Talvekuud on detsember, jaanuar ja veebruar. Kui maas on valge ja kohev lumi saab kelgutada ja suusatada, kui aga on veel külmem ja maa on täiesti jääs on ohtlik kõndida, sest võib kukkuda, samas saab jää peal uisutada, mis on väga lõbus tegevus. Kui öösel on ilm selge võib taevas näha väga palju sädelevaid tähti. Lumised talve ööd on väga ilusad. Vahel on talvel ka soojad ilmad, siis on maa sombune ja päike sulatab kogu lume ära, samas on vahel ka talv väga pakane ja tuiskab. Kui on väga suured miinuskraadid ei pea kooli minema. Talv
Talverõõmud Talverõõme mul ei ole. Sellepärast, et mulle ei meeldi enam ammu talv. Need külmad ilmad, lumi ja jää on minuarust lihtsalt vastikud.Talverõõmud on minu arust eelkõige väikestel lastel. Nad ootavad talve pikkisilmi, et saaks kelgutada, hangedes mürada, suusatada ja uisutada.Talverõõmud esinevad veel neil, kellele meeldib lumelauaga sõita või mäesuuskadega või mis iganes.Eks mul oli ka kunagi väiksemana suur lume armastus. Oli ju nii tore tüdrukutele lumesõda teha ja siis rooliga kelkudega mägedest alla lasta ja suuri kindluseid ehitada. Kuid ma olen sellest nüüdseks välja kasvand.Minu arust ei saa ju rõõmuks nimetada seda, et riided saavad pidevalt märjaks, mingit möksi sajab taevast
Paljud arvavad, et siin on väga kitsas ja igav, aga see on vale minu jaoks. Mille eest ise ma armastan Eestimaad? Esialgul see on minu, minu vanemate ja vanavanemate isamaa. Nende ja minu elu on väga seotud Eestimaaga. Lapsepõlves jutustasid nad mulle palju põnevaid lugusid Eesti kohta ja nende elust siin. Teine põhjus miks mulle meeldib siin elada on Eesti loodus-geograafiline asukoht. Meil on neli hooaega, mis on omakorda isemoodi imelikud. Suvel saame supelda Läänemeres, talvel kelgutada või uisutada, kevadel ja sügisel nautime loodust. Ma ei tahaks elada külmas kliimas või vastupidi – liiga palavas, kus on pidevalt suvi. On ka tähtis, et meie maal ei juhtu tõsisemaid looduslikke katastroofe. Elades Eestis ei pea unustama meie põllumajandusest. Minu arvates see on meie „nimekaart“. Eestis palju kasvatatakse, istutatakse ja mis on kõige meeldivam, et kõik seda saame osta poodidest. Meie maal on imelik loodus
34.Ta ei lähe näitust (vaatama, vaadata). 35..Hakkame nüüd (sööma, süüa). 35..Hakkame nüüd (sööma, süüa). 36.Kas sa pead loengut (kuulama, kuulata)? 36.Kas sa pead loengut (kuulama, kuulata)? 37. Mulle meeldib lugema / lugeda. 37. Mulle meeldib lugema / lugeda. 38. Ma armastan talvel suusatama / suusatada. 38. Ma armastan talvel suusatama / suusatada. 39. Kas sa lähed kelgutama / kelgutada ? 39. Kas sa lähed kelgutama / kelgutada ? 40. Me sõidame mere äärde suplema / supelda. 40. Me sõidame mere äärde suplema / supelda
34.Ta ei lähe näitust (vaatama, vaadata). 35..Hakkame nüüd (sööma, süüa). 35..Hakkame nüüd (sööma, süüa). 36.Kas sa pead loengut (kuulama, kuulata)? 36.Kas sa pead loengut (kuulama, kuulata)? 37. Mulle meeldib lugema / lugeda. 37. Mulle meeldib lugema / lugeda. 38. Ma armastan talvel suusatama / suusatada. 38. Ma armastan talvel suusatama / suusatada. 39. Kas sa lähed kelgutama / kelgutada ? 39. Kas sa lähed kelgutama / kelgutada ? 40. Me sõidame mere äärde suplema / supelda. 40. Me sõidame mere äärde suplema / supelda
omadustest ja pindu kokkusuruva jõu suurusest. Antud jõud on meile tegelikult väga suureks abiks näiteks talvel autoga sõites. Autodele on pandud alla naelrehvid, mis suurendavad kahe pinna vahelist hõõrdumist. Pidurdades on kergem haakuda maapinnast kinni ning meil on suurem tõenäosus kiiremini seisma saada ja mõnes olukorras ehk ka oma elu päästa. Kui ei eksisteeriks liugehõõrjõudu, ei oleks naelrehvidel mingit kasu, samuti ei saaks me ka suusatada, kelgutada ja palju muudki teha. Seega on hõõrdejõud meie eludes äärmiselt tähtsal kohal ning ilma hõõrdejõuta ei oleks miski selline, nagu praegu. Meie elu muutuks täielikult ja kes teab, kas me üldse oleksime võimelised ilma hõõrdejõuta elama.
Tartu (Dorpat) DorpatsUniversitet är äldstaochstörsta universitetet i Estland Där är 4fakultet (teaduskonda) i Torpats Universitet: teologi, lag, medicin, filosofi, pedagogisk, idrott, natur ochteknik, ekonomisk, matematik och informatik, samhällsvetenskap(ühiskond) Festligöppningvar i 5. oktobri 1632. Haanja högland Haanjaär landskapfält i SödraEstland Där är m ångahöjder (künkaid) ochgraner (kuuski) Där m an kan fladdra(kelgutada), åkaskidor osv. Haanja högland är m ycket vackert 8. Suur Munamägi Suur Munamägi är störstabergi Estlandochi Baltikum Det ligger påHaanja höglandnäraHaanjaby vid Vasknasjö Det höjdär 318m. Det ligger i Võru provinsi Estland På Suur Munamägi toppen ligger i 1939. år färdigstekt (valminud) utsiktstorn (vaatetorn), som höjdär 30m. 9. Valge daami päevad i Haapsalu (Vit dam dagar) Pådedagar kan man göraochtittapåmånga
tekiks huvi mujale minna, vaid Eestis elu edasi elada. Aga kõik nii masendav ka ei ole, Eestis on ka palju head. Meil on hea geograafiline asukoht asume mere ääres, kus saab suvel ujumas käia või rannas päevitada. Meil ei toimu maavärinaid ega purska vulkaan. Meil on neli aastaaega: suvi, sügis, talv ja kevad. Meil sajab lund, et vahel ka külmaga ennast karastada ja saunast lumme karata, saame suusatada ja kelgutada, mis sobib eriti väiksematele lastele ja pakub neile palju rõõmu ja nalja. Kuidas kellegi jaoks, aga minul oleks veel parem meel, kui Eestis oleksid ka mäed, kus saaks lumelauaga või mäesuuskadega sõita. Kes tahab, saab Eestis väga korraliku hariduse, kusjuures seda on võimalik saada tasuta. Peamine on see, et me saame tunda ennast vabana, öelda oma mõtted vabalt välja, osaleda valimistel, mis näitab, et Eestis loeb ka rahva arvamus. Saame reisida ükskõik kuhu.
(Soopalu 02.04.2012) Kokkuvõte Vastlapäev on liikuv püha, mida eestlased tähistavad juba aastasadu. Pühaga käivad kaasas traditsioonilised vastlamängud, toidud ja pärimused. Aja jooksul on tähistamise viisid muutunud, kuid tähtpäeva olemus on samaks jäänud. Traditsioonilistest toitudest on püsima jäänud hernesupp ja vastlakuklid. Vastlamänge, mida vanasti mängiti, mängitakse järjest harvem. Tänapäeval on tegemist pigem laste pühaga, kuna saab kelgutada ja lõbusalt teiste lastega aega veeta, enamasti tähistavad lastega töötavad asutused nagu koolid ja lasteaiad. 4 Kasutatud kirjandus Soopalu, Virve 2012. Vastlapäev meie lasteaias Värvuke. – Võnnu valla infoleht, 02.04.2012. Tamjärv, Maret 2009. Vastlapäeva traditsioonidest. – Maaleht, 05.04.2009. Vastlapäev (lihaheitepäev, pudrupäev Lõuna-Eestis, liupäev Kirde-Eestis) - 8. veebruar ... 7. märts. http://www.folklore
jõule. Aga nad peavad veel veidi ootama, sest jõuldeni on jäänud veel mõned päevad. Lastel on iga aasta ka jõuluvana käinud. Ka sel aastal on nende suur soov, et jõuluvana tuleks. Tarmo: õdedele: Ma ootan juba nii väha jõule! Laura: Mina ka! Mari: Ka mina ootan jõule väga. Mul on juba jõuluvanale juba kiri ka tehtud! Laura: pöördub õe ja venna poole: Teate, me võime jõuludeks plaane ja tegevusi mõelda. Me võiksime näiteks mängida, luuletusi koos õppida, kelgutada, suusatada, uisutada ja veel muid põnevaid tegevusi teha! Mari: pöördub õe poole: Ohoh! See on küll hea mõte, et me teeme jõuludeks kõik plaanid ära. Elu on ju palju huvitavam, kui kõik on ilusti planeeritud! Tarmo: Plaane? Plaane? Kas te olete segi peast?!? Mina küll mingeid plaane ei hakka tegema! müksab õdesid Laura ja Mari: Ai! Mida sa nügid?? Jutustaja: Lapsed kisuvad, löövad, tirivad ja nügivad üksteist. Lapsed tõsevad ikka veel tirides vaikselt püsti.
Kirjuta lause lõppu, kas tegemist on lihtlausega (LIHTL) või liitlausega (LIITL). Jaanus läheb oma sõpradega suusatama. (______) Nad liuglevad kiiresti mööda mäe külge alla, kuid siis lendavad lumehange. (_____) Kohe proovivad poisid uuesti. (_____) Ka väike Pille igatseb suusatada poistega, kuid tema suusad on katki. (____)Pille võtab hoopis kelgu. (_____)Kelk libiseb kiiresti mäest alla. (_____) Vahepeal tahavad poisid samuti kelgutada, siis annavad nad suusad Pillele. (_____)Lapsed lustivad terve päeva. (_____) Õhtul jõuavad koju heatujulised lumememmed. (_____) 3. Otsusta, kas tegemist on terviklike lausetega. Tõmba sulgudes vale vastus maha. Inimesel jalad ja pea. (JAH/EI) Päike tõusis ühe kõrgemale. Kell juba vähemalt kümme. (JAH/EI) (JAH/EI) Näost järjest rohkem särama. Peeter puukuurist välja. (JAH/EI) (JAH/EI)
asju: naelu, püsse, kahurikuule, keraamikatükke jne. Linnusemuuseumis on pandud välja ka terve keskaegne relvaarsenal. Iga päev leiab linnuses tegevust iga inimene, laps, vanur ja turist. Piiskopilinnuses saab uurida vanu relvi, keldreid, jõudu katsuda mõõgavõistluses, vibu lasta, malet mängida, korraldatakse festivale, pulmasid, matuseid, kontserte, kuulata kirikukelli, pikutada, internetis surfata, süüa terrassirestoranis, jalutades nautida ümbruskonna lummavat atmosfääri, kelgutada, suusatada ja palju muud huvitavat teha. Turistid linnust uudistamas PILDIGALERII LÄBI AEGADE Piiskopilinnus 19.sajandil Piiskopilinnus 19.sajandil Kahur linnuses 20.saj.alguses Vaade Rootsiturult linnusele, esiplaanil Osutitorni värav.Joonistus aastast 1850 Keskaja teemalised üritused 2005
50m 2-ni.Projektide toel sai ostetud uut mööblit, arvuti ja muusikakeskus. 2004.a. rajati interneti püsiühendus ja uuest ruumist sai Avalik Internetipunkt. 1.1 Mis on hetkel koolimajas ja mida seal korraldatakse Hetkel asub vanas mõisamajas puuetega inimeste Tööõppe keskus, raamatukogu ja mingisugune kasutatud riiete pood ehk kaltsukas. Maja on väga hästi säilinud. Seal oleks ka nagu väikene park, sest koolimaja taga on mägi, kus saab talvel kelgutada, kiik, jalgpalli plats, korvpalli plats ja jaanitule koht. Koolimaja ees on tiik ja kaev ning kujukesed. Eriti ilus on seal ees lõvi, kus peal saab istuda ja see vaatab otse koolimaja poole. Suvel korraldatakse seal laatasi. See aasta oli üks eriti suur rahva mass ja inimesi oli tulnud igalt poolt kokku asju müüma ning ostma. Tiigi põhi on küll reostunud igasugu asjadega (nt: klaasikillud, pudelid jne). Sealt voolab osa vett mõõda jõge ära.
Lisaks tuleb mõelda transpordivahenditele. Populaarseks transpordivahendiks on täna lennuk ja kruiisilaevad. Lennukiga saab kiirelt ühest kohast teise, kuid lennureisid on tihti kulukamad. Kruiisilaevadega reisimine on soodsam, näeb rohkem ja on ruumi liikuda. Negatiivseks küljeks võib pidada ajakulukust. Riigid, kus on hea ja ilus talv, peavad mõtlema, kuidas seda ära kasutada. Reisimine talvel on järjest rohkem populaarsust koguv hooaeg. Talvel eelistatakse suusatada, uisutada, kelgutada, sõita lumelauda kui ka käia erinevatel talvefestivalidel. Näiteks Hiinas toimunud talvefestivalil käis kohal üle miljoni külastaja. Kuna 2018 aasta jaanuari populaarseimaks otsingusõna oli seotud üksinda reisimisega, siis saab järeldada, et üksinda reisimine on muutumas väga populaarseks. Üksinda reisimise juures on palju plusse. Näiteks ei pea reisikaaslase pärast muretsema ega kellegi järgi ootama. Saab teha seda, mida hing parasjagu ihaldab
,,Sul on homme koolipäev ning õhtul tuleb veel nokkimist harjutada." ,,Ei jää emps," lubas tihasepoiss Taavi. Tihasepoiss Taavi pani kollase sulejope selga ning pähe tuttmütsi, - õues oli ikkagi juba talv ning üsna külm. Toa nurgast haaras ta kaasa kelgu. Tihaste kodu oli metsatukas kasepuul kümnendal korrusel. Taavile aga meeldis mängimas käia kodu lähedal tammepuu esimesel oksal. Talvel kattis tammepuu oksi lumi ning siis sai hästi kelgutada. Täna aga ei olnud ühtegi teist tihaselast õue tulnud ning Taavil hakkas natuke igav. Kaua sa ikka üksinda kelgutad. ,,Lähen täna natuke kaugemale metsa," arutles Taavi endamisi. ,,Äkki leian mõne uue sõbra." Taavi sidus kelgu nööri pidi jala külge, ning tõusis lendu. Algul oli tore lennata, aga siis tundis Taavi väsimust, - kelk oli ikka natuke raske ka. Eemalt paistis suur männi puu ning Taavi otsustas veidi puhata. Ta maandus männi teisele oksale ning kuulis äkki toksimist
kui vahemaa on lühike ning väheohtlik. 5.2 Laps täiskasvanu sõidukis Kui last sõidutatakse jalgrattal, siis vajab ta samuti kaitset. Vajalik on pea- ja jalatoega lapseiste ja kaitsekiiver. Soovitav on lisada veel ka jalgrattalipp. Kui laps on autos, siis kasutage alati temale eakohast turvavarustust - turvahälli või -istet. Turvavarustuse kasutamine mootorsõidukis seadustati Eestis 1997. aastal. 5.3 Kelgutamine, suusatamine, uisutamine Kelgutada või suusatada võib turvalisel künkal, mis on eemal liiklusest ja kus ei ole ohtlikke esemeid (kivid, postid, raudrööpad jm.), puid ja muid takistusi, mis võiksid last vigastada või spetsiaalselt selleks ette valmistatud maastikul. Kelgutamist, suusatamist ja uisutamist tuleb lapsele õpetada. Aladel või olukordades, kus vigastuse risk on suur (lasterohke ja/või suhteliselt kõrge kelgumägi, mäesuusatamine) varustage laps kaitsekiivriga. 5.4 Lapsega külas
.. (suusk läheb katki); Kui nad sõidavad lumememmele otsa, siis ... (lumememm läheb katki); Kui ta viskab poissi lumepalliga, siis ... (poiss saab haiget). Käeline tegevus Laps lõikab pildid mööda jooni välja ja moodustab pildipaarid. Mäng. Mina tahan ka Õpetaja näitab tegevuspilte ja lapsed nimetavad tegevuse. Näiteks: Poiss istub. Mina tahan ka istuda jne. Laps valib pildi ja ütleb, mida keegi teeb ja mida tema teha tahab. Näiteks: Poiss kelgutab. Mina tahan ka kelgutada. 101 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 14. PÜHAD Kuulamine Varsti on jõulud. Päkapikud teevad tööd. See väike päkapikk teeb piparkooke. Siin on väga palju piparkooke. Mida see päkapikk teeb? Ta teeb autot. Vaatame, mis mänguasjad siin veel on. Üks lennuk, üks karu, üks voodi, kaks rongi, kolm palli. Aga mida see päkapikk teeb? Ta on puusepp. Mis tal siin juba on? Suusad ja kel- gud
annaabi.ee 
