (1471) Bartolomeu Diaz: Meretee leidmiseks Indiasse jõudis Aafrika lõunatipuni 1487-88, mis nim. Hea Lootuse neemeks. Ameerika avastamine ja nimesaamine Christoph Kolumbus: Levis ettekujutus maailma kerakujulisusest. Portugallaste edastamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama Kolumbuse ideid jõuda Indiasse lääne poole purjetades. Juudi päritolu itaalia meresõitja Kolumbus asus teele 3 karavelliga – Nina, Pinta, Santa Maria 3.aug.1492. 12. okt. jõuti San Salvadorile (Bahama saarestikus), avastati Kuuba ja Haiti. Kolumbus tegi veel 3 reisi, avastades saari ja jõudis Ameerika mandrile (Venezuela – “Uus Veneetsia”).
Looduslik tsonaalsus e. vööndilisus nähtuste või asjade paiknemine tsooniti vöötmetena, vöönditena või vöödena. Laiusvööndilisus e. horisontaalne tsonaalsus on maastikusfääri põhilisi seaduspärasusi, mis avaldub Maa mullastiku-, taimkatte- jm. vööndite korrapärase meridionaalse järgnevusena. Laiusvööndilisus tuleneb põhiliselt päikesekiirguse erisugusest jaotumisest, mis johtub Maa kerakujulisusest, telje kallakusest ekliptika tasandi suhtes ja tiirlemisest ümber Päikese. Kõrgusvööndilisus vertikaalne tsonaalsus, kliima-, muldkatte- ja taimkattevööndite seaduspärane absoluutkõrgustest olenev vaheldumine mäestikes ja mägismaade nõlvul. Kõrgusvööndilisuse korrapärasust komplitseerivad nõlva ekspositsioon, kallakus ja lähtekivim. Kesk-Euroopas eristatakse järgmisi kõrgusvööndeid (näide Alpide kohta): kolliinne (eelmäestike lehtmetsad), submontaanne (pöögi-
annaabi.ee 
