plokikaas koosneb: 4. hooratta 3 ülesannet on: kanda hammasvööd, mille kaudu saab starter mootorit käima vedada, aitab mootoril ületada surnud seise ja ühtlustab mootori tööd. 5. kolvirõngaste ülesanne on: tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt liigne õli ning juhtida soojust kolbidelt silindriseintele ja sealt jahutussüsteemi. 6. kolvisõrme ülesanne on: kolvisõrme ülesanne on anda kolvi ülesse-alla liikmisel tekkinud mehhaaniline jõud edasi kepsule. 7. 2-taktilisel mootorile: ei olegi karteri tuulutust, sest küttesega kõib läbi karteri. 8. silindri tööpinda viimistletakse: oonimise meetodil. 9. väntvõlli laagriliugudele ei soovitata panna õli sest: et need ringi ei hakkaks käima koos väntvõlliga. 10. kuidas valmistamisel vähendatase soojuspaisumise mõju: karastamise meetodil.
Seejuures suureneb tema siseenergia. Vähendades ruumala kolvi peal, hakkavad molekulid kiiremini liikuma, kasvab gaasi siseenergia ja temperatuur. Kokkusurumise lõpul pannakse küttesegu küünla elektrisädemega plahvatama. Toimub küttesegu ülikkiire põlemine. 3. Takt. Põlemisel tekkinud gaasid tekitavad suure rõhu silindris ning suruvad kolvi alla. Seda nimetatakse töötaktiks. Kolvi liikumine antakse edasi kepsule, siis väntvõllile ning sealt edasi, kuni ratasteni välja. Teise ja kolmanda takti ajal on klapid suletud. 4. Takt. Kolb liigub üles ning avanenud väljalaskeklapi kaudu eraldatakse põlemisproduktid keskkonda. Seejärel väljalaskeklapp sulgub ning töötsükkel kordub. Mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. töötakt 4. väljalasketakt https://www.taskutark.ee/m/sisepolemismootor/ 1
tekkinud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Väntvõll hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks. Mootoriosad · Silinder Ploki osa, kus sees liiguvad kolvid ehk koht, kus sees toimub energia tekkimine ja muundumine. · Kolb Silindris liikuv osa, mis saab liikumiseks jõu kütte põlemisest ning annab selle üle kepsule. · Keps Väntmehhanism. Sirgjooneline liikumine - ringjooneline liikumine. Annab kolvilt saadud jõu üle väntvõllile. · Väntvõll Väntmehhanism. Väntvõll pöörleb ja annab energia mootoritöötamiseks. Kasutamine · Kahetaktilisi sisepõlemismootoreid kasutatakse väiksematel liiklusvahenditel näiteks paatidel ja mootorrattastel . Seda kasutatakse ka väiksemate seadmete nagu generaatorid käitamiseks ning väiksemate tööriistadel nagu
Kolb liigub silindris alla, siis imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu. Kui takt lõpeb, on kolb jõudnud alumisse surnud seisu. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp ja kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu kokku. Enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Töötakt. Kokku surutud gaasid süüdatakse, toimub plahvatus mis surub kolvi alla. Kolb annab selle surve kaudu kepsule ja see väntvõllile. Andes sellele pöörlemisele hoogu. Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp ja kolb hakkab liikuma üles. Surudes põlemisgaasid läbi väljalaskeklapi välja. Diiselmootor taktid kattuvad Kütust ja õhku pritsitakse silindritesse, kolb liigub ülesse. Kütuse ja õhu segu süüdatakse, kolb liigub alla ja väljalaske klapp avaneb.
klapikambrikaan tihendid. Gaaside rõhu võtab vastu kolb.Selle ülemist pinda nim. kolvipõhjaks ja silindrist osa juhtpinnaks.Seal on kaks silma milles asub torujas kolvisõrm.Kolvi ülaosa soontes on rõngad.Neist ülemisi nim. surverõngasteks:nad väldivad gaasi läbitungimist põlemiskambrist karterisse. Alumine õlirõngas on vajalik selleks, et õli ei satuks silindriseinalt põlemiskambrisse. Kolvisõrm saab silmades pöörduda ja kannab jõu kolvilt kepsule. Väntvõll koosneb kaeltest ja põskedest.Raami laagrites on hõõrdumise ja kulumise vähendamiseks liuad.Väntvõlli eesotsa käitab keti või hammasratta kaudu nukkvõlli ning rihmaratta kaudu jahutusventilaatorit ja veepumpa. Kristjan-Artur Reek, 8a , TIK Kasutatud kirjandus: raamat Auto-aabits Gaasijaotusmehhanism ja selle osad Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda
pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Kolb omab järgmisi osi: a) kolvipõhi (npisto head); b) kolvipea (piston crown or ring belt); c) kolvisoon (top/second-ring groove), mida iseloomustavad alljärgnevad parameetrid:
Jõud kolbmootoris gaaside rõhk kolvi kiirendus jõud gaasidestosts.inertsjõud jõud kepsule normaaljõud radiaaljõud tangensiaaljõud tsentrif.jõud pöördemomenttasakaalustamist vajav. inertsjõud [ °] p [ bar ] G a 0 m/s 2 [ ] F [N] G [ ] F0 N [ ] FS N F [N ]
kokku. Seejuures suureneb tema siseenergia. Vähendades ruumala kolvi peal, hakkavad molekulid kiiremini liikuma, kasvab gaasi siseenergia ja temperatuur. Kokkusurumise lõpul pannakse küttesegu küünla elektrisädemega plahvatama. Toimub küttesegu ülikkiire põlemine. 3. Takt: Põlemisel tekkinud gaasid tekitavad suure rõhu silindris ning suruvad kolvi alla. Seda nimetatakse töötaktiks. Kolvi liikumine antakse edasi kepsule, siis väntvõllile ning sealt edasi, kuni ratasteni välja. Teise ja kolmanda takti ajal on klapid suletud. 4. Takt: Kolb liigub üles ning avanenud väljalaskeklapi kaudu eraldatakse põlemisproduktid keskkonda. Seejärel väljalaskeklapp sulgub ning töötsükkel kordub. 2.2 Kahetaktiline mootor. Kahetaktilisel mootoril on omad eelised, mis teevad selle töötamise lihtsamaks. Kahetaktilisel mootoril puuduvad klapid, mis lihtsustavad selle ehitust ja vähendab kaalu
Ujuv kolmisõrm võib liikuda töötamise ajal kolvi silmas kui ka kepsu ülemises peas. Mitte ujuv sõrm on kepsu ülemise peaga jäigalt ühendatud ja liigub ainult kolvi silmades. Raam- ja kepsu laagrid Väntmehhanismi laagird on suuremas osas liuglaagrid st, et väntvõll pöörleb oma laagritel liuguvalt, seal ei ole veerevaid osi niinagu kuul- või rull-laagritel. Väike mootoritel pöörleb väntvõll veerelaagritel. Laagrite ülesandeks on: 1) Olla väntvõllile ja kepsule kandvaks osaks 2) Vastu võtta paisumisel tekkivad jõud, millega omakorda liituvad pöörlevate masside inertsjõud 3) Vähendada omavahel liikuvate detailide hõõrdejõude Raam ja kepsulaagritele mõjuvad jõud on ebaühtlased. Töötakti ajal kannab kepsulaagri üleminepool kõige suuremat koormust. Kolbi allapoole liikumisega väheneb laagri ülemisele poolele vähenev jõud pidevalt, olles kõige väiksem kolvi A.S.S'is. jõud laagri ülemisele
Silindrite arv: 4 Silindrite paigutus: rida Mootoriplokk: alumiinium sulam Väntvõll: vända kaelasi 4, võllikaelasi 5, vastukaalud, õlikanalid, tugiäärikud Kepsud: kinnituvad vändakaela ümber (kahe poldiga) kepsu alumise peaga, kepsusäär, kepsu ülemise pea külge kinnitub kolb sõrmega Saaled: vända kaela ja võllikaela ümber, moodustub kahest osast (kumbki 180 kraadi), liudadel on lukustuskeel, millega takistatakse liua nihkumine Kolvid: alumiinium sulamist, kinnitub kolvisõrmega kepsule, võtab vastu põlemiskambris tekkivad jõud ja muudab mehaaniliseks liikumiseks, tihendab põlemiskambrit kolvirõngastega Kolvisõrmed: ujuvad kolvisõrmed- liikumine takistatud lukustusrõnga abil Kolvirõngad: kolvipea ümber, kaks surverõngast ja üks õlirõngas 11 Mõõtmised Silindri läbimõõt: 71,6 mm Kolvikäik: 80,4 mm Silindri maht: D- silindri läbimõõt (cm) S- kolvikäik (cm)
1500...2500m/s. Seega detonatsioon on põlemissegu ülikiire, s.o plahvatuslik isesüttimine, mis võib olla esile kutsutud erinevatest põhjustest nagu kõrge rõhu ja temperatuuri toimel tekkinud ebapüsivad ühendid jt. Seega mootoribensiinide põlemisprotsess on äärmiselt komplitseeritud ja teda mõjutavad mitmed näivalt väliselt tegurid. Detoneerivale põlemisele on iseloomulik järsk rõhu tõus, mis põhjustab järsu löögi kolvile, kepsule ja väntvõllile. Detoneerivast mootorist kostab metalset kloppimist, võimsus langeb ja summutist väljub musta suitsu. Kestva detonatsiooni tagajärjel põlevad läbi kolvid ja süüteküünalde elektroodid, rikneb plokikaane tihend, halvemal juhul laguneb kepsulaager ja deformeeruvad värntmehhanismi detailid. Kuna põlemissegu ei põle täielikult, suureneb mootoribensiini kulu ja mootoriõli kulu aurustumise tõttu. 20
kaudu läbi I-kujulise kepsusääre sees oleva õlikanali. Kepsu alumise pea osapooled on segiajamise vältimiseks erimärgistatud. Kepsu alumise pea laagriliudade pöördumise vältimiseks tööprotsessis on laagriliuad ja kepsu alumise pea osapooled varustatud sisselõigetega. 17. Väntmehhanismile mõjuvad jõud ja nende arvutusvalemid 1. Gaaside rõhujõud:F = A × pi = pi × ( × D2 )/4 = 0,785 D2 × pi 2. Normaaljõud:N = F × tan ; 3. Kepsule avalduv jõud: S = F / cos ; 4. Tangentsiaaljõud: T = S × sin ( +); 5. Radiaaljõud: R = S × cos ( + ); 6. Pöördemoment: Md = T × r = N × u = FA ×b. 18. Väntmehhanismi tüübid 1 reasmootor2 - V-kujuline mootor3 - radiaal/tähtmootor4 - bokser-/lamamootor (vastassilindritega) 5 - U-mootor6 vastastiku asetsevate kolbidega mootor 19. Kolvi tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid
Surveaste Silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe Vänt, keps mehhanism Vänt-kepsmehhanism koosneb: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. Kolb Kolvi tüübid on 1) silinderkolb, 2) pöördkolb, 3) tervikkolb, 4) liitkolb. Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Väntvõll Väntvõll muundab oma (vändakaelte) kepsukaelte/ vändaõlgade (rod extensions/throws) abil kepsude edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks ning realiseerib gaaside poolt tekitatud
3.takt-väljalaske takt 4.takt-sisselaske takt 22.Kolvi, kolvirõngaste ja sõrme ehitus. Kolb - mootori tähtis detail, mis liigub silindrihülsi sees üles alla ja peab vastuseisma mitmetele olulistele tingimustele nagu: tugevatele surve ja inertsjõududele, kuumustaluvus kõrgetele temperatuuridele ja kulumiskindel, tulenevalt suurest liikumis kiirusest 5-10m/s. Kolvi abil muudetskse gaasidesoojus energia edasi-tagasi liikuvaks mehhaaniliseks energiaks. Mis antakse edasi läbikolvisõrme kepsule. Kolvi ülaosa nim.kolvi peaks ja alumist osa nim.kolvi juhtpinnaks. Kolvi pea on üldreeglina massiivne(materiali rikas) ja seetõttu diameetrilt veidi peenem, et kompenseerida soojuspaisumist, vastasel juhul kiiluks kolb silindris kinni. Et vältida õli sattumis õlikambrisse mööda sil.seina on kolvile paigaldatud õlikraaperõngad, mis peavad liigse õli sil.seintelt allakraapima. Suurtel mootoritel esineb kokku monteeritavaid kolbe,
4- õlikanal 5- kompresioonrõngaste uurded 6- õlirõnga uure ● sulgeb silindri altpoolt ● võtab vastu põlevate gaaside survejõu ja muudab selle mehaaniliseks liikumiseks ● teostab värske õhulaengu sisse imemist ● teostab silindris komprimeerimist ● võtab põlevate gaaside survejõu ja annab selle edasi kepsule (läbi kolvisõrme) ● tõukab töötanud gaasid silindrist välja ● 2 – tak SPM töötab gaasijaotus mehhanismina. Kolb töötab vägarasketes tingimustes st talle mõjuvad suured mehhaanilised ja temperatuurist tekitatud pinged. Kolviehitus kolvipea ( kolvipea ø on väiksem, kui kolvi juhtkeha ø ) kolvi juhtkehe kolvi ülemine põhi kolvirõngaste sooned ( sooned kompresiooni – ja õlirõngaste jaoks)
Mootori juurde kuuluvad veel toitesüsteem, jahutusradiaator, käivitusseade ja elektrisüsteem. Mootori töötamisel sooritab kolb mootori silindris sirgjoonelist edasitagasi liikumist, kord lähenedes väntvõllile ja kord kaugenedes sellest. Kolvi paneb silindris väntvõlli poole liikuma kütuse põlemisel tekkiv gaaside rõhujõud ja seda momenti nimetatakse töötaktiks. Kolb on kepsu kaudu ühenduses väntvõlli vändaga. Kolvi liikumine kandub edasi kepsule ja vändale ning tekib pöördemoment. Mida suurem rõhujõud mõjub kolvile ja mida pikem on väntvõlli vänt, seda suurem pöördemoment tekib. Silindris kolvile mõjuv rõhujõud sõltub seal ära põletatud küttesegu kogusest ja kolvi põhja pindalast. Õhk küttesegu tarvis siseneb silindrisse sisselasketakti ajal kolvi liikumisest tekkiva alarõhu ja ülelaadimisega mootoritel kompressori abil tekkiva ülerõhu toimel. Kindlate mõõtmetega
annaabi.ee 
