KEELEUNIVERSAALIDE LEIDMINE VÕIMALIK VÕI MITTE? MIRELL PÕLMA Keeleuniversaalid võtavad oma olemuselt kokku väited inimkeelte omaduste või tendentside kohta (Osgood 1961: 255). Keeleuniversaalidega hakkas esimesena tegelema generatiivne grammatika või täpsemalt selle haru universaalne grammatika , mis pärineb Noam Chomsky sulest, kui ta ei olnud rahul 20. sajandi keskpaigani levinud ideega, et lapsed õpivad emakeele ära üksnes täiskasvanuid kuulates ja neid imiteerides. Usuti, et laste keeleõppel on lihtne korrapära: nad õpivad keele ära katsetamise, vigade tegemise ja kiitmise teel. (Tool Module) Chomsky tuli 1965. aasta teoses ,,Aspects of the Theory of Syntax" välja uue teooriaga (Chomsky 1965), miks lapsed omandavad keelt kogu selle komplekssuse juures siiski vaid paari aastaga. Peaajju on sisse kodeeritud keelestruktuur, mis kergendab õppimist...
keeleteaduslikke mõtteid ei sündinud. Antiikaja kolm keeleteaduslikku põhiküsimust: *Kas keel on loomulik või konventsionaalne st tänapäeva võistes abitaarne või ikooniline? *Kas keel põhineb analoogial või anomaalial? reeglid või erandid? *Millised sõnaliigid keeles on? 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused) Keskaeg - 500AD - 1500 AD, suur mõju ladina keelel ja kristlikul maailmapildil. 7 vaba teadust: triivium (grammatika, loogika, retoorika) ja kvadriivium (muusika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia). Grammatika oli keskaegse hariduse alustala. Säilinud ladina grammatikatest paistab, et tegelikult õpetatav keel oli ikkagi tolleaegne teadusladina keel, mitte klassikaline. Keeleteaduslik teooria arenes skolastikute perioodil 1100-1500. Praktilise
regulaarne, selleta ei oleks võimalik meelde jätta kõiki sõnavorme. Antiikaja kolm keeleteaduslikku põhiküsimust: (i) kas keel on loomulik või konventsionaalne? (ii) kas keel põhineb analoogial või anomaalial? reeglid või erandid? (iii) millised sõnaliigid keeles on? 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused) Ladina keel ja kristlik maailmapilt levisid keskajal, mis oli u 500AD-1500AD. 7 vaba teadust: grammatika, loogika, retoorika ja muusika, artimeetika, geomeetria, astronoomia. Grammatika oli keskaegse hariduse alustala. Säilinud grammatikatest, millest osad olid ka värsivormis, võib leida, et tol ajal õpetati rohkem teaduslikku ladina keelt, mitte enam klassikalist ladina keelt. Alles hiliskeskajal (u alates 1100) hakkab tekkima ka teiste keele
Palju koolkondi on lapsekeelekesksed (Clark ja Clark). Universaalne grammatika Algus seotud Chomskyga, kes väitis: „Inimmõistus on loodud keelekasutuseks.“ Chomsky lähenemine oli uudne: teoreetiline lähenemine keelele, niivõrd välja arendatud (formaalne) lähenemine keelele. Selle pinnalt hakkas tekkima rakendusi. Chomsky väited olid megaüldised. Chomsky andis oma filosoofiliste väljaütlemistega inspiratsiooni teistele, et teha keeleuniversaalide kohta järeldusi ja üldistusi kitsamalt. Chomsky väited andsid tõuke ka keelomandamisele/lapsekeelele: hakati kirjeldama täpsemalt. Chomsky üldistustest tehti psühholingvistikas üldisi järeldusi ja oldi teel sinnapoole, et luua konkreetselt psühholingvistilisi ja psühholoogiast lähtuvaid katseid (nt subjektile vastab mentaalne representatsioon). 10a jooksul selgus, et nii kergelt ei lähe. Chomsky esimene kriitika oli Fodori juhitud grupi raamat „The
kõnet ja suhtumisi empiiriliselt analüüsiv sotsiolingvistiline dialektoloogia kallis ja nõuab senisest rohkem raha. Sellealast tööd peaks toetama nii EKIs, TÜs kui ka VIs. Eesti murrete foneetika, grammatika ja sõnavara võrdlevad uuringud. Kogu eesti keele jaoks on hädavajalikud võrdlevad tüpoloogilised uurimused eesti murrete foneetika, grammatika ja sõnavara kohta. Need tagavad täpsema pildi eesti keele ajaloolisest kohast Läänemere keeleareaalis ja võimaldavad keeleuniversaalide abil esile tuua eesti keele loomuomaseid jooni. Selliseid uuringuid tehakse praegu foneetika alal põhiliselt TÜs, grammatika ja sõnavara alal EKIs, lõunaeesti murrete osas ka VIs. Nendegi uuringute edukaks teostamiseks on vältimatult vaja automaatanalüüse võimaldavat elektroonilist andmebaasi. Eesti murdeuurimise praeguse seisu üldhinnang ja ettepanekud lähitulevikuks Eesti dialektoloogia arengut viimase kümne aasta jooksul võiks kujutada
- Praktikas: pärast pilootprojekti avaldamist reageerib lingvistiline üldsus ja andmeid on võimalik täiendada. Lahendused keeltevalimi koostamiseks: - igast keelkonnast sama protsent (suurema keelte arvuga keelkonnad saavad seega suurema esindatuse); - 50 sõltumatut keelt (Bybee, Perkins) – valitakse geneetiliselt, kultuuriliselt ja areaalselt võimalikult kauged keeled 5. Keeleuniversaalid. Keeleuniversaalide võimalikke põhjusi. 2 Universaalid on väited keele fundamentaalsete omaduste kohta. Universaalid on empiirilised. Keeleuniversaalid: • Absoluutsed – kehtivad kõikide keelte kohta, nt kõigis keeltes on konsonandid ja vokaalid, kõik keeled eristavad noomeneid ja verbe, kõikides keeltes on olemas vahendid küsimuste moodustamiseks.
Ainult loomulikud keeled on avatus süsteemid selle mõiste kitsamas tähenduses. Neis on palju alussõnu. Avatud süsteemile on tähtis loovus. Mida kõrgema järgu allsüsteemiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. Avatust annavad juurde näiteks kategoriseerimise prototüüpsus ja kategooriate vaheliste piiride hägususe lubatavus. Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. 4. Keeleuniversaalide põhihüpotees on see, et mingil konkreetsete keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilisemal analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure. Keelestruktuurideleo n lähenetud erinevalt: Port royal´i koolkond üritas luua universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust.
Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat Varro (116 eKr – 27 eKr) Andis suure hulga etümoloogiaid, millest enamus olid naeruväärsed ja seetõttu said hiljem palju kriitikat. Esimesena sõnastas vastanduse indiviidi keelelise vabaduse ja keele kui konventsiooni vahel. 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused) Grammatika oli seega keskaegse hariduse alustala, nii vaba kunstina kui vajadusena ladina keelt kasutada. Säilinud ladina paistab, et tegelikult õpetatav keel oli ikkagi tolleaegne teadusladina keel, mitte enam klassikaline ladina keel. Hiliskeskajal (umb. alates 1100) hakkab tekkima ka muude keelte grammatikaid (iiri, kõmri, provansi, islandi). Keeleteaduslik teooria arenes eelkõige nn skolastilisel perioodil, umbes 1100-1500.
Kuidas ühiskonnas võetakse kasutusele mingi uus vorm ja kuidas see levib kogu keelt kõneleva kõnelejaskonna vahel? 3) grammatisatsiooniteooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga (nt kaasaütlev kääne eesti keeles) Keele muutumise põhjused: 1) ökonoomia 2) analoogia (nt ebareeglipärasuse muutumine reeglipäraseks) 3) keelekontakt (laenamised) 21. Keeleuniversaalid, universaalide liigid Keeleuniversaalide põhihüpotees on see, et mingil konkreetsete keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilise analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure. Keelestruktuuridele on lähenetud erinevalt: Port royal´i koolkond üritas luua universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust
Kuidas ühiskonnas võetakse kasutusele mingi uus vorm ja kuidas see levib kogu keelt kõneleva kõnelejaskonna vahel? 3) grammatisatsiooniteooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga (nt kaasaütlev kääne eesti keeles) Keele muutumise põhjused: 1) ökonoomia 2) analoogia (nt ebareeglipärasuse muutumine reeglipäraseks) 3) keelekontakt (laenamised) 21. Keeleuniversaalid, universaalide liigid Keeleuniversaalide põhihüpotees on see, et mingil konkreetsete keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilise analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure. Keelestruktuuridele on lähenetud erinevalt: Port royal´i koolkond üritas luua universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust
Kuidas ühiskonnas võetakse kasutusele mingi uus vorm ja kuidas see levib kogu keelt kõneleva kõnelejaskonna vahel? 3) grammatisatsiooniteooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga (nt kaasaütlev kääne eesti keeles) Keele muutumise põhjused: ökonoomia analoogia (nt ebareeglipärasuse muutumine reeglipäraseks) keelekontakt (laenamised) 21. Keeleuniversaalid, universaalide liigid Keeleuniversaalide põhihüpotees on see, et mingil konkreetsete keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilise analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure. Keelestruktuuridele on lähenetud erinevalt: Port royal´i koolkond üritas luua universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust
tüvest eraldada) · -kumulatsioon- ühes morfeemis on mitu tähendust nt. Vete (pl.gen.vesi), sang (sing pst.) · -muutumine sama tähendusega morfeemid kuju erinevates ümbrustes muutub. Keeleuniversaalid: Täielik universaal esineb kõigis maailma keeltes ja seda saab kuidagi väljendada eitust. Enamik universaale on tendentsid, st. Neist on ka erandeid. *Joseph Greenberg 1963, 1966 ... sõnatüüpide uurimine, universaalide selgitamine. Keeleuniversaalide liigitamine: · Absoluutselt nt. Kõigis keeltes välj. Kuidagi eitust · Mitteabsoluutsed nt peaaegu kõigis keeltes on põhisõnades subjekt enne objekti. · Implikatiivsed- kui keeles verb on enne objekti, siis on selles keeles artikkel substantiivi ees- need on huvitavad, sest annavad infot keele ehituse seoste ja piirangute kohta. · Mitteimplikatiivsed- nt. Ülal esitatud abs-d ja mitte abs-d Mis keeli on? mis keel(t)es on?- häälikud, vormid, tähendused
(i) kas keel on loomulik või konventsionaalne, st tänapäeva mõistetes arbitraarne või ikooniline? (ii) kas keel põhineb analoogial või anomaalial? reeglid või erandid? (iii) millised sõnaliigid keeles on? 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused) TERMINID: Skolastikud - Skolastikaks nimetatakse keskaegset filosoofiat, milles püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogilise arutluse abil. Skolastika alusteks on patristika ja antiikfilosoofia, eelkõige Platoni ja Aristotelese õpetused. Nimetus “skolastika” pärineb keskaegsest kõnepruugist, mille kohaselt tollal filosoofia ja teoloogia õpetajaid kutsuti doctores scholastici ehk koolitarkuse õpetaja. Seega võiks skolastika
annaabi.ee 
