võimsat riiki, kuid Krimmi sõda näitas selle plaani ebaõnnestumist. Seega oli tarvis rakendada uut süsteemi. Pärast Krimmi sõja sokki, kui Aleksander II tõepoolest üritas süsteemi kõige läänelikumate mallide järgi reformeerida. 1861. aasta 19. veebruaris kaotati keisri manifestiga kogu riigis pärisorjus, sest Aleksander oli seisukohal, et pärisorjuse edasikestmine nullib majandust. Järgmiseks muudatuseks oli 1863. aastal läbiviidud kohtureform, millega kehtestai uued kohtupidamist korraldavad seadustikud. 22.jaanuaril 1863. aasta puhkes Venemaa poolt annekteeritud Poola Kuningriigis Jaanuariülestõus, mis hõlmas ka Leedu ja Valgevene alasid ningtaastas lühiajaliselt Poola iseseisvuse. Kevadeks 1864. aastal õnnestus Aleksander II-l mäss maha suruda. See lõpetas Poola sõltumatuse 53 aastaks. Aleksandri võimu ajal jätkus ka Venemaa lähenemine Ameerikaga ning Venemaa osutas tuge Ameerika Ühendriikide kodusõjas põhjaosariiklastele. 1867
. Pruunsärklased- relvatatud rünnakrühmad. 1923 hitler korraldas Münchenis mässukatse ja läheb vangi. 1933 sai Hitler riigikantsleriks. Kolmas riik- natsliku saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870 a ühendatud Saksa Keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa. 1933 ühepateisüsteem milles oli süüdi kommunistid. Hitler muutus füreriks ehk juhiks. SS- sõjaväestatud organistatsioon. Getapo- salapolitsei. Kehtestai plaanimajandus, riik võttis laenu, ehitas kiirteid ja tehaseid ja kõik see andis tööd. 1935 hakati Berliinis valjult rääkima Versailles rahulepingu tühistamisest.
Võim on koondatud ühe isiku või väiksemarühma kätte. Erakondade tegevus on väike või puudub, rahval puudub võimalus oma juhtide otsuseid muuta. Konservatiivsed muutused, vägivalda ei propageerita. Saksamaa 1933-nim. A. Hitler kantsleriks. Võeti vastu seadus millega parlament loobus võimust, Hitlerist sai Saksamaa diktatoor. Kehtis ainuparteisüsteem, majandus võeti riigi kontrolli alla, algas juutide tagakiusamine. Venemaa Sõjakommunis enamus ettevõteid riigistati, kehtestai üldine sunduslik töökohustus. NEP Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindlaks määratud maksuga. Ülejäägid võis talupoeg realiseerida turul. Viidi läbi rahareform - taastati rahaväärtus Taastati kauplemis vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla. NEP ei sobinud aga kokku kommunismi ideoloogiaga ja esimesel võimalusel loodeti see likvideerida. 1924 suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit.
Suur hüpe kukkus läbi. Mao tõmbus 59ndal a. tagasi, kuid säilitas võimu partei üle. Deng Xiaoping stabiliseeis senise majandusliku olukorra ja sh saatis laiali hiigelkommuunid, talumajandus suudeti taastada peale Mao surma.1966.kuulutas Mao välja suure proletaarse kultuurirevolutsiooni.Deng saadeti pagendusse.Selle käigus purustati kloostreid, suleti õppeasutusi,põletati palju kunstiteoseid ja kirjandust, haritlased ja teadlased koonduslaagritesse. Kehtestai Mao iskukultus-tema kujutised ja tahvlikesed tema mõtteteradega üle maa. 1968.a lõppes
Peasekretäri punktist suutis ta oma võimu laiendada riigiaparaadini. 30ndatel omas Stalin erinevaid ametikoti nagu seda olid Rahvaste kommisar ja Tööliste ning talupoegade järelevalve komissar. 5 5 http://et.wikipedia.org/wiki/Stalin 7 Kodusõja alal kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus. Talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma. Selle jaoks loodi eraldi toitlusarmee ja maa- piirkondadesse saadeti relvastatud toitlussalgad. Kehtestai sunduslik töökohustus. Võimaluse korral hakati neid elanikele laiali jagama. Lühikest aega oli linnades korterid ja transport, teatrid jms tasuta. Sellist kodusõjajärgset poliitikat nimetati sõjakommunismiks. 1921. aastal alustati uut majanduspoliitikat. Riigile toiduainete kohustus kaotati ja see asendus kindlaksmääratud maksuga. Selle tasumisel võis talupoeg oma vilja ülejäägid turule viia. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtluste tegevusva- badust
keskerakond ja Eesti sotsialistlik partei Ilmnes rahvasteliidu nõrkus. Septemberis 1934 püüti luua uut Balti liita üksmeele jakoostööleping nn Balti Antont/Antant. Julge oleku riskid kasvasid. 18. Konstatin Pätsi ja Johan Laidoneri riigipöörde põhjused ja olemus. Põhjused : Ennetada vapside võimule tulekut. Koondada võimu endakätte. Olemus : Laidoneri määrati sõjaväe ülemjuhatajaks ja riigis kehtestai 6.kuuks kaitseolukord. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, väljaanded ja aktiivsed liikmed arreteeriti. Keelati poliitilised koosolekud ja meele avaldused. Riigikogule ja rahvale põhjendati olukorda sellega, et vapsid valmistusid ette riigipööret. Riigikogu ja presidendi valimised lükati tagasi. 19.Vaikiv ajastu poliitiline ja ühiskondlik olustik. Detsembris piirati ajakirjanduse sõnavabadust, suleti mõned opositsioonilised
18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jtlused muutusid õpetlikeks, uudne oli ühsikonnakäsitlus kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust. Rahvaharidus: Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele. Koolide arv oli kahanenud ja esialgu jäigi rahvahariduse edendamine vaid üksikute pastorite teeneks. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestai 1739. aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid nendele 7- 12 aastasetele lastele, kel pastori arvates polnud võimalik kodus selgeks saada. Rahvahariduse miiniumnõudeks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, isesesiev Piibli lugemine ja lauluraamtu kasutamine. Puudust oli koolmeistriest, raskusi oli laste kooli saamisega ja taluperedes nähti koolikohustust kui täiendavat koormist. 1765. aastal Liivimaa maapäeval vastu
Napoleoni ajajärk 1799-1815 18. brümääri riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks . Tegelik võim koodus esimese konsuli napoleon BOnapare´i kätte. ta hakkas prantsusmaal teostama ulatuslikke ümberkorraldusi , mis tugevndasid riiki ning parandasid selle majanduslikku olukorda. 1802 valiti ta eluks ajaks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta prantslaste keisriks ehk imepraatorik. Prantsusmaast sai monarhistlik riik. Kõik olulisemad seadused kehtestai keisri dekreedi või Senati otsusega . Sõna " vabariik" kadus aja jooksul käibelt. Põhjalikult korraldati ümber kohtupidamine ja seadusandlus. 1804 . aastal võeti vastu"Tsviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Ta parandas ka riigi suhteid kirikuga sõmlides rooma paavastiga eraldi kokkuleppe . Katoliku yusk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 2.Venemaa 19. sajandil 19
18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jtlused muutusid õpetlikeks, uudne oli ühsikonnakäsitlus kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust. Rahvaharidus: Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele. Koolide arv oli kahanenud ja esialgu jäigi rahvahariduse edendamine vaid üksikute pastorite teeneks. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestai 1739. aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid nendele 7-12 aastasetele lastele, kel pastori arvates polnud võimalik kodus selgeks saada. Rahvahariduse miiniumnõudeks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, isesesiev Piibli lugemine ja lauluraamtu kasutamine. Puudust oli koolmeistriest, raskusi oli laste kooli saamisega ja taluperedes nähti koolikohustust kui täiendavat koormist. 1765. aastal Liivimaa maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli
Seilati Riiga (kive ja küttepuitu), Peterburi (kirpsi), sõideti ka Soome Rootsi vahet. Metskaptenid- ilma hariduseta meremehed- Enn Uuetoa. Suurim sissetulek tuli salakaubandusest- soome anti vilja, saadi soola mis 4 korda eestis kallim oli. Mitmel pool eestis asutati merekoole millest tuttum oli Heinaste merekool 1864. Väljarändamine 1863a kehtestai uus passiseadus kui talurahvas said liikuda kogu vene keiserriigi piires, tuues kaasa ulatusliku väljarände. Loodi eesti asundusi nt Krimmi, kaukaasiasse ja isegi Vaikse ookeani rannikule. Paljud väljarändajad tulid peagi tagasi, sest ootused ei vastanud tegelikkusele. Tööstuse ja kaubanduse areng Vabrikutööstus said 19sai I poolel alguse villatöötlemisest.
1927. aastal hakkasid tekkima ületootmise tunnused. Algasid pangakrahhid. Vähenes puuvillatarbimine. Seoses agraarkriisiga hakkaisd vähenema puuvillasaaduste hinnad. Jaapani (1946-1949.a.) agraarreformid (Vahetult pärast soda oli Jaapani majanduse olukord katastroofiline.) Reform tegi lõpu mõisnike maavaldussüsteemile. Mõisnikelt kokku ostetud maad lasti talupoegadele müügile suhteliselt odavalt 24-aastase makseajaga.Reformi tulemusena vähenes renditava maa üindala peaaegu 5 korda. Kehtestai ühe isiku valduses oleva maa suuruse ülemmäär. Kuigi ka pärast reformi jäid mõsisnike kätte osa ülesharitavast mast ja tööstuslikult kasuatavad metsad, sai siiski keskseks väikemaaomanik. Agraarreform soodustas põllumajanduse arengut. Paranes maaharimine, suurenes saagikus, tõusis talupoegade elatustase. Põllutöölistetöö jäi aga endiselt raskeks, kuna enamik tööd tehti käsitsi. Jaapani majanduse olukord alates1992. aastast, olulisemad muudatused tänapäeval
Charles I (1625-1649), püüdis makse kehtestada ilma parlamendi loata. Vastuolu parlamendiga viis 1642 aastal kodusõjani. Sõjaline ülekaal oli parlamendi sõjaväel, mida juhtis Oliver Cromwell (1599-1658), raudkülgsed, intependendid, presbüterlased. 1648 tegi Cromwell sõjaväe abil parlamendis puhastuse, ülemkoda saadeti laiali, alamkojas jäid paigale. independendid = päraparlament. 30.jaan 1649 Carles I hukati. 19. mai 1649 kuulati Inglismaa vabariigiks. Riigis kehtestai sõjaväeline diktaktuur. 1653 saadeti laiali ka päraparlament. Cromwell nimetati lordprotektoriks, suri märtsis 1658, võim läks poeg Richardile, kes loobus võimust 1659. Kuningavõimu restaureerimine Carles II (1660-1685), kehtima jäid 1640-1641 kuningavõimu piirangud, taastati ülemkoda. Vabad valimised: parlamendis kujunes kaks rühmitust toorid ja viigid. 1679 isikuvabaduse akt: kodanikku ei või vahistada kohtuotsuseta ja pidada vangiks. Reausta
Smolino lahing samanimelis järve ääres. Pletenberg suutis Venelased taganema panna. 1503 - Venemaaga sõlmiti vaherahu, mida pikkendati korduvalt. Ivan III liitis Venemaa ühtseks riigiks. Eestist lõunas laius suur Leedu-Poola vürstiriik. Põhjamaades loodi Kalmaari union Taani kuninganna Margarete poolt. Rootsis hakkas tegutsema parlament Rickstag. KAUBANDUS. 13. sajandil hakkasid tekkima linnad. Eesti linnadele sätestati naabermaade linnade õigusi. Tallinnas, Narvas ja Rakveres kehtestai Lübecki linna õigused.Tartu, Viljandi, Paide, Uus- ja Vanapärnu - Riia linna õigused. Võimuorganiks oli 14. sajandist linna raad. Maahärrat esindas seal linnafoogt. Raad oli samas ka linna kõrgeim kohtu organ, mis juhtis linna elu. Aleveid oli orduaja lõppus eestis 14. Kaupmehed olid koondudnud üendustesse - gildidesse. Vallalised kaupmehed koondusid Mustpeade vennaskond, mille vapil on kujutatud Püha Mauriitiust - ainuke mustanahaline pühak. Hansaliitu kuulusid
annaabi.ee 
