konkureerivad omavahel. Oligopoolse turu iseärasusteks on kartellilepingute sõlmimine. Kartellilepingute sõlmimisega lepitakse kokku tootmismahtudes ja hindades ning tekitatakse sisuliselt monopol. Turul toimib kaks vastandlikku protsessi nõudlus ja pakkumine. Protsessides osalejaid nimetatakse nõudjateks ja pakkujateks. Nõudlus on seos kauba hinna ja koguse vahel, mida tarbijad antud ajahetkel ning turul kehtivatel tingimustel on nõus ostma. Nõutav kogus on kauba või teenuse kogus, mida ostjad soovivad ja on võimelised antud ajahetkel ostma kehtiva turuhinna juures. Tarbijad ostude tegemisel lähtuvad eelistustest, vaatavad hüvise hinda ning hindavad oma ostujõudu ehk rahalisi võimalusi. Ostjad esitavad oma nõudmise nii kaupade sortimendi, koguse, kui ka kvaliteedi osas sellega, et kallist ning mittekvaliteetset kaupa lihtsalt ei osteta. Kui aga kaup või teenus on ostjatele meelepärane, siis
......................... aasta sügisel. NB! Leht tuleb kindlasti tagasi anda, abimaterjalide (ka taskuarvutite) ja mobiiltelefonide kasutamine on keelatud! Ülesannete lahendamisel esitage ka vajalikud valemid, arvutused ja tuletuskäigud! MJRI.09.003 "SISSEJUHATUS MAJANDUSEOORIASSE" EKSAMITÖÖ 1. Millised väited on tõesed mikroökonoomilise majanduskäsituse puhul kehtivatel eeldustel koostatava majandusmudeli korral (märkige väite kõrval olevasse lahtrisse tõese väite märk "+" ja väära väite korral märk "", iga õige valik üks punkt)? Kui majapidamise tarbimiseelarve suureneb, siis Eelarvejoone tõus leitakse hüviste hindade jagatise kasvab kõigi hüviste nõudlus kaudu
Monopoli puhul on turul vaid üksainus pakkuja ning hind ei kujune turu toimel, vaid kehtestatakse pakkuja poolt. Oligopoolsel turul tegutseb väike arv vastastikku sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Nõudlus ja pakkumine Turul toimib kaks vastandlikku protsessi nõudlus ja pakkumine. Protsessides osalejaid nimetatakse nõudjateks ja pakkujateks. Nõudlus on seos kauba hinna ja koguse vahel, mida tarbijad antud ajahetkel ning turul kehtivatel tingimustel on nõus ostma. Lisaks hinnale võivad kauba nõudlust suurendada või vähendada mitmed teised tegurid: Ø ostjate arvu muutumine – muutus võib olla põhjustatud elanike arvu kasvust või turupiiride avardumisest; Ø muutused tarbija sissetulekus ja ostuvõimes – sõltuvalt konkreetsest tootest võib sissetulekute muutus nõudlust tõsta või langetada; Ø muutused maitse-eelistustes teatud toodete suhtes – see
õigused nagu maksuvõlgade sissenõudmisel. Kõik ülaltoodud maksud deklareeritakse ja makstakse igakuiselt maksu- ja tolliameti vastavale kontole. Eelmisel kuul välja makstud palgalt deklareeritakse ja tasutakse maksud järgmise kuu 10. kuupäevaks. Tähtajaks tasumata maksusummadelt arvestab maksu- ja tolliamet intressi 0,06% päevas. MAKSUDE ARVUTAMINE Arvutused põhinevad 2006. aastal kehtivatel andmetel. Järgnevalt näide, kuidas ja kui palju peab tööandja töötaja palgast makse arvestama ja kinni pi- dama. Töötaja saab kuupalgana oma pangaarvele 10 000 krooni (netopalk). Sellisel juhul on tema brutopalk 13 011 krooni. Töötaja töötuskindlustusmakse Töötaja töötuskindlustusmakse suurus on täna 1% brutopalgast. Meie näite puhul on see 13 011 × 0,01 = 130 krooni.
Loogikaline ekvivalentsus Kaks lauset on loogikaliselt ekvivalentsed parajasti siis, kui nende tõeväärtus ei saa olla erinev, st kui ei ole võimalik kooskõlaliselt jaatada neist ühte ja eitada teist. Näited Mari võitis malepartii Jüri vastu. Jüri kaotas malepartii Marile. ekvivalentsed Kalifornias toodetakse valget veini. Kalifornias toodetakse punast veini. ei ole ekvivalentsed Harjutused Millised järgnevatest väidetest on tõesed, millised väärad? Selgita. a. Kehtivatel arutlustel on ainult tõesed eeldused. – väär väide, võib olla vääri eeldusi. b. Korrektne arutlus peab olema kehtiv. – tõene, korrektsuse definitsoon nõuab seda c. Väära järeldusega arutlus ei saa olla kehtiv. – väär, siis peab olema ka vääri eeldusi d. Arutlus, mille kõik eeldused ja järeldus on tõesed, peab olema korrektne. – väär, ta ei pruugi kehtiv olla (2 tingimust –
tagada rahva tahte realiseerimine läbi esinduskogu. Igaühel peab olema õigus valida(aktiivne valimisõigus) ja saada valituks(passiivne valimisõigus). Valimistega seonduvat reguleerib vastav seadus. 2.2.2.1 Valimispõhimõtted Riigikogu valimised on vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajased ning toimuvad proportsionaalsuse printsiibi alusel. Vabad ja salajased- tagab rahva tahte maksvuselepääsu. Kodanikel peab olema õigus hääletada ja olla valitud kehtivatel korralistel valimistel. Valimisreeglite kehtestamisel tuleb arvestada, et muudatusi ei tohi teha vahetult enne valimisi. 2.2.2.2 VABAD VALIMISED Vabad valimised- valimistel osalemine on vabatahtlik ning vabatahtlik on ka valiku tegemine. Kedagi ei saa sundida valimistel osalema ja kellegi poolt hääletama. Osalemisega v mitteosalemisega ei tohi kaasneda mingid sanktsioonid v eelised. Riigi ametiisikud ei tohi valimiskampaania huvides: kasutada ära oma ametiseisundit,
x. 6 32 Mõõtmisteooria alused 8. Mõõtetulemuse esitamine koos määramatuse hinnanguga Määramatuse hinnang mõõtmiste väikese arvu korral on üsna ebatäpne, seetõttu pole vahemikhinnangu väljakirjutamisel mõtet suurel arvul kehtivatel kümnendkohtadel. Tulemused esitatakse ümardatult. Arvude ümardamisel kasutatakse reeglit: arvud 1; 2; 3 ja 4 ümardatakse alla, teised üles. Täisarvude ümardamisel kirjutatakse ärajäetud numbrite asemele kordaja 10m, kus m näitab ärajäetud numbrite hulka. Näide: 32 548 33·103. Tähendusega numbriteks loetakse alati kõiki numbreid peale nulli. Nulli loetakse tähendusega numbriks, kui ta asub teiste arvude vahel, täisarvu või kümnendmurru lõpus. Arvu alguses olevaid
Naturalisatsiooni korras (naturalisatsiooni tuleks käsitada kodakondsuse saamise erialusena) saadakse kodakondsus kooskõlas antud riigis kehtiva protseduurimenetlusega põhiliselt kolmel alusel: 1) kodakondsuse taotleja abiellumisel antud riigi kodanikuga; 2) kodakondsuse taotleja lapsendamisel antud riigi kodaniku poolt; 3) antud riigi kodakondsust taotleva isiku vormikohase taotluse (avalduse) põhjal antud riigis kehtivatel muudel naturalisatsiooni alusel (nt Eesti kodakondsus võidakse anda eriliste teenete eest riigile (naturalisatsiooni spetsiifiline alus kodakondsuse seaduses). Kodakondsuse muutmise alused reguleeritakse siseriikliku õigusega ja on praktikas riigiti mitmekesised. Uue riigi tekkimisel määratletakse kodakondsusesse kuuluvate isikute ring tavaliselt põhiseaduse (konstitutsiooni) alusel eriseadusega.
Igaühel peab olema õigus valida(aktiivne valimisõigus) ja saada valituks(passiivne valimisõigus). Valimistega seonduvat reguleerib vastav seadus. Demokraatia enimtuntud avaldumisvorm on valimised Valimispõhimõtted Riigikogu valimised on vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajased ning toimuvad proportsionaalsuse printsiibi alusel. Üks inimene-üks hääl. Vabad ja salajased- tagab rahva tahte maksvuselepääsu. Kodanikel peab olema õigus hääletada ja olla valitud kehtivatel korralistel valimistel. Valimisreeglite kehtestamisel tuleb arvestada, et muudatusi ei tohi teha vahetult enne valimisi. Parlamentaarse korra lahutamatuks osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorganite valimised. Vaid nii saa tagada rahva tahte realiseerumise läbi esinduskogu. •PS §60 lg 1 sätestab valimisõiguse printsiibid: valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi.
Naturalisatsiooni korras (naturalisatsiooni tuleks käsitada kodakondsuse saamise erialusena) saadakse kodakondsus kooskõlas antud riigis kehtiva protseduurimenetlusega põhiliselt kolmel alusel: 1) kodakondsuse taotleja abiellumisel antud riigi kodanikuga; 2) kodakondsuse taotleja lapsendamisel antud riigi kodaniku poolt; antud riigi kodakondsust taotleva isiku vormikohase taotluse (avalduse) põhjal antud riigis kehtivatel muudel naturalisatsiooni alusel (nt Eesti kodakondsus võidakse anda eriliste teenete eest riigile (naturalisatsiooni spetsiifiline alus kodakondsuse seaduses) Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohane konspekt. 2. T. Anepaio jt. Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse, Juura, Tallinn 2005, lk 6364. 3. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia, Juura, Tallinn, 2004, lk 187204. 4. T. Annus. Riigiõigus, Juura, 2006, lk 2830. 5. R. Narits
Naturalisatsiooni korras (naturalisatsiooni tuleks käsitada kodakondsuse saamise erialusena) saadakse kodakondsus kooskõlas antud riigis kehtiva protseduurimenetlusega põhiliselt kolmel alusel: 1) kodakondsuse taotleja abiellumisel antud riigi kodanikuga; 2) kodakondsuse taotleja lapsendamisel antud riigi kodaniku poolt; 3) antud riigi kodakondsust taotleva isiku vormikohase taotluse (avalduse) põhjal antud riigis kehtivatel muudel naturalisatsiooni alusel (nt Eesti kodakondsus võidakse anda eriliste teenete eest riigile (naturalisatsiooni spetsiifiline alus kodakondsuse seaduses). Kodakondsuse muutmise alused reguleeritakse siseriikliku õigusega ja on praktikas riigiti mitmekesised. Uue riigi tekkimisel määratletakse kodakondsusesse kuuluvate isikute ring tavaliselt põhiseaduse (konstitutsiooni) alusel eriseadusega.
32 Naturalisatsiooni korras (naturalisatsiooni tuleks käsitada kodakondsuse saamise erialusena) saadakse kodakondsus kooskõlas antud riigis kehtiva protseduurimenetlusega põhiliselt kolmel alusel: 1) kodakondsuse taotleja abiellumisel antud riigi kodanikuga; 2) kodakondsuse taotleja lapsendamisel antud riigi kodaniku poolt;3) antud riigi kodakondsust taotleva isiku vormikohase taotluse (avalduse) põhjal antud riigis kehtivatel muudel naturalisatsiooni alusel (nt Eesti kodakondsus võidakse anda eriliste teenete eest riigile (naturalisatsiooni spetsiifiline alus kodakondsuse seaduses). Kodakondsuse muutmise alused reguleeritakse siseriikliku õigusega ja on praktikas riigiti mitmekesised. Uue riigi tekkimisel määratletakse kodakondsusesse kuuluvate isikute ring tavaliselt põhiseaduse (konstitutsiooni) alusel eriseadusega.
annaabi.ee 
