Saksa keelt kasutati edaspidi vaid saksa keele ning luteriusulistele ettenähtud usuõpetuse tundides. Samal aastal piirati ka saksakeelse lektüüri kasutamist. Vene keelne õppetöö ei seganud eestlaseid, kuna neil tuli endiselt õppida ning kaasõpilastega suhelda võõrkeeles. Sakslased proovisid tihti sellest keelust üle astuda, kuni riputati kahe korruse vahele trepiplatvormile plakat hoiatusega: „Gümnaasiumi ruumised on kõvasti keeatud rääkida saksa keelt!“ (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) Lisaks eelnevatele muudatustele algas õppeaasta sügisel ja jagunes kaheks poolaastaks. Ülemineku- ja küpsuseksamise dhakati korraldama üksnes kevadeti, õppeaasta lõpul. Teadmiste hindamise aluseks sai ülevenaaliselt kehtiv 5-palline süsteem, kus „5“ tähendas väga head, hinne „4“ head jne. Suvine koolivaheaeg pikenes kahele kuule. Tundide arv muutus, vene keele tunde toimus rohkem saksa keele tundide arvelt, kreeka keel muudeti
Linnade areng Esialgu Rooma riik lagunes, kadusid ka vanaaja linnad. Elanikud siirdusid elama maale ning hakkasid tegelema põllutööga. Linnamajad lagunesid ja tänavad kasvasid rohtu. Vahemereäärsed linnad jäid ainult alles. 9. sajandil tekkisid aga uued- keskaegsed linnad. Linnade arengu põhjuseks oli majanduse areng. Tekkis kolmeväljasüsteem. Tööriistad linnades muutusid vastupidavamaks ja tugevamaks, sest puitosad asendati rauaga.Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid,mis kujutasid endast vahetusväärtust. Valitses naturaalmajandus. See tähendas seda, et eluks vajalik toodeti ise. Tekkisid käsitöölised, sest talumehed ei saanud tööriistade valmistmisega ise enam hakkama, kuna see muutus liiga keeruliseks. Nii eraldus käsitöö põllumajandusest ning muutus iseseisvaks tegevusharuks. Tekkisid tsunftid, need olid ü...
RISTISÕJAD Mida nimetatakse ristisõdadeks ? Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096- 1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine muhamedlastes, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Ristisõdade põhjused. Lääne-Euroopas oli palju maavaldusetta rüütleid, kes lootsid saada maad ning kelle lpolnud rahu ajal väärilist tegevust. Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja need ei lubanud sinna enam palverändureid. Türklased (seldzukid) hakkasid neid kristlasi kiusama, kes tahtsid pühad maad kül...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
