faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. 7. Millest valmistatakse klaasi? Peamised klaasi toorained on: • Kvartsliiv (SiO2 ), • kaltsineeritud sooda (Na2CO3 ), • Lubjakivi (CaCO3 ). • Sageli lisatakse klaasi toorainele ka klaasimurdu 8. Mis on sardklaas? Sardklaasi saadaksekahepoolsulaklaasijatraatvõrgukokkuvaltsimiseteel. Saadaksepaksklaas, mille keskel on traatvõrk. 9. Mis on keraamiline materjal? Igasuguseid põletatud savitooteid nimetatakse keraamilisteks materjalideks. 10. Millise on keraamiliste materjalide puudused? Keraamiliste materjalide puudused: materjalide haprus, suhteliselt suur kaal, keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas, eriti põletamine 11. Milliseid omadusi annavad savile lisandid? Lisandid muudavad savid ebaühtlaseks ja annavad savile mitmesuguse värvuse. 12. Mis on orgaanilised sideained? Ehitus-sideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi materjale.
dielektrilisest läbitavusest. Plaatkonsentraatori mahtuvust mõõdetakse C=ES/2d. Kui pinge plaati vahel on küllalt suur, siis võib tekkida dielektriku läbilöök. Kondensaatori ehitus ja liigid Kondensaatori katetena kasut. Õhukesi metallfooliume, mille vahel on enamasti parafinee, ritud paber, vilgukivilehed, keraamilise aine kihid või polüstürool lehed. Dielektriku liigi järgi nim kondensaatoreid paber-, vilgukivi-, polüstürool-, keraamilisteks või õhkkondensaatoriteks. Fooliumi ja paberribad keeratakse rulli ning asetatakse mingisse kesta. Kestaslt tuuakse välja isoleeritud klemmid, mille kaudu võib kondensaatori lülitada vooluringi. Raadiotehnikas kasutatakse laialdaselt muutuva mahtuvusega kondensaatoreid. Kondensaatoreid kasutatakse raadioelektroonikas ja elektrotehnikaseadmetes elektrilaengu ja elektrivälja salvestitena.
.................12 29. KUIDAS LIIGITATAKSE KORROSIOONI LEVIKULAADI JÄRGI?.........................................12 30. MILLISEID ERINEVAID VÕTTEID KASUTATAKSE KORROSIOONIKAITSEKS, KIRJELDA KA VEIDI?........................................................................................................................... 12 EHITUSKERAAMIKA........................................................................................................ 13 1. MIDA LOETAKSE KERAAMILISTEKS EHITUSMATERJALIDEKS?.........................................13 31. MILLISTE TOOTMISMEETODITEGA SAAB EHITUSKERAAMIKAT TOOTA- NIMETA.............13 32. MIKS ON VAJA KERAAMIKA TOOTEID KUIVATADA NING KUS TOIMUB?..........................13 33. MIKS ON VAJA KERAAMIKA TOOTEID PÕLETADA?.......................................................13 34. TOO VÄLJA TÄISTELLISTELE JA AUKTELLISTELE KASUTUSKOHTI..................................13 35
Fibo plokitooted Koostis ja valmistamine Fibo plokid koosnevad erinevate kergkruusa osakeste segust ning tsemendist. Eri tugevusega plokkidel kasutatakse erinevas suuruses osakesi, mis jäävad vahemikesse 0…2, 2…4, 4…10 või 10…20 millimeetrit. Lisaks võib Fibo plokis olla liiva. Kergkruusa valmistamisel põletatakse savi pärast esmast töötlemist pöördahjus umbes 1150ºC juures. Selle protsessi käigus savi paisub ning muutub keraamilisteks graanuliteks. Graanulid on poorse struktuuriga ning neil on väga tugev koorik, mis teeb kergkruusast hea ja kerge materjali. Fibo ploki valmistamisel segatakse kokku kergkruus ning tsement, mis kallatakse vormi ning pressitakse plokkideks. Plokid tarduvad minimaalselt ühe ööpäeva. Peale seda need pakendatakse Joonis 1. Erinevas suuruses kergkruusa fraktsioonid. Foto: ehitusinfo.ee Omadused Fibo plokkidel on mitmeid häid omadusi.
2.5 Klaas Anorgaaniline termoplastne materjal.Omadused sõltuvad koooostisse lisatud oksiididest.Mehaanilistest koormustest talub klaas hästi survet.See on põhjus,miks klaasidetaile konstrueeritakse nii, et nad ei töötaks tõmbeolukorras.Karastatud klaas ei lõhene vaid puruneb väikesteks kildudeks, tänu isolaatori kavalale konstruktsioonile ei kaota isolaator sel juhul oma mehaanilist tugevust ja see võimaldab kergesti leida vigaseid isolaatoreid. 2.6 Keraamika ja muud Keraamilisteks nimetatakse materjale, mida saadakse eelnevalt tooteks vormitud mineraalsete pulbrite paagutamisel. Tehnokeraamika rühma kuuluva elektrokeraamika valmistamise toormaterjalideks on savi, kvarts,kips ,kriit jms. Peale savide kasutatakse raadiotehnilise keraamika valmistamisel baariumi-, titaani-, jt oksiide.Need parandavad materjali eletrilisi ja mehaanilisi omadusi. Elektrotehnikas kasutatakse keraamikat: madal- ja kõrgepingeisolaatorites, elektro-,raadio-,ja mõõtetehnikas jms.
22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 39 Kondensaatorite liike 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 40 Kondensaatorite liike 1 1. Materjali kokkuhoiu huvides kasutatakse kondensaatori katetena õhukesi metallfooliume. 2. Isolaatoriks on enamasti parafineeritud paber, polüstürool- või vilgukivilehed või keraamilise aine kihid. 3. Dielektriku liigi järgi nimetatakse konden-saatoreid paber-, vilgukivi-, polüstürool-, keraamilisteks või õhkkondensaatoriteks. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 41 Laetud kondensaatori energia Laetud kondensaator omab energiat. Kondensaatori energia on põhjustatud sellest, et elektriväli kondensaatori plaatide vahel omab energiat. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 42 Kondensaatorite ühendamine Jadaühenduse korral kondensaatorite laengud on 1. Rööp- e. ja ühesugused paralleelühendus. pinged liituvad.Rööpühenduse
raskmetallide oksiide. Spetsiaalsed klaasisordid on sellised, mida saab kokku joota metallidega. Nad kannavad selle metalli nimetust, millega neil on võrdne joonpaisumistegur (metallidel on üldiselt suur joonpaisumistegur). Tuntumad on plaatinaklaas, molübdeenklaas ja volframklaas. Klaaskeraamika on kristalliseerunud klaas, mida saadakse kristallisatsioonitsentrite sisseviimisel klaasimassi. 3.2.6 Keraamilised materjalid Keraamilisteks nimetatakse materjale, mis on valmistatud savi või temaga sarnaste materjalide baasil. Savi põhikomponent on kaoliin Al2O3 ·2SiO2 ·2H2O ehk Al2(Si2O5)(OH)4. Savi on väga plastiline materjal. See on tingitud tema kihilisest ehitusest (joonis 3.6). Keraamilistest materjalidest detailide valmistamisel tuleb neid kuumutada kõrgel temperatuuril. Keraamilised materjalid on mitmefaasilised süsteemid, koosnedes kristalsetest ja klaasitaolistest osadest.
Märksa odavamaid äärekive tehakse betoonist. *Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett-, klomp-, mosaiik- ja munakivideks. Parkettkivid on jämedalt tahutud (konaruste sügavus kuni 10mm) ja alt kitsenevad. Klompkivid on ebatäpsemad, kuid siiski enam-vähem täisnurksed. Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. Munakivid on ovaalsed veeriskivid (soovitatavalt pealt laiemad). EHITUSKERAAMIKA *Keraamilisteks materjalideks nimetatakse igasuguseid põletatud savi-tooteid. Mingi keraamilise toote saamiseks tuleb: 1) savi hoolikalt läbi segada ehk savi ettevalmistus 2)vormida temast vajalik toode ehk toote vormimine 3 see kuivatada ja põletada, 4)mõned tooted veel glasuuritakse Headeks omadusteks on -küllalt suur tugevus -pikk iga -võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades -toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. *Puudusteks on -materjalide haprus -suhteliselt suur kaal
3. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE 3.1. Savitellise toormaterjal Keraamilised tellised on olnud täiuslikuks ehitusmaterjaliks juba 5000 aastat. Põhjuseid selleks on mitmeid ning need on jäänud läbi aegade püsima kuni tänapäevani. Telliste kasutamisel on tohutult eeliseid. Näiteks on tellisel ilu ja mitmekesisus, vastupidavus ja väärtuse säilimine, mugavus ja tulekindlus ja kindlasti savitellis keskkonda säästev toode. Keraamilisteks materjalideks nimetatakse igasuguseid põletatud savi-tooteid. Nende headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjalina on savi väga levinud. Savi, kaoliinid ja savikildad on savikad materjalid, mida kasutatakse tööstuses. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu- ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja
kaks varrast Ø 8 mm. 27 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad 28 14 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Savi põletatakse pöördahjus umbes 1150ºC juures. Põletamisel savi paisub ning muutub tänu ahju pöörlemisele keraamilisteks 0-4, 4-10 ja 10-20mm graanuliteks. Keramsiitgraanulid segatakse tsemendiga kergbetooniks ja vormitakse plokkideks. Laius 100, 150, 200, 250, 300 ja 350mm Kõrgus on 185mm ja pikkus 490mm. Nominaalne vuugi paksus 15 mm. Plokke valmistatakse kahe garanteeritud keskmise survetugevuse ja tihedusega: 3MPa ja 650kg/m³ 650kg/m³ 5MPa ja 900kg/m³ 900kg/m³. 29
Columbia kivi survetugevus on 18-24MPa, tulepüsivus kuni 2h olenevalt ploki mõõtudest. · Marmoroc-plaadid valmistatakse purustatud marmorist, tsemendist ja värvipigmendist. Pind on kergelt krobeline või sile ja kaetud vett hülgava kihiga. Plaadid on poolsulund- voodrilauale sarnase ristlõikega. Marmoroc-plaate kasutatakse hoonete välisvooderduseks 3.2.2 Põletatud, e Keraamilised tehiskivimaterjalid Keraamilisteks materjalideks nimetatakse igasuguseid põletatud savi-tooteid. Mingi keraamilise toote saamiseks tuleb savi hoolikalt läbi segada, vormida temast vajalik toode, see kuivatada ja põletada, mõned tooted veel glasuuritakse. Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. Puudusteks on
Nad jagunevad parkett-, klomp-, mosaiik-ja munakivideks. Parkettkivid on jämedalt tahutud (konaruste sügavus kuni 10mm) ja alt kitsenevad. Klompkivid on ebatäpsemad, kuid siiski enam-vähem täisnurksed. Mõõdud on neil enam-vähem samad, mis parkett-kividel. Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. Munakivid onovaalsed veeriskivid (soovitatavalt pealt laiemad). 19. Keraamika tootmine- kirjelda tootmise etappe ja eriliike Keraamilisteks materjalideksnimetatakse igasuguseid põletatud savi-tooteid. Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse-või lobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivatamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine. 1. Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ta ühtlaseks massiks
tsüklit ja välistreppidel 50 tsüklit. Töödeldakse vastavalt vajadusele.Astmete kõrgus on 120, 140 või 150mm, laius 300-420mm ja pikkus 800-1600mm. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. - Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist.Äärekivi peab olema väga tugev (survetugevus vähemalt 100 N/mm2), kulumiskindel ja külmakindel (vähemalt 100 tsüklit). Aarekividel on töödeldud pealispind ja esipind. 18. KERAAMIKA TOORMATERJAL JA TOOTMINE. Keraamilisteks materjalideks nimetatakse igasuguseid põletatud savitooteid. Mingi keraamilise toote saamiseks tuleb savi hoolikalt läbi segada, vormida temast vajalik toode, see kuivatada ja põletada, mõned tooted veel glasuuritakse. Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. Puudusteks on nende materjalide haprus, suhteliselt suur kaal ja keraamika tootmine on
löögisitkus suurem kui TiC baasil kermistel. Simeonid Simeonid on keerulise koostisega oksinitriidid räninitriidi ja metallioksiidi ( Al, Mg, Be ja Y) baasil. Nad on perspektiivsed konstruktsioonimaterjalid tänu suurele kõrgtemperatuursele tugevusele, kuumpüsivusele, väikesele soojuspaisumistegurile ja heale termokindlusele. Tehnokeraamikas on kõige enamlevinud ja perspektiivsem Si3N4 ühend Al3O4-ga sialon. 4)Keraamilised komposiidid Keraamilisteks komposiitmaterjalideks nim liitmaterjale, mis koosnevad keraamilisest maatriksist ja tugevast faasist (armatuurist). Viimaseks võib olla rasksulav metall (W,Mo jt.) või ühend ( WC, SiC, Al2O3 jt). Keraamilisi komposiite iseloomustab lisaks keraamikale omase suure kõvaduse ja survetugevuse ka rahuldav tõmbetugevus ja löögisitkus. Tehnokeraamika omadused a)Tugevus Tugevus on tehnokeraamika olulisim omadus. Suhteliselt väike tugevus ja suur haprus on
kasutatavad materjalid tänapäeval nii tööstuses kui ka igapäevases elus. Nad võivad töötada kõrgetel temperatuuridel (> 2 000°C), kõrgetel rõhkudel ja väga agressiivsetes keskkondades. Tänapäeva tendentsideks on kasutatavate metallide üha kõrgem kvaliteet ja metallide järkjärguline väljatõrjumine polümeeride ja komposiitide poolt. 1.3.2. Keraamika Keraamilised materjalid on anorgaanilised ühendid, mis koosnevad mingist metallist ja mittemetallist. Keraamilisteks materjalideks on metallide oksiidid, nitriidid või karbiidid. Keraamilisi materjale iseloomustab nende suur kõvadus ja temperatuurikindlus ning püsivus agressiivsetes keskkondades, madal elektri- ja soojusjuhtivus. Keraamilised materjalid on tavaliselt haprad. Keraamiliste materjalide hulka kuuluvad ka klaas, tsement ja savi. Keraamilised materjalid on väga perspektiivsed kõrge kütuse kasutamise effektiivsusega kõrgetel temperatuuridel töötavate automootorite loomiseks
10. Nimeta kivimaterjalist põrandaplaatide liike. 71 11. Missugused on kivimaterjalist trepiastmed? 12. Missuguste omadustega peavad olema äärekivid? 13. Kuidas jagunevad sillutuskivid? 72 6. KERAAMILISED MATERJALID 6.1. Üldmõisteid Igasuguseid põletatud savitooteid nimetatakse keraamilisteks materjalideks. Mingi keraamilise toote saamiseks tuleb savi 1) segada hoolikalt läbi, 2) vormida temast vajalik toode, 3) kuivatada tehtud toode, 4) põletada, 5) glasuurida vajadusel. Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on: küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid võimalikult erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses laialt levinud. Keraamiliste materjalide puudused: materjalide haprus,
kahjulikke ühendeid ega gaase, ei karda niiskust ega kemikaale, ei hallita ega mädane, ei meeldi närilistele ega putukatele, omab DIN-sertifikaati. Kergkruusa toodetakse Häädemeestel Pärnumaal. Peale esmast töötlemist põletatakse savi pöördahjus umbes 1150ºC juures. Savi massile lisatakse veel täitematerjali, mis põletamise käigus välja põleb ja tänu sellele muutub materjal kergeks ja poorseks. Põletamisel savi paisub ning tänu ahju pöörlemisele muutub keraamilisteks graanuliteks. Graanulid on täis väikseid suletud õhupoore ning see teebki temast kerge ja hea soojustusmaterjali. Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema u. 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on u. 1150ºC. See on keemiliselt lähedane neutraalsele pH on ligikaudu 8-9. Kergkruusa omadused: = 0,16...0,19 W/m, puiste mahukaal 250-600 kg/m³ · Koormustaluvus - Kergkruus vastab oma kandeomadustelt enim peenliivale, olenevalt
trossidesse ja jõukaablitesse. Seega pole elektri- saatorite valmistamiseks. liinid enam ainult energia edastamiseks, vaid neid Lõpuks veel mõnedest dielektrikutest, mis mööda liigub ka info. otseselt isoleermaterjalide hulka ei kuulu. Keraamika Elektreedid Keraamilisteks nimetatakse materjale, mida Elektreedid on dielektrikud, mis elektrivälja saadakse eelnevalt tooteks vormitud mineraalsete mõju lakkamisel säilitavad polariseerituse, olles see- pulbrite paagutamisel. Elektrokeraamiliste toodete ga püsivmagneti analoogid. Elektreedi valmistamisel valmistamisel on toormaterjalideks kaoliin, savi, jahutatakse dielektrikut, näiteks baariumtitanaati, põldpagu, kvarts, kips, kriit