Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"keelpillidega" - 13 õppematerjali

Georg Friedrich Händel
12
pptx

Georg Friedrich Händel

aasta kevadel kuningas tellis temalt piduliku orkestrimuusika vabaõhupidustuste jaoks. Peo kõrgpunktiks oli tohutu ilutulestik, mistõttu nimetatakse orkestrisüiti ,,tulevärgimuusikaks". Selle avalikku proovi kuulasid 12 000 inimest, kes peatasid kolmeks tunniks liikluse. Kuningas nõudis, et teoses oleks palju sõjaväeorkestri pille ja poleks viiuleid. Händel oleks peaaegu kuningaga konflikti sattunud, sest tema komponeeris teose keelpillidega. Lõpuks tegi ta süidist puhkpilliversiooni. Teist, keelpillidega versiooni, esitas Händel hiljem. 1751, kui Händel komponeeris ,,Jeftat", hakkas kiiresti nõrgenema tema nägemine. Selle kohta kirjutas ta märkuse koori ,,How dark, O Lord, are thy decrees" juurde. Järgmisel aastal tehti Händelile kolm edutut silmaoperatsiooni, mille tagajärjel jäi ta pimedaks. Siitpeale jätkas ta tegevust dirigendi ja organistina ning redigeeris mõningaid

Muusika → Muusikaajalugu
15 allalaadimist
Domenico Scarlatti
1
docx

Domenico Scarlatti

Klassikaline orkester Mannheim. Klassikalise orkestri sünnikohaks võib pidada Mannheimi Edela-Saksamaal, kus sajandi (18. saj.) keskel tegutses Euroopa suurim õukonnaorkester ning heliloojate koolkond, mille peameister oli Johann Stamitz (1717 ­ 1757). Mannheimi orkestri nagu hiljem ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm (I ja II viiulid, vioolad ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid). Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Puupillid mängivad tavaliselt kahe kaupa. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved harmooniapillidena kasutusel. Vaskpillirühma hakkas julgelt kasutama alles Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Berliin. Mannheimi kõrval oli 18. saj. keskel ka teine tähtis muusikakeskus ­ Preisi kuninga Friedrich Suure õukond Berliinis. Valgustatud monarhina (valgustusajastu oli ajajärk 18

Muusika → Klassikaline muusika
1 allalaadimist
Georg Friedrich Händel
1
docx

Georg Friedrich Händel

3osa.lunastus ja igavene elu. 2osa lõpper ,,Halleluujaga"koor, mis kuulutab Lunastaja ülestõusmist.See on lühike kooriosa,mis koosneb kirevalt üksteise otsa lükatud muusikalistest kujunditest. ,,Tulevärgimuusika" 1749 a kevadel kuningas oli tellinud piduliku orkestrimuusika suure vabaõhupidustuste jaoks Londoni Green Parkis, et tähistada Aacheni rahulepingu sõlmimist.(peo kõrgpunktis oli tohutu ilus ilutulestik)Kuningas nõudis, et seal poleks viiuleid. Händel andis alla. Keelpillidega versiooni esitas ta hiljem. Händeli helikeel ühendab saksa,itaalia,inglise ja prantsuse traditsiooni väga erinevaid elemente. Sakslased ja inglased pole kunagi suutnud teda omavahel ära jagada päritolult küll sakslane,sai temast Briti kodanik, muusikalistelt maneeridelt võiks teda aga omaks pidada itaallased. 18 . saj keskes oli Händel Euroopas väga tuntud.Pärast Händeli surma hakkati korraldama suuri Händelifestivale.Händeli 100

Muusika → Muusika
8 allalaadimist
Georg Friedrich Händel
11
docx

Georg Friedrich Händel

Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Hände"Tulevärgimuusika" esiettekanne toimus Aacheni rahulepingu esimese aastapäeva tähistamisel 1749. aastal . Selle avalikku proovi kuulasid 12000 inimest, kes peatasid kolmeks tunniks liikluse. Kuningas nõudis, et teoses oleks palju sõjaväeorkestripille ja poleks viiuleid. Händel oleks peaaegu kuningaga konflikti sattunud, sest tema komponeeris teose keelpillidega. Lõpuks tegi ta süidist puhkpilliversiooni. Teise, keelpillidega versiooni esitas Händel hiljem. 6 ,,Avamäng ,, ,,Tulevärgimuusikast" Itaaliapärane ooper läks Londonis moest. Händelit tabas mitu pankrotti ja ta otsis uusi võimalusi.1730. aastal hakkas ta looma ingliskeelseid oratooriume, millega ta saavutas uue populaarsuse tõusu .

Muusika → Muusikaajalugu
2 allalaadimist
Klassitsism
3
docx

Klassitsism

Keelpillikvartett*4 osa*kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire* soolopill+orkester Avamäng*3(vahel 4) osa* kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire*orkster Sümfoonia *4 osa *kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire*orkester .Millised muutused toimusid instrumentaalmuusikas 18 saj? -KAMMERMUUSIKAS -basso continuo hakkas kaduma. juhtuvaks osaks sai helilooja poolt väljakirjutatud klahvpilli partii. tavaline koosseis oli klaveriduo mõne meloodiapilliga. ORKESTRIMUUSIKAS-puupillirühm ühendati keelpillidega. vaskpillidest jäid ainult trompetid ja metsasarved.pillirühmad muutusid iseseisvateks ja suurteks. Klassikaline orkester ­ Kujunes välja Mannheimis,Edela-SaksamaalKeelpillirühmad klassikalises orkestris:1)keelpillid(viola,viiul,tsello,kontrobass) 2)puupillid-flööt,oboe,klarnett,fagott. 3)vaskpillid-trompet,metsasarv,tromboon.Carl Philiph Emmanuel Bach ­ Klavessiinimängija,tipphelilooja .Dayn,Mozart ja Beethoven õpisid palju Ph.E Bachi klaveriloomingust

Muusika → Muusika
49 allalaadimist
Georg Friedrich Händel
4
rtf

Georg Friedrich Händel

keskpunkti. Üks Händeli teoste edukamaid ettekandeid toimus 1749 kevadel. Kuningas tellis talt piduliku orkestrimuusika vabaõhupidustuste jaoks. Peo kõrgpunktiks oli tohutu ilutulestik, mistõttu nimetatakse orkestrisüiti ,,Tulevärgimuusikaks". Selle avalikku proovi kuulasid 12000 inimest, kes peatasid kolmeks tunniks liikluse. Kuningas nõudis, et teoses oleks palju sõjaväeorkestripille ja poleks viiuleid. Händel oleks peaaegu kuningaga konflikti sattunud, sest tema komponeeris teose keelpillidega. Lõpuks tegi ta süidist puhkpilliversiooni. Teise, keelpillidega versiooni esitas Händel hiljem. 1751, kui Händel komponeeris ,,Jeftat", hakkas kiiresti nõrgenema tema nägemine. Selle kohta kirjutas ta märkuse koori ,,How dark, O Lord, are thy decrees" juurde. Järgmisel aastal tehti talle 3 edutut silmaoperatsiooni ja Händel jäi pimedaks. Siitpeale jätkas ta tegevust dirigendi ja organistina nind redigeeris mõningaid vanu teoseid, ent ei loonud midagi uut juurde. Händel suri 14.04

Muusika → Muusika
51 allalaadimist
Varane muusikalugu
2
pdf

Varane muusikalugu

Klassikalise orkestri kujunemine ­ Sünnikoht Mannheim edelasaksamaal. Euroopa suurim õukonnaorkester ja heliloojate koolkond, Johann Stamitz. See ongi aluseks klassikalisele sümfooniaorkestrile, mille aluseks oli suur 4 häälne keelpilli rühm. Suurim uuendus keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillide rühm. Ainult trompet, metsasarv alguses. Beethoven kasutas esmalt trombooni oma 9. sümfoonias. Teine tähtis keskus Preisi kuninga Friedrich õukond Berliinis. Oli kuulus hiilgava kontserdielu poolest, osalesid väljapaistvad muusikud kaasa arvatud flöödimängijana ka kuningas ise. Sonaadivorm ­ lühikeste fraasidega meloodia, karakterikontrastid teemade vahel, avalõik reegline jõuline, järgneb lüüriline

Muusika → Muusika ajalugu
4 allalaadimist
Barokk ja klassitsism
11
doc

Barokk ja klassitsism

Selle improviseeritud saateharmooniat võis asendada helilooja poolt väljakirjutatud klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. Tavalisim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Barokkdriodest said keelpillikvartetid. See on klassikalises muusikas teine levinum koosseis.. Selle orkestri kui ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks on neljahäälne keelpilli rühm. Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm. Need mängisid tavaliselt kahekaupa, vaskpille kasutati tagasihoidlikult vaid harmoonias. 18. sajandil tekkis uus suund ooperis- koomiline ooper ja laulumäng. Itaalias oli õhtut täitva ülesandega koomiline ooper esindatud juba 17. sajandil. Naljamehed on seal tavaliselt madalast seisusest, vastandudes peategelasele. Nende käitumine ja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenid rõhutavad kontrastina teose peakonflikti ülevust. Naljakaid

Muusika → Muusika
161 allalaadimist
Varane muusikalugu
25
docx

Varane muusikalugu

Selles linnas tegutsenud kolme kuulsaimat heliloojat ­ Haydni, Mozartit ja Beethovenit - nimetatakse Viini klassikuteks. Mannheimis sündis klassikaline orkester. Mannhemi kõrval oli teine muusikakeskus Berliinis, Preisi kuninga õukonnas. Valgustatud monarhina ajalukku läinud kuninga õukond oli kuulus oma hiilgava kontserdielu poolest. Mannheimi orkestri aluseks oli suur 4 häälne keelpillirühm(viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid), uuenduseks oli keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm(klarnet, oboe, fagott, flööt). Vaskedel polnud veel bassi häält, vased mängisid ainult tavalist harmooniat(trompetid ja metsasarved). 5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Varaklassitsismist võib muusiks rääkida umbes ajavahemikus 1760-1780. sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise väljenduseni. Näiteks sümfoonia, mis 1750-1760

Muusika → Muusikaajalugu
3 allalaadimist
Muusikaajalugu
29
doc

Muusikaajalugu

tempodega kiire-aeglane-kiire; neljaosaline sümfooniatsükkel:kiire-aeglane-menuett/skerto- 5 kiire.(selline esineb ka keelpillikvartetis). Tavalisim koosseis klassikalise ajajärgu kammermuusikas ongi klaveridou mõne meloodiapilliga. Klassikalise orkestri aluseks oli neljahäälne keelpillirühm (viiulid, vioolad ning ühise bassihäälega tsellod ja kontrabassid). Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud näljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott) Carl Philipp Emanuel Bach(1714-1788)ajastu üks nimekaimaid heliloojaid.Andis väljamuusikaõpiku Ooper jagunes kolme liiki: Opera seria- silmapaistvaim esindaja Händel. Süzeed vältisid rõhutatult seoseid igapäevaeluga ja reaalse inimesega, tegelased olid pärit mütoloogiast või kaugest ajaloost. (tõsine, kangelas ooper). Laulumäng (opera comique)­ rahvalik, lihtsakoeline, kõnetekstid vahel. Rousseau

Muusika → Muusikaajalugu
335 allalaadimist
Muusika ajastud-õpimapp
30
docx

Muusika ajastud, õpimapp

klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. Tavalisim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Barokkdriodest said keelpillikvartetid. See on klassikalises muusikas teine levinum koosseis. Klassikalise orkestri sünnikohaks võib pidada Mannheimi Edela-Saksamaal. Selle orkestri kui ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks on neljahäälne keelpilli rühm. Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm. Need mängisid tavaliselt kahekaupa, vaskpille kasutati tagasihoidlikult vaid harmoonias. 18. sajandil tekkis uus suund ooperis- koomiline ooper ja laulumäng. Itaalias oli õhtut täitva ülesandega koomiline ooper esindatud juba 17. sajandil. Naljamehed on seal tavaliselt madalast seisusest, vastandudes peategelasele. Nende käitumine ja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenid rõhutavad kontrastina teose peakonflikti ülevust. Naljakaid ja

Muusika → Muusikaajalugu
281 allalaadimist
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

Kvartett (keelpilli)-2viiulit, tsello, alt. Zanr mõeldud väikeses seltskonnas musitseerimiseks (keeruline zanr).Kõik pillid võrdse tähtsusega-polüfooniline. Haydn oli alusepanija. "Kreisikvartett" I- kiire , sonaat allegro; II- aeglane; III- menuett; IV- finaal Sümfoonia- Viini klassikaline sümfoonia oli mitmeosaline teos, millel oli kindel ülesehitus ja mõeldud süm. orkestrile. (puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, keelpillid) 1) Suurim uuendus keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm(flööt,oboe,klarnet,fagott) 2) Sümf. ork. aluseks neljahäälne keelpillirühm (viiulid,vioolad,tsello, kontrabass) Sümf. ülesehitus: I-osa osa kiire sonaat allegro II- osa aeglane (teema variarsioonidega) III- osa tantsuline menuett IV- osa finaal kiire (teemasid kokkuvõttev osa) Lk

Muusika → Muusika
139 allalaadimist
Eesti rahvamuusika
17
docx

Eesti rahvamuusika

Rütmi- ja mürapillina võis kasutada muidki abivahendeid: ahjuuksi, kausse, pudeleid jms. Rahvapärasele musitseerimisele eesti külas avaldas suurt mõju muusikaseltside asutamine 19. sajandi viimasel veerandil. Seltside juurde asutatud puhk- ja keelpilliorkestrid tutvustasid maarahvale uusi pille ning musitseerimisvorme. Eriti ärgitas see rahva seas ansamblimänguharrastust. Uute keelpillidega (kitarr, mandoliin jmt) tutvuti algul linnades. 11. Eesti rahvaviiside kogumine ja kasutamine 11.1 Huvi tekkimine rahvaluule vastu 19. sajandil tekkis Euroopas üldine huvi rahvaluule vastu. Haritlaste seas levis veendumus, et elujõuline ja omapärane looming (kirjandus, muusika) saab tekkida ainult folkloori põhjal, ammutades jõudu ühtsest ja võimsast "rahva vaimust". Euroopaliku kõrgkultuuri keskmest

Muusika → Muusika
116 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun