Kui mängujuht hakkab trummi mängima, liiguvad lapsed vastavalt kuuldud muusika rütmile mööda ruumi ringi, samal ajal vormides end ette antud kujuks. Kui muusika seiskub, saavad savikujud valmis ning lapsed seiskuvad ning esitlevad valmis kujusid. Peale lühikest kivistumise aega ütleb mängujust uue teema ning eelpool mainitu kordub. Mängu reeglid: Kui muusika mängib, peavad kõik liikuma, kehastudes etteantud kujuks. Muusika seiskumisel peavad kõik täiesti paigal olema, ning hoidma oma poosi. Mängu tulemuste selgitamine: Jälgida, kui hästi suutsid lapsed rütmi järgides liikuda ning kui kiiresti ja hästi nad reageerisid rütmi muutmisele. Samuti jälgida kui osavalt ning loovalt lapsed kehastusid etteantud teemadeks ning kuidas nad suutsid muusika vaikides oma kuju hoida.
Kokkuvõte Platon väitis, et lisaks meeltele tajuvatele asjadele on olemas veel ideed. Meelelise maailma ja ideede maiilma vahekorda saab selgitada Platoni nn koopamüüdi abil: inimesed elavad koopas, kus näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine seega ununenu meeldetuletamine. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valvurid, sõdurid ja töölised. Valvurid on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõdurid natukene vähem ja töölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust
lühikese aja jooksul muutuda tundmatuseni. Arhailine epos on luulevormis jutustus, mis põhineb müütidel, ning tegelasteks on kangelased. Eeposte keel on kunstlik. Eeposed jutustavad teatud sündmustest,milles olid mõndadeks tegelasteks kangelased. Tavaliselt on eeposte kangelaste ideaaliks kuulsus nii elades kui ka pärast surma. Arhailistes eepostes tegutsevad enamasti jumalad. Vahel pole jumalad tegelasteks, kuid nad mõjutavad erinevaid konflikte ja sõdasid kehastudes erinevate nähtuste või loomadena. 4 3.JUMALIK SEKKUMINE Jumalikku sekkumist võime müütidest kohata tihti. Jumalikuks sekkumiseks nimetatakse seda, kui teatud kangelasele antakse jumalate poolt võit ära. Asudes võitlema on ära määratud, kes võidab ja kes kaotab, kuid tegelased ei tea sedea. Vahel sekkuvad jumalad ka võitluse käigus tegelastele vahele teatud looduslike nähtustena ja muudavad viimasel
talle on pühendatud vaid 1 tempel. Teda kujutatakse istumas lootos- istmel. Ta on 4 näoga, mis vaatavad igasse ilmakaarde ning sümboliseerivad nelja veedat, nelja ajastut ja nelja seisust. Tal on 4 kätt, mis hoiavad valitsus- keppi, palvehelmeid ja veeda raamatuid. Hinduism: Višnu Enim kummardatud. Peafunktsiooniks on tagada headuse võit kurjuse üle. Kujunenud päikesejumalast ning päikeseks kehastudes jõuab 3 sammuga ühest kosmose otsast teise. Hinduism: Šiva Šiva välimus ja olemus on ajajooksul muutunud. Muusika, grammatika, tantsu looja, jooga leiutaja. Allmaailma olendite isand(deemonid, vaimud). Kolmanda silma avamisel hävitab kogu maailma. Gangese jõgi voolab juustes; relvaks on kolmhark; madu kaelas; liikumisvahend on püha sõnn Nandi. Budism Budism levis 3. saj e
erinevust harimatusest): inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Viimased aga asuvad hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje.Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Mõned hinged näevad vähem, mõned rohkem. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine (tunnetamine) seega ununenu meeldetuletamine.Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised.
Meelelise maailma ja ideede maailma vahekorda saab selgitada. Platoni nn koopamüüdi abil elavad inimesed koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks · Ideed moosustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öelda näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine seega ununenu meeldetuletamine. · Platon on kuulus ka oma õpetustega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valvuris, sõdurid ja töölised. Valvurid on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõdurid natukene vähem väärtuslikud ja töölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik
Sisu põhineb sellel, et inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks ehk ideedeks. Viimased aga asuvad hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje. Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Mõned hinged näevad vähem, mõned rohkem. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadmise tunnetamine seega ununenu meeldetuletamine. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised
Viimased (Platoni puhul: ideed) aga asuvad hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje. Kuidas seda müüti tõlgendati XVI sajandil, näeme alloleval pildil. Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Mõned hinged näevad vähem, mõned rohkem. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine (tunnetamine) seega ununenu meeldetuletamine. ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST: Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitlised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised
● tema tunnetusteooria 1)hing on surematu 2)hinges on sünnipärased teadmised 3)tunnetamine- sünnipäraste teadmiste meeldetuletamine ● koopamüüt: inimesed elavad nagu koopas, kus näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks (inimesed näevad ideede varje), ideed moodustavad omaette maailma ja neid saab näha vaid mõistusega, inimese hing enne esimest kehastumist ideede maailmas näeb ideesid, kehastudes unustab kõik nähtu, võimeline meeldetuletama, uue teadasaamine on ununenu meeldetuletamine ● teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, arvamus (doksa) on meelelise maailma kohta ● uskus reinkarnatsiooni, hing luuakse, viibib ideedemaailmas, siis kehastub, siis viibib ideedemaailmas, ning taaskehastub ● Ideaalne riik: seal on 3 seisust 1)valitsejad- väärtuslikud 2)sõjamehed- vähem
Mõistustunnetus on seega prioriteetne meelelise tunnetusega võrreldes. Kogu inimesele saavutatav teadmine on kirjeldatud viisil sünnist peale hinges olemas ja seda ei ole vaja väljast meelte abil leida. Nii pole ka filosoofial vaja vaeva näha sellega, et teadmise võimalikkust välistest meelemuljetest tuletada. Teadmise kujunemine inimindiviidi hinges, mõtlemine, on “taasmeenutamine”, anamnesis – selle teadmise taasmeenutamine, mida hing justkui sünni-eelselt omas ja kehastudes “unustas”. Teisiti üteldes on Platoni järgi inimese hinges teatud teadmise potentsiaal ja mõtlemist tõlgitseb ta selle teadmispotentsiaali aktualiseerimisena. Hing ei ole niisiis sünni momendil mitte “puhas tahvel”, tabula rasa, millele hilisem kogemus alles sisu “kirjutab”, vaid ta kätkeb endas juba mingil kujul teadmist või teadmise algeid. Lisaks lähtub Sokrates siin eeldusest, et kogu physis tervikuna on suguluslikus seoses. Sõna
Grav��ril on kujutatud lahinguvarustuses kristlikku r��tlit kitsas m�ekurus, keda saadavad seak�rsaga Saatan ja ratsahobusel Surm. Surm, koolnu kujul ilma nina ja huulteta, hoiab liivakella, tuletamaks r��tlile meelde tema elu l�hidust ja pingutuste asjatust. Saatan aga on valmis riukalikult �ra kasutama r��tli iga eksimust. Ent �ilis ratsanik l�heb edasi, ignoreerides vapralt �mbritsevat ja n�idates �les t�ielikku p�lgust ohu ja kahtluste osas, kehastudes kunstiliseks s�mboliks, milles v�ljendub au ja mehelikkus. Kaugel tumeda metsa kohal k�rgub turvaline kindlus, mis ilmselt on r��tli teekonna sihtpunkt. R��tlit �hvardavad Surm ja Saatan, kuid teda kaitseb s�javarustus, mida v�ib �lekantud t�henduses vaadata kui usu soomusr��d, nagu seda on kirjeldanud Hollandi humanist ja usu�petaja Erasmus Rotterdamist oma k�siraamatus �Kristliku s�duri k�siraamat� (�Enchiridion militis Christiani�), 1501
otstarbekad. Tunnetusteooria: sarnast saab tunnetada sarnase kaudu. Silm näeb, sest temasse tungiv valgus põhjustab temast tule ja vee väljavoolamist. Meeleorganeil on erineva suurusega poorid, millest ainult samasuguse kujuga ja sama suured välisesemeilt eraldunud osakesed tungivad sisse ja tekitavad aistinguid. Inimese mõtlemine sõltub tema vere koostisest. Eetika: metempsühhoos; end süüga koormanu peab 3 * 10000 aastat pidevalt ümber kehastudes ringi ekslema. Kuna ka loomad on elava hinge kandjad, keelatakse nii lihatoit kui loomohvrid. Lähedane orfikute ja pütagoorlaste õpetusele. Anaxagoras Klazomenaist (~500-428). Tuli Väike-Aasiast, aristokraatlikku päritolu. Pühendus juba noorelt teadustele, harrastas matemaatikat ja astronoomiat. Ateenasse ümber asudes toob esimesena sinna V-Aasia filos. traditsioone. Oli Periklese jt. prominentide sõber ja see võimaldas tal takistamatult teaduse alal tegutseda
koopamüüdi abil: inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Viimased (Platoni puhul: ideed) aga asuvad hoopis koopast väljas ning nende varje inimesed näevadki. Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Mõned hinged näevad vähem, mõned rohkem. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine seega ununenu meeldetuletamine. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalset riiki iseloomustab 4 omadust: 1)Tarkus 2)mehisus 3)harmoonia või vaoshoitus 4)õiglus. Ideaalses riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi
annaabi.ee 
