valgusfilter (tavaliselt 10-11 DIN). 8 Elektroodid Kaarkeevituse elektroodi kaks põhiülesannet on: 1.voolu juhtimine keevituskohta kaarleegi tekitamiseks 2. keevisõmbluse tekitamiseks vajaliku lisametalli viimine keevisvanni Varraselektroodid käsikaarkeevituseks Käsikaarkeevituseks kasutatakse ainult kattega varraselektroode. Elektroodikatte peamised ülesanded on: 1.Kaarleegi püsivuse suurendamine 2.Räbu ja gaaside tekitamine, mis kaitsevad keevisvannis olevat sulametalli õhu kahjuliku mõju eest. Enamkasutatavad kattetüübid terase keevitamiseks kasutatavatel elektroodidel Katte tüüp tähis 1happeline kate A 2 tsellulooskate C 3 rutiilkate R 4 aluseline kate B 5 paks rutiilkate RR
õmbluse pinnale enne metalli tardumist, põhjustades poorsust ning räbupesasid. Kaarkeevitusel eristatakse reaktsioone tahke, vedela ja gaasilise faasi vahel, kus toimuvad järgnevad protsessid: a) gaaside neeldumine ja lahustumine sulametallis b) keemiliste elemntide väljapõlemine c) sula keevismetalli legeerimine elektroodikatte ja varda metalliga d) õmblusmetalli rafineerimine Sulas keevisvannis reageerib raudoksiid süsiniku, mangaani ja räniga, mille tulemusena nende elementide sisaldus õmblusmetallis väheneb. Hapniku mõju Hapniku sisaldus keevisõmbluses keevitamise järel on suurem kui põhimetallis ja lisametallis lähteolekus. Hapnikusisalduse tõustes halvenevad õmblusmetalli mehaanilised omadused: löögisitkus; korrosioonikindlus; lõike ja survetöödeldavus. Lahustunud hapnik vähendab pindpinevust ja suurendab metalli voolavust, seega halvendab
mille abil sulatatakse liidetavate detailide servad ja keevituselektrood. Elektrood on vajalik keevisõmbluse moodustamiseks vajaliku lisametalli saamiseks. Keevitamisel tekitatakse kaarlahendus elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga ja sulatab keevituspiirkonnas liidetavate detailide servi aga ka lisametalli (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevisvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid. Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevitusõmbluse kvaliteedi. Pärast metalli tardumist tuleb õmblus puhastada, kuna elektroodi kate moodustab sulades sulametalli välismõjude eest kaitsva räbukihi. 3. Keevitusmaterjalid Detaili materjaliks on süsinikteras, seega võiks kasutada elektroodi E512R19035H. E - keevituselektrood 51 õmblusmetalli tugevus kgf/mm2 2 purustustöö 27 J tempereatuuril 0 kraadi ning katkevenivus 18
Käsikaarkeevitus e.MMA Seda keevitusviisi nimetatakse ka elektroodkeevituseks, kuna keevitamiseks kasutatakse elektroode. Elektroodid (Joon. 11) valmistatakse traadist, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele Joon. 11 ja on kaetud kattega, millest sulades bbElektroodElektr oodid moodustab sulametalli välismõjude eest kaitsev räbukiht keevisvannis. Keevituselektroode toodetakse läbimõõduga 1,6-6mm. Mida paksem on keevitatav metall, seda jämedam peab olema ka elektrood a c a b b Joon. 13 Tagasivoolujuhtme kinnitusklambrid d a-vedruga; b-kruviga e g
Eriti levinud põhiliselt remonttöödel. Ja raskesti õhukeste torude keevitamisel. ligipääsevates torustikes. Minu joonisel on tegemist öhukese toruga, mida saab väljast edukalt keevitada TIG- keevitusega. TIG-Keevitus on odavam ja levinum kui gaaskeevitus. 3. Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega 6.4 Joonisel olev Lisamaterjal sulatatakse keevisvannis W-elektroodi abil ülesse. Sulanud lisamaterjal jahtub siledapinnaliseks keeviseks. 4. Keevitavate materjalide ja toodete sobitavus keevitamiseks. Antud töös on tegu sirge, õhukese toruga, mille keevitamiseks ei pea palju nikerdama. Keevisõmbluses ei tohi tekkida külm või kuumpragusid. Ehitusteraste süsinikusisalduse piiriks on 0,2% . Madal süsinikusisaldus keevitusel väldib külmpragude tekkimist
Keevitusseadmetena kasutatakse statsionaarseid keevitusaparaate ja teisaldatavaid punktkeevitustange. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus Keevitamisel sulava elektroodiga on elektroodiks spetsiaalne keevitustraat Seepärast nimetatakse seda keevitusviisi ka traadikeevituseks. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sula metalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas (Joon. 25). Keevitustraat valitakse keevitatavale metallile ligilähedase keemilise koostisega. Enamasti kasutatakse keevitustraati läbimõõduga 0,6 1,6mm. Lisaks harilikule traadile kasutatakse ka täidistraati. Täidistraat võimaldab keevitada ilma kaitsegaasita. Olemuselt on täidistraat peenike metalltoru (Ø 0.8-2,4mm) mis on täidetud räbustiga
elektroodihoidikusse (Joon. 13) kinnitatud elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga Joon. 13 Elektroodihoidik e. käpp (5000-7000°C) ja sulatab keevituspiirkonnas liidetavate detailide servi aga ka lisametalli (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevisvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid (Joon. 14). Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevitusõmbluse kvaliteedi. 6 Elektroodkeevitusel võib kasutada elektrood erineva polaarsusega alalisvoolu aga ka vahelduvvoolu. Keevitamisel traat
elektroodihoidikusse (Joon. 13) kinnitatud elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga Joon. 13 Elektroodihoidik e. käpp (5000-7000°C) ja sulatab keevituspiirkonnas liidetavate detailide servi aga ka lisametalli (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevisvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid (Joon. 14). Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevitusõmbluse kvaliteedi. 6 Elektroodkeevitusel võib kasutada elektrood erineva polaarsusega alalisvoolu aga ka vahelduvvoolu. Keevitamisel traat
tagasivoolujuhe Keevitamisel tekitatakse kaarlahendus elektroodihoidikusse (Joon. 2) kinnitatud elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga ja sulatab keevituspiirkonnas liidetavate detailide servi aga ka lisametalli (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevitusvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid (Joon. 3). Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevitusõmbluse kvaliteedi. Elektrood võib olla sulav aga ka sulamatu. Sulamatud elektroodid valmistatakse elektrotehnilisest söest või sünteesgrafiidist. Sulamatu elektroodiga keevitamisel moodustatakse õmblus lisametallist. Sulavad elektroodid valmistatakse traadist mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele ja
füüsikaliste ja keemiliste protsesside lühike kestus elektroodimetalli siirdeprotsessis, keevitusvanni väikesed mõõtmed jne. Keevitusega kaasnevad soojusnähtused põhjustavad: a) kahanemispingeid ja toodete kõverdumist, tingituna metalli kohtkuumutusest ja temperatuuri erinevustest; b) plastsuse ja löögisitkuse vähenemist keevisõmbluse termomõju tsoonis, pragude tekkimist; c) tugevuse vähenemist termomõju tsoonis. Kristallisatsioon keevisvannis ja keevisliite struktuur Keevisliite mehaanilistele omadustele avaldab keemilise koostise kõrval suurt mõju keevisõmbluse ja tema lähiala, nn. termomõju tsooni mikrostruktuur. Keevisõmbluse metalli struktuur sõltub samuti elektroodikatte paksusest. Õhukese kattega elektroodiga keevitades tekib peeneteraline struktuur. Paksukattelise elektroodiga käsikaarkeevitusel, aga ka keevitades räbustis, kus soojussisestus on suur ja jahtumiskiirus väike, tekib jämedateraline struktuur.
Siirdeprotsessis lahustub lämmastik sulametalli tilkades. Lämmastik halvendab teraste lõõgisitkust aga suurendab tugevust ja kõvadust (kogustes 0,001...0,008%). SÜSIHAPPEGAASI MÕJU. CO2 etendab tähtsat osa poolautaomaatkeevitusel (MAG), kus ta kaitseb keevitusvanni ümbritseva õhu eest. Dissotsieerunud CO2 esineb kõige enam keevisvanni lähedal, CO ja O kaare samba kõrgema temperatuuri alas. CO2 ei lahustu sulas keevisvannis. Keemiliste elementide oksüdeerimise intensiivsus sõltub nende afiinsusest ehk ühtivusvõimest hapnikuga. Esimesena oksüdeerivad Si ja Mn. KEEVITUS SOOJUSNÄHTUSED. Keevitusel on vaja kasutada piisavalt kontsentreeritud soojusvoogu põhi- ja lisametalli kuumutamiseks, soojuskadude ületamiseks ning lisametalli kuumutamiseks. Keevitusprotsessi iseloomustatakse keevisõmbluse pikkusühiku kohta sisaldatud soojushulgaga e keevisenergjaga Q. 4
keemiliste protsesside lühike kestus elektroodimetalli siirdeprotsessis, keevitusvanni väikesed mõõtmed jne. Keevitusega kaasnevad soojusnähtused põhjustavad: a) kahanemispingeid ja toodete kõverdumist, tingituna metalli kohtkuumutusest ja temperatuuri erinevustest; b) plastsuse ja löögisitkuse vähenemist keevisõmbluse termomõju tsoonis, pragude tekkimist; c) tugevuse vähenemist termomõju tsoonis. Kristallisatsioon keevisvannis ja keevisliite struktuur Keevisliite mehaanilistele omadustele avaldab keemilise koostise kõrval suurt mõju keevisõmbluse ja tema lähiala, nn. termomõju tsooni mikrostruktuur. Keevisõmbluse metalli struktuur sõltub samuti elektroodikatte paksusest. Õhukese kattega elektroodiga keevitades tekib peeneteraline struktuur. Paksukattelise elektroodiga käsikaarkeevitusel, aga ka keevitades räbustis, kus soojussisestus on suur ja jahtumiskiirus väike, tekib jämedateraline struktuur.
elektrood eemaldada, teritada uuesti ja elektroodiga kokku puutunud lisamaterjali oksüdeerunud ots lõiketangidega maha lõigata. Volframelektroodi otsa järgi saab määrata, kas meie valitud keevitusvool oli õige. 4.7. Volframelektroodiga keevitamisel tekkivad defektid 4.7.1. Volframi lisandite moodustumise põhjused Purunenud volframelektroodi osad, mis on sattunud keevitusvanni, põhjustavad keevisvannis defekte. Seal soodustavad nad pragude teket, mis võib viia keevisõmbluse purunemiseni. Eriti ebasoovitatavad on need alumiiniumi keevisõmblustes. Sele 4.10. Volframilisandite sattumine keevisvanni Kui kuum volframi elektroodi ots satub keevisvanni, siis satuvad sinna ka elektroodi osakesed. Sele 4.11. Volframilisandite sattumine keevisvanni.
Et keevisliide tuleks tugev ning metall täielikult läbi keevituks, on vaja keevitatavad servad õigesti ette valmistada. Samuti tuleb enne keevitamist keevitatavad servad ning õmblusega külgnev põhimetalli pind (ala) gaasipõleti leegi abil hoolikalt puhastada õlist, rasvast, tagist, niiskusest. Kasutatakse selleks ka mehaanilist puhastusviisi: terashari, lihvkäi või muud vahendid. Keevisõmbluste liigid. Keevisõmbluseks nimetatakse keevisliite osa, mis moodustub keevisvannis oleva sulametalli kristalliseerumisel. Põleti leek sulatab üheaegselt põhimetalliga ka keevitustraati, mis omavahel segunedes moodustavad õmblusemetalli. Keevisõmblused jagunevad valmistamisvisilt ühe- ja kahepoolseteks. Mõjuvate jõudude suuna järgi liigitatakse keevisõmblused külg- (a), laup- (b), kombineeritud (c) ja kaldõmblusteks (d). Külgõmbluse puhul on mõjuva jõu suund õmbluse pikiteljega paralleelne, laupõmbluse puhul aga risti. Kombineeritud
annaabi.ee 
