vise, mis on tehtud väljaspool poolringi (6,25 m korvist) Ajareeglid 24 sekundi reegel. Rünnaku aeg on 24 sekundit 8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. 5 sekundi reegel.Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist 3 sekundi reegel. Ründaja ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit vastaste vabaviskealas Vead Kehakontakt Blokeering Otsatormamine Kinnihoidmine Tõukamine Ebaõige kate Ebasportlik viga Tehnilised vead Kahepoolne viga Diskvalifitseeriv viga Karistused Vabavisked (1 3) Mängust eemaldamine Mängusaalist eemaldamine
mõlema käega või võtab palli ühte vöi mõlemasse kätte. Jooks · Tugijala fikseerimine · Pööre Kaitsetegevus · Kaitseasend · Vertikaalsuse printsiip määratletud on põrandal normaalses asendis oleva mängija poolt hõivatud silindriline ruum: Ettepoole jala varvastega Tahapoole istmikuga Külje suunas jalgade ja käte laiusega Pealevisked · Lähivise 2 punkti vise · Kaugvise 3 punkti vise Isiklikud vead · Kehakontakt · Blokeering · Otsatormamine · Kinnihoidmine · Tõukamine · Ebaõige kate · Ebasportlik viga · Tehnilised vead Karistused · Vabavisked (1 3) · Mängust eemaldamine · Mängusaalist eemaldamine
mängija peab mängust lahkuma ning ta ei saa kestvas mängus enam osaleda, mängija võib osaleda järgmistes mängudes. Vigade arvuga on seotud ka võistkonna vigade lugemine. Võistkonna vigadeks on kõigi ühe võistkonna liikmete poolt tehtud vead. Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4 vea piiri, määratakse iga järgmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked. Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle ebaausa eelise, iga kehakontakt ei ole viga. Kahepoolne viga, nn topeltviga vilistatakse siis kui mängijad teevad samaaegselt üksteisele isikliku vea. Ebasportlik viga määratakse kohtunike poolt siis kui mängija proovib saavutada edu läbi vastasmängija otsese füüsilise mõjutamise. Eesmärgi saavutamine vastase tõukamise, löömise, kinni hoidmise ja muu sarnase tegevuse abil on keelatud. Tehniline viga määratakse karistuseks mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule
arstiabi andmise soovituslik aeg on 15 sekundit. Vead Iga mängija võim mängu jooksul teha maksimaalselt 5 viga. Viienda vea saanud mängija ei saa enam kestvas mängus osaleda. Võistkonna vigadeks loetakse võistkonna kõikide liikmete vigu kokku. Kui ühel veerandajal on võistkonnal rohkem kui 4 viga, siis iga järgneva vea karitstuseks määratakse vabavisked. Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle ebaausa eelise. Iga kehakontakt ei ole viga. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kus juures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina. Isiklik viga on korvpallis kasutatavatest vigades kõige sagedamini määratav viga. Kahepoolne viga ehk topeltviga vilistatakse siis kui mängijad teevad samaaegselt üksteisele isikliku vea. Kahepoolsed vead on harvad ja juhtuvad kõige sagedamini korvi aluses võitluses lauapõrkest langeva pall pärast.
lahkuma ning ta ei saa kestvas mängus enam osaleda. Mängija võib osaleda järgmistes mängudes. Vigade arvuga on seotud ka võistkonna vigade lugemine. Võistkonna vigadeks on kõigi ühe võistkonna liikmete poolt tehtud vead. Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4 vea piiri, määratakse iga järgmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked. Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle ebaausa eelise. Iga kehakontakt ei ole viga. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kus juures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina. Isiklik viga korvpallis kasutatavatest vigades kõige sagedamini määratav viga. Kahepoolne viga e nn topeltviga vilistatakse siis kui mängijad teevad samaaegselt üksteisele isikliku vea. Kahepoolsed vead on harvad ja juhtuvad kõige sagedamini korvi aluses võitluses lauapõrkest langeva palli (lauapalli) pärast. Ebasportlik viga
Viienda vea saanud mängija peab mängust lahkuma ning ta ei saa kestvas mängus enam osaleda. Vigade arvuga on seotud ka võistkonna vigade lugemine. Võistkonna vigadeks on kõigi ühe võistkonna liikmete poolt tehtud vead. Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4 vea piiri, määratakse iga järgmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked. Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle ebaausa eelise. Iga kehakontakt ei ole viga. Nimetatud vea määramisel on keskseteks teguriteks silindri ja vertikaalsuse põhimõte kehakontakti põhjustaja määramisel ning loetelu korvpallis keelatud tegevustest. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kus juures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina. Isiklik viga korvpallis kasutatavatest vigades kõige sagedamini määratav viga.
ja kohtumised palju kergemalt ja edukamalt. Kehakeele tundmine võimaldab vaba ja otsekohest suhtlemist". Kehakeele lugemine Sõnatu suhtlemise alaliigid on takseemika e kehaline kontakt, prokseemika e suhtlemise ruumiline aspekt ja kineesika e keha liikumise aspekt (miimika, pea ja pilgu liikumine, zhestid ja poosid jne). Taktiilse suhtlemise alla kuuluvad näiteks kätlemine, õlale patsutamine, üksteise puudutamine. Kehakontakt on läheduse selgemaid näitajaid. Paljud uuringud, veel enam aga praktilisi suhtlemisoskusi jagavad õpikud on pühendatud kehakeele märkide lahtimõtestamisele. Mitteverbaalse signaali lahtimõtestamisel mängivad kaasa kaks tegurit: märgilise käitumise eristamisel tuntakse ära sõnumi tähendust kandev mitteverbaalne väljendusühik, käitumismustri kui terviku üle otsustamisel ühendatakse aga üksikud eristatud elemendid tähenduslikuks tervikuks.
Vead määrab väljakukohtunik vilega, mille järel teatatakse vea saanud mängija, mis reeglit rikuti ning kas järgneb vabaviskeid. 7 Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle eelise.See on kõige enam määratav viga korvpallis. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kusjuures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina ning alati ei ole iga kehakontakt viga. Korvpallis, mõistmaks isiklikku viga, on vaja mõista silindri ja vertikaalsuse põhimõtet. Silindri põhimõte tähendab, et kaitsval mängijal ja pallita ründajal on õigus teatud ruumiosale väljakul. Seda ruumi piiritlevad eest peopesad, tagant mängija istmik ja külgedel jalalabade välisküljed. Vertikaalsuse põhimõtte alusel on mängijal õigus mõttelise silndri sees hüpata, ehk mängijal on õigus õhuruumile, mis jääb silndri piiridesse. Kui aga
hoidumine. Lisaks vastuolude silumine. On vaja tekitada enda jaoks arusaadav tervik, milles ei ole nurki ega vastuolusid. Selleks kasutatakse kõiki kolme. Nt. kui kliendis on väga tugev vastuolu (peksab naist ja lapsi, ent samas on hoolitsev ja hell). Oma rolli mängivad kõlblusnormid, ideaalid, eelarvamused, stereotüübid, ühiskondlik- ajalooline kogemus jne. Soovitused kontakti loomiseks · Silmside · Kehakontakt (käe andmine) · Naeratus (katkestab kontrollitud mõtlemise, toob välja sisemised protsessid, lõhub negatiivseid tundeid) · Vaba kehahoiak · Hääletoon · Enda tutvustamine, kliendi nime meeldejätmine ja kasutamine · Icebreaking vestlus igapäevastel teemadel, küsida kuidas ta nõustaja juurde jõudis · Jälgida kliendi kehakeelt, kuidas tema käitub · Anda aega, kontakti loomine
Nagu iga teine liikumiskeeltest, on seegi kollektsioneeritav, kasutatuav, arendatav. Psühholoog Michael Argyle vaatleb käitumist kui sotsiaalselt motiveeritud tehnikat, küsides: Miks me kasutame sotsiallset suhtlust? Kuidas me suhtleme? Kommunikatsiooniprotsessis toimub suhtlemine nenede teemade ulatuses, mis meile on vajalikud ja mis on mingil moel eesmärgistatud. Sotsiaalne suhtlemine toimub nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Mitteverbaalses suhtlemises on kehakontakt kõige tuntavamalt kasutusel agresiivse ning seksuaalse suhtlemise käigus. Sotsiaalse suhtlemise kehalistes aspektides eksisteerivad tabud meeste ja naiste omavahelises puudutuses (heteroseksuaalses maailmas) puudutades intiimseid kehapiirkondi võime saada hävitava või tõrjuva vastulöögi (reaktsiooni). Sotsiaalse suhtlemise ebaõnnestunud variante leiame mitmetes tantsulavastustes üksildus, isolatsioon on tavalised teemad.
St seda, et meil on vaja tekitada enad jaoks arusaadav tervik, milles ei ole nurki ega vastuolusid. Ja selleks et aru saadavat tervikut enda jaoks joonistada, kasutadki kõike seda, millest tajukujundi tasakaalustamiseks kasutatakse. (mees peksab lapsi ja naist ja samas on õrn hoolitsev ja hell. 2 eripilti tuleb ja sellest püüad aru saada)(kodus on mees tuhvlialune, aga tööl on ülbe vana) --- soovitused kontakti loomiseks · silmside (alles siis teised nipid) · kehakontakt (teretamine) · üldine miimika ja kehakeel · püstitõusmine, vastuminek · naeratus · hääletoon · võiks lasta valida istumiskoha. · Tuleks ennast osata tutvustada · Nimi tuleb kindlasti meelde jätta (ära sellega eksi) · Kui ta on ärevuses, tuleks lihtsalt niisama vestelda. St et tuleb osata juttu üleval hoida · Enda emotsioone piisavas koguses avada. · Tuleks jälgida tema kehakeelt alati
Alused suhtlemisoskusele luuakse lapsepõlves. Veel enne kui laps hakkab rääkima arenevad tal mittesõnalise (mitteverbaalse) suhtlemise vahendite kasutamise erinevad oskused. Kui palju ja kui hästi need arenevad sõltub juba vahetust keskkonnast kus laps üles kasvab. Elementaarsete suhtlemisaluste arenguks on vajalik erinevate kontaktiviiside kasutamine/kogemine (pilk, naeratus, puudutus, kehakontakt). Need on kogemused, millele ehitub üles kõneline suhtlemine. Kui baasi ei ole, on ka kõnelise suhtlemise areng pidurdunud või on inimesel raskusi teiste inimestega suhtlemisel. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 7 Kas suhtlemisoskus on vajalik? Joonisel 2 on toodud kõne-eelse suhtlemise arengu etapid. Nagu näha
Veel enne kui laps hakkab rääkima arenevad tal mittesõnalise (mitteverbaalse) suhtlemise vahendite kasutamise erinevad oskused. Kui palju ja kui hästi need arenevad sõltub juba vahetust keskkonnast kus laps üles kasvab. Elementaarsete suhtlemisaluste arenguks on vajalik erinevate kontaktiviiside kasutamine/kogemine (pilk, naeratus, puudutus, kehakontakt). Need on kogemused, millele ehitub üles kõneline suhtlemine. Kui baasi ei ole, on ka kõnelise suhtlemise areng pidurdunud või on inimesel raskusi teiste inimestega suhtlemisel. Joonisel on toodud kõneeelse suhtlemise arengu etapid. Nagu näha ehitub suhtlemine üles nagu torn või müür klotsidest. Ilma eelneva/alumise klotsita on järgmise moodustumine keeruline.
annaabi.ee 
