Karl-Peteri ja Sophie puhul ei mänginud mingit rolli nende enda vaba tahe. Nad nõustusid, kuigi kummagi motiivid olid erinevad. Karl-Peter alistus algusest peale oma saatusele, Sophie oli kõigeks valmis, et ainult krooni pähe saada. Stettinist algas reis, kust enam tagasipöördumist ei olnud. Isa ei näinud enam oma tütart kunagi, sest suri aastal 1746. Sophie ema- reisi ajal nimega Krahvinna von Rheinbeck – alustasid oma viis nädalat kestvat reisi Venemaale, et keisrinnat heategude eest tänada. 3 Katariina II valitsejana 20.veebruaril jõudsid ema ja tütar Moskvasse, kus neid tervitas keisrinna Jelizaveta isiklikult. Seal kohtus ka ta oma tulevase mehe – Peetriga, kes tunnistas ausalt, et on armunud hoopis preili Lopuhhinasse, kuid täidab tädi soovi, abielludes Sophiega. Sophie elas kiirelt oma rolli sisse. Ta õppis usinalt vene keelt, ajalugu ja kultuuri – seda kõike Jelizaveta ja õukonna rõõmuks
favoriitide maailmaga. Teises peatükis kirjeldab autor lähemalt Katariina II elu keisrinna Jelizaveta õukonnas. Samuti käsitleb pikemalt Katariina II ja Peeter III vahel sõlmitud abielu, mis ei olnud õnnelik ega romantiline – Katariina mõistis kiiresti, et mees ei sobi talle abikaasaks ega ka Venemaa tsaariks. 1761. aastal suri keisrinna Jelizaveta, Katariina mängis üheaegselt tundelise naise ja kaine peaga poliitiku rolli, leinates keisrinnat kolm päeva. Aprillis 1762. aastal sünnitas Katariina oma kolmanda lapse, mai alguseks oli naine sünnitusest toibunud, kuid kõhkles ikka veel – vandenõu, mis oli raseduse tõttu edasi lükkunud, ei liikunud seni paigast, kuni sellel polnud juhti. 27. juunil puhkes vandenõulaste hulgas segadus, võis arvata, et vandenõu ei jää Peeter III- le enam kauaks teadmata. Kolmanda peatüki on autor pühendanud paleepöördele ning esimesele kohtumisele
kuulub mõisnikele ka kogu talupoja vara. Päris õigusetu polnud aga R ajal talupoegade olukord. Nt. seal on deklaratsioon, et koormiste tasumisest ülejääv vili loetakse talupoegade isiklikuks omandiks, mida võivad vabalt müüa. ( mõisnikul on talupoja üle kõik õigused, kuid oma suuremeelsuses annab ta viimasele aega-ajalt mõne õiguseraasukese tagasi) Katariina II ja asehalduskond Ainuvalitseja troonile jõudis tervelt neli keisrinnat: Katariina I, Anna Ivanovna, Elisabet, Katariina II. Silmapaistvam oli Katariina II (valitses 1762-1796) ta pidas kirjavahetust Voltaire'iga ja oli mõjutatud Euroopas levinud valgustusideedest. Tahtis kaotada pärisorjuse. Balti erikorra suhtes oli Katariina kriitiline. 1764. aastal sõitis ta Eesti- ja Liivimaal ringi. 1782.aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostatigi kubermangureform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn
omandasid võrdsed õigused; Linnades võrdne kodanikuõigus kõigile, olenemata rahvusest, tegevusest; Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad; Ühine pearahamaks, selle jaoks elanikkonna arvele võtmiseks korraldati hingeloendusi. POSITIIVSED MÄÄRUSED Hakati kõnelema talurahva olukorra parandamisest. 1765 maapäeval esitas kindralkuberner Browne nõudmise talurahva olukorra prandamiseks. Aadelkond avaldas vastuseisu, aga Browne veenis ka keisrinnat ning lõpuks pidid aadlikud ettepaneku vastu võtma. 1765 aprillis kinnitas Browne positiivsed määrused: tp sai õigused vallasvarale; tp võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada; kindlad mõisakoormised; karistamise ülempiiriks 30 vitsa-ja kepihoopi; õigus kaitseseadust rikkunud mõisnikku kohtusse kaevata. Pos.määrused olid suureks sammuks edasi, ent riigivõimusel polnud kavaski kaitseseadusi nõuda. 1784 algasid ulatuslikud rahvarahutused. Tp tõlgendasid
mõisnikule ülejäänud toodangust maha müüa Tlp-l minimaalne õigus mõisniku peale ...süvendati seda õigust kaevata Tlp olukord halvenes Positiivsemad Liivimaa jaoks! Katariina II ja asehalduskord (lk 142) *halduse muutused *pearahamaks *esmakordselt rahvaloendused *ühiskond muutub kodanlikumaks *kaotatakse rüütelkonna eesõigused 18.saj jõudis ainuvalitseja troonile neli keisrinnat: Katariina I, Anna Ivanovna, Elisabet (Jelizaveta Petrovna), Katariina II (1762-1796). Katariina II- Saksa väikevürsti tütar. Tõusis abielu kaudu Vene troonile. Ta oli tahtejõuline, intelligentne, haritud. Pidas kirjavahetust Voltaire'iga. Oli mõjutatud Euroopas levinud valgustusideedest. Lasi kokku kutsuda midagi rahvaesinduse taolist, et see võtaks vastu uue vabameelse seadustekogu (sellest ei saanud asja)
varem olnud keisrinna kallim, nüüd aga lihtsalt sõber ja võimukandjana teine mees Venemaal. Vürst tahtnud jätta muljet, et keisrinna valdused on tihedalt asustatud ja seal valitseb üldine heaolu. Ajaloolaste arvamused väljendi Potjomkini küla tekkeloo kohta jagunevad kaheks. Ühed on veendunud, et lugu oli ka tegelikult nii, nagu eespool kirjeldatud, teised aga peavad seda Katariina II-ga Krimmi-reisi kaasa teinud Saksi diplomaadi pilkelooks, millega Lääne- Euroopas Vene keisrinnat halvustada. (Katariina II oli sakslanna, mistõttu kutsuti reisile ohtralt saksa keelt kõnelevaid välismaalasi.) Lugu võib tõepoolest olla väljamõeldis. Katariina Suur oli valgustatud monarh, ta suhtles valgustusfilosoofidega: Diderot2 käis tal külas Peterburis ja Voltaire'i surma järel ostis Katariina ära suurmehe raamatukogu. Vaevalt, et nii haritud daam poleks märganud oma endise südamesõbra pettust ja silmakirjalikkust.
*ikonolastid- ikoonipurustajad leoni pooldajad *ikonoduulid- ikooniteenijad e ikoonide austajad Ikonoklastid väitsid,et ikooni austamine võrdub ebajumala kummar- damisega ja läheb vastuollu Piibli keeluga valmistada Jumalast kuju või pilti. Paljud mungad keeldusid ikoonidest loobuma,mistõttu neid karistati karmilt ja sunniti kloostrist lahkuma.Suur hulk pühapilte hävitati.Kuid ka kõik Bütsantsi keisrid polnud veendunud ikonoklastid. Eriti kindlalt seisid sellele vastu kaks keisrinnat-Irene ja Theodora.Viimase eestvõttel taastati 843a. ametlikult ikoonide austamine. Viikingid:venelased-Varjaagid; Normannid:Gunnarid. Inglismaa ja Prantsusmaa. Island,Gröönimaa Põhja-Ameerika 3)pilet nr.3 a)Renessanss ja humanism, levik Euroopas *humanism- inimlik ...selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. ..
Voltaire arvates oleks õiglane ühiskond, mille aluseks oleks vabadus. Ta rõhutas isikuvabadust , mille all ta mõtles trükivabadust ning sõltumist ainult seadustest, mis on ette antud. Tema ideaal oli valgustatud absolutism. Selle all mõtles ta tihedat liitu valitseja ja filosoofide vahel. Valgustatud monarhideks on peetud Preisimaa kuningat Friedrich II Suurt, Saksa-Rooma keisrit Joseph II-t, Rootsi kuningat Gustav III-t, Venemaa keisrinnat Katariina II-t, Hispaania kuningat Carlos III-t ja mitmeid Saksa väikevürste. Samuti viisid valgustusliku sisuga reforme ellu ka mitmed teised monarhid, näiteks Austria valitsejanna Maria Theresia, keda mõnikord on samuti arvatud valgustatud monarhide hulka. Charles Montesquieu oli liberalismi üks suurimaid algusepanijaid. Tema lõi aluse võimude lahususele. Ta arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldi.
füüsiline (fimoos), ka nende kahe kombinatsioon on võimalik. Maja kukub kokku · 1748 aasta kevadel külastasid keisrinna ja teised krahv Razumovski maamõisa Sankt- Peterburgi lähedal. Olles hommikulvalgusega magama heitnud, hakkas maja paar tundi hiljem kokku varisema. Kõik tähtsamad ninad said majast välja, kuid töölisi ja teenijaid sai varingus ka surma. · Katariina oli olukorrast sokeeritud, kuid see ärritas keisrinnat, kes viitas, et tegemist polnud miskit tõsisemat laadi õnnetusega. · Põgusalt mainitakse ära ka, et Katariinal polnud küll võimalust saata ametlikult isiklikku laadi kirju vanematele, kuid tal õnnestus seda teha läbi erinevate toetajate. Sellele aitas kaasa õukonnategelaste üleüldine vastumeelsus Tsoglokovide pihta, mis koondas kõik ülejäänud nende vastu. Suvised lõbud
Sel päeval jäi hipodroomile lamama üle 30 000 laiba. Keisririigi algusaegadel korraldati hipodroomil ka gladiaatorite mänge, aga need kadusid ajapikku. Säilis aga maadlus. Kõige rohkem paelus aga rahvast kaarikute võidukihutamised, mis võisid kesta isegi nädalaid. Võistluste vaheaegadel esinesid lauljad, tantsijad, akrobaadid ja paljud muud meelelahutajad. Hipodroomile pääsesid kõik vabad mehed tasuta, aga naisi hipodroomile ei lastud, isegi mitte keisrinnat. Õigeusu kirik mõistis hukka meeste ülemäärast vaimustust ilmalike mängude vastu, aga asjatult, sest isegi mungad ja vaimulikud käisid hipodroomil, lootes, et issand annab neile selle patu andeks.(Palumets 1991: 31-33) Toit ja pidu Bütsantslase igapäeva elu sõltus sellest, kas tegemist oli tavalise tööinimesega või jõudeelu elava aristokraadiga, mehega või naisega. Vaesema rahva põhitoiduks oli odav odra- või nisuleib, oad,
lõhet. Läänekirikut nimetati roomakatoliku kirikuks (katholikos kr k üleüldine) ja Idakirikut ortodoksi kirikuks (orthodoksos kr k õigesti uskuv). o Kuningas Leon III keelas ikoonide austamise ja valmistamise, ning temaga nõustujaid nimetati ikonoklastideks ehk ikoonipurustajateks. Temaga vastasseisus olevaid aga ikonoduulideks ehk ikoonikummardajateks. Pärast pikka kaklus, kaks keisrinnat Irene ja Theodora - olid tugevalt ikonoduulide poolt, ning viimase käsul ikoonide austamine taastati. HARIDUS JA VAIMUELU o Konstantinoopolis 425 aastal asutatud kõrgem õppeasutus õpetas antiikeeskujudega sarnaseid asju, grammatika, filosoofia, retoorika, õigusteadus. Hiljem avati mitmeid sarnaseid koole, seega hilisem kultuurilangus ei mõjutanud Bütsants 'i haritust väga. Õpiti antiikteadlastelt,
Tegemist Liivimaal Volmari lähedal mõisas töötanud kangruga – mitte pärisorine, aga mõisakäsitööline, kes 1777. kirjutas vähemasti kaks luuletust lätikeelset, mis on saanud tuntuks tänu sellele, et saatis need impeeriumi pealinna Peterburi, Katariina II-le endale. Tegemist on lätikeelsete luuletustega, kus kurdetakse mõisate ülekohtu peale ja palutakse keisrinnalt kaitset õigusetutele talupoegadele. Kuigi oli piisavalt ülistanud keisrinnat ja lootnud temalt ülistajat, juhtus temaga see, mis ikka juhtus – pandi vangi ja vangis tema suri. Järgmine on tuntud kui Pime Indrikis. Lapsepõlves oli kaotanud nägemise ja teenis leiba kingsepana. Ilmselt oli siis aega mõtelda töö kõrvalt, mõtles siis luuletusi välja. Tuntuks sai tänu sellele, et tema laulud, luuletused pälvisid kohaliku letofiilist pastori tähelepanu ja tema algatusel
annaabi.ee 
