suuruse jaotusest; Vundamendi materjalid. Looduskivi Tehiskivi Betoon Raudbetoon Kivikbetoon Vundamentide jagunemine konstruktsiooni järgi. Lintvundamendid. Postvundamendid Vaivundamendid Plaatvundamendid Lintvundamendid Lintvundament ehitatakse kandvate seinte alla pideva lindina. Koormused kanduvad alusele üle ühtlaselt, mis on oluline kokkusurutavate ja nõrkade pinnaste puhul. Lintvundamente võib valmistada: · Monteeritava (taldmikuplokid ja betoonist keldriseinaplokid) · Kohalvalmistatavatena (monoliitne raudbetoon, väike plokid, tellised) Rajamissügavuse järgi jaotatakse vundamendid: · Süvavundamendid · Madalvundamendid Madalvundament - Rajamissügavus ülevalpool külmumispiiri (1,2m) Pinnase külmakerke isolatsioon Kõetav hoone: laius 1-1,5m Ja paksus 50...150 mm Välisnurkades +40% Mittekõetav hoone, rajatis: Üldjuhul: laius 1,5...3m Paksus 100...200mm
Betoone valmistatakse: Aurutamisega Normaalkivinemisega Autoklaavimisega Betooni koostisosad: Sideaine, tavaliselt tsement, Peentäitematerjal (harilik kvartsliiv) Jämetäitematerjal (normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) Vesi Lisandid Raudbetoonist ehitusdetailid Raudbetooni olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevaid survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: Lihtvundamendi taldmikuplokid Keldriseinaplokid Postvundamendid Sambad: Ruudukujulised Ristkülikukujulised Ringikujulised Seinaelemendid : Seinaplokid Seinapaneelid Monteeritavad vahelaed Armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid Eelpingestatud ribipaneelid Massiivplaadid Koorplaatidega komposiitlaed Talade ja plokkidega komposiitlaed Vaiad Fermid Raudbetoonkoorikud Talad Trepielemendid Küsimused: 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2. Kuidas jagunevad loodukivimaterjalid geoloogilise päritolu järg? 3
väiksem, on tegemist painduva vundamendiga. Painduvaks vundamendiks saab kasutada ainult raudbetoonist vundamente. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 18 8.1.13 Põrandad K.Kenk 19 Monteeritav lintvundament koosneb: a) taldmikuplokkidest raudbetoonist b) vundamendiplokkidest betoonist Monteeritava lintvundamendi plokid: a taldmikuplokid, b keldriseinaplokid 8.1.13 Põrandad K.Kenk 20
pesukrohvides peenem killustik Kasutades kiirkivistuvat tsementi või aluminaattsementi, siis kivistumise kiirendamist vaja ei ole Müürimördid: Tähtsamad betoon- ja raudbetoondetailide tüübid: Tsementmört · Vundamendiplokid - raskebetoonist; taldmikuplokid, · Tsement, liiv ja vesi keldriseinaplokid, postvundamendi alusplokid · Hea tugevusega · Postid · Halb plastsus ja veehoidvus · Talad - raudbetoonist või pingebetoonist; varustatud tariraudadega, et keevitada sammaste külge · Võib kasutada igasuguste niiskustingimustega
Teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate. Mitmesuguseid betoonist katusekive. Seinamaterjali, nn Columbia - kivi: fassaadi-, silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid. RAUDBETOONIST EHITUSDETAILID Raudbetoonid olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: - lintvundamendi taldmikuplokid - keldriseinaplokid - postvundamendid Sambad: - ruudukujulised - ristkülikulised - ringikujulised Seinaelemendid: - seinaplokid - seinapaneelid Moneeritavad vahelaed - armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid - eelpingestatud ribipaneelid - massiivplaadid - koorplaatidega komposiitlaed - talade ja plokkidega komposiitlaed - vaiad - fermid - raudbetoonkoorikud - talad - trepielemendid küsimused 1
..1,0MPa ja temperatuur 160...1800C. Mõnikord kasutatakse kivistumise kiirendamiseks ka elektrilist soojendamist. Kui kasutatakse kiirkivistuvat tsementi või aluminaat-tsementi siis mingit kivistumise kiirendamist vaja ei ole. Aluminaat-tsemendi puhul on aurutamine isegi keelatud, kuna tekiks liigne kuumenemine. 8.8. TÄHTSAMAD BETOON- JA RAUDBETOONDETAILIDE TÜÜBID Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. JOONIS 8.8.1. Vundamendiplokid: a- lintvundamendi taldmikuplokk, b- keldriseinaplokk, c- postvundament. Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga,
all. Mullbetoondetailide kivistamiseks kasutatakse sageli autoklaavimist. Aururõhk autoklaavis on 0,8…1,0MPa ja temperatuur 160…1800C. Mõnikord kasutatakse kivistumise kiirendamiseks ka elektrilist soojendamist. Kui kasutatakse kiirkivistuvat tsementi või aluminaattsementi siis mingit kivistumise kiirendamist vaja ei ole. Aluminaattsemendi puhul on aurutamine isegi keelatud, kuna tekiks liigne kuumenemine. Tähtsamad detailed/elemendid: Vundamendi plokid, Taldmikuplokk, keldriseinaplokid. Postvundamentide sambad. Postid- ruudu,ristküliku, ümararistlõikega. Talad a- ristkülikuline, b- L-kujuline, c ja d- T-kujulised, e- riivtala, f- topelt T-kujuline. Vahelaepaneelid- ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Seinaplokid- suur ja väikeplokid. Suuri tõstetake kraanaga, väikeplokid käsitsi. Tehaksemingist kergbetoonist. Seinapaneelid- moodustavad terve ruumi seina. Seal vahel ka soojaisolatsioon.
• monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), • esineb ühendusosade korrosiooni oht, • terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 30. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, vahelaepaneelid, seinapaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Ribakujulised paneelid toetuvad ainult otstest seintele või taladele. Kuju järgi jagunevad nad õõnes- ja ribipaneelideks. Õõnespaneele kasutatakse peamiselt elu- ja ühiskondlikes hoonetes, ribipaneele aga tööstushoonetes.
vastavate sulguritega kinnitada. 8. Raudbetoontoote vormimisel: vormi asetamine vibrolauale; sarruskarkassi paigaldamine vormi; betooni paigaldamine; betooni tihendamine; toote pealispinna silumine. 9. Et kiirendada toote valmimist, selleks kiirendatakse betooni kivistumist aurutamise teel. Mullbetoondetailide kivistamiseks kasutatakse sageli autoklaavimist. 10. Vundamendiplokkide põhitüübid on taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. 11. Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpannelid. Ribakujuliased jagunevad kuju järgi õõnes- ja ribipaneelideks. 12. Raudbetoontalade põhitüübid geomeetrilise kuju järgi: ristkülikuline; L-kujuline; T-kijuline; e- riivtala; topelt T-kujuline. 13. Sillutuskivid on ruudukujulised. On ka erikujulisi plaate, näiteks UNI- kivi, UNI-DEKOOR-kivi ja KARTANO-kivi. 14. Raudbetoonkoorik kujutab endast õhukest kõverat
terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra 30. Raudbetoondetailide põhitüübid vundamendiplokid, seinaplokid, vahelaepaneelid, seinapaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Seinaplokid jagunevad suur ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi. Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist. Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist.
4. Raudbetoonkonstruktsioonid on tugevad, ületades puidu tugevust. 5. Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes). 35) 30. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinaplokid, talad, vahelaepaneelid, seinapaneelid 36) 1. VUNDAMENDIPLOKID - Tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on ka astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. 37) 2. SEINAPLOKID 38) Suurplokid- tõstetakse kohale kraanaga. Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist. Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist. Suurplokk- hooneid praegu Eestis ei ehitata. 39) Väikeplokid- tõstetakse kohale käsitsi
200m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav ja vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Peale betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele 39. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinapaneelid, vahelaepaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Ribakujulised paneelid toetuvad ainult otstest seintele või taladele. Kuju järgi jagunevad nad õõnes- ja ribipaneelideks. Õõnespaneele kasutatakse peamiselt elu- ja ühiskondlikes hoonetes,
Plaat on alt soojendatav ja vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Peale betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele. 29. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinaplokid, talad, sambad, vahelaepaneelid, seinapaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi. Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist (Eestis on neid tehtud kõige sagedamini mullsilikaltsiidist), tihedusega kuni 1200kg/m³ ja survetugevusega 2,5...10N/mm² (sillusplokid on märksa tugevamad).
Teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate. Mitmesuguseid betoonist katusekive. Seinamaterjali, nn Columbia - kivi: fassaadi-, silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid. RAUDBETOONIST EHITUSDETAILID Raudbetoonid olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: - lintvundamendi taldmikuplokid - keldriseinaplokid - postvundamendid Sambad: - ruudukujulised - ristkülikulised - ringikujulised Seinaelemendid: - seinaplokid - seinapaneelid Moneeritavad vahelaed - armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid - eelpingestatud ribipaneelid - massiivplaadid - koorplaatidega komposiitlaed - talade ja plokkidega komposiitlaed - vaiad - fermid - raudbetoonkoorikud - talad - trepielemendid küsimused 1
Plaat on alt soojendatav ja vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Peale betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae- õõnespaneele. 38. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinaplokid, seinapaneelid, vahelaepaneelid, talad- · Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. 05.05.2014 · Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi (liigituvad põletamata tehiskivide alla). Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist (Eestis on neid tehtud kõige sagedamini
vaivundamendid Lintvundament postvundament 15 Plaatv. vaiv. 9. Monteeritavad lintvundamendid. Monteeritav lintvundament koosneb: a) taldmikuplokkidest raudbetoonist b) vundamendiplokkidest betoonist Joonis 2.5. Monteeritava lintvundamendi plokid: a taldmikuplokid, b keldriseinaplokid 16 10. Vundamentide rajamissügavus; võtted vähendamaks rajamissügavust. Vundamentide rajamissügavus sõltub pinnase külmumissügavusest, pinnase geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest omadustest, hoone koormusest, vundamendi liigist, ehitise või hoone kapitaalsusest ning keldrite, kütuse vastuvõtu sahtide jne olemasolust. Hoone vundamendi rajamissügavus sõltub
Peale betooni kivistumist saerakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele. 39.Raudbetoondetailide põhitüübid-vundamendiplokid, seinapaneelid, vahelaepaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitppbist: taldmikuplokid ja keldiseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Ribakujulised paneelid toetuvad ainult otstest seintele või taladele. Kuju järgi jagunevad nad õõnes- ja ribipaneelideks. Õõnespaneele kasutatakse peamiselt elu- ja ühiskondlikes hoonetes, ribipaneele aga tööstushoonetes. Suurpaneelid katavad tavaliselt tervet ruumi ja neid kasutatakse peamiselt paneelhoonetes. Nad võivad olla õõntega või ilma.
- Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone - Raudkonstruktsioonid on tugevad, ületades puit- ja kivikonstruktsioonide tugevust. - Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes). 41. Raudbetoondetailide valmistamine Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseina-plokid ilma sarruseta Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi. Seinte suurplokid tehakse kergbetoonist (Eestis on neid tehtud kõige sagedamini mullsilikaltsiidist), mahumassiga kuni 1200 kgim3 ja survetugevusega 2,5...10 N/mm2 (sillusplokid on märksa tugevamad)
annaabi.ee 
