keeleteadlane, tõlkija ja esseist. Kuressaares õppis ta mitmes koolis ja tema huvi emakeele vastu sai alguse Kuressaare gümnaasiumis. Keeleõpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning viimase lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. “Aavik oli läbinisti filoloog, aga mitte eesti filoloog (milleks tollal veel õppida ei saanud), vaid eelkõige romaani ja soome filoloog. Ta oli armunud keeltesse: gümnaasiumi ajal ladina keelesse, pärast prantsuse ja soome keelesse, olemata ükskõikne ka saksa, inglise ja vene keele vastu.1 Ta nautis eri keelte omapärasusi, väärtust ja ilu. Olles aastail 1900-1920 eriliselt meeldunud prantsuse keelde, kirjutas ta selles omaseks saanud keeles isegi osa oma keelelistest kirjutistest ja tõlkis need siis eesti keel- de. “ (Erelt, 2000) " Töötanud Jaltas ja Kuressaares õpetajana, olnud 1912–1914 Tartus Postimehe
nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli-ldinfo/metoodika) Narva Vanalinna Riigikool annab nii põhiharidust, kui ka üldkeksharidust statsionaarses õppes. Kui valitakse valikaineid, siis arvestatakse kooli suundi ning seda, mida rohkem sobib vanematele ja õpilastele. Tavaliselt pakkutakse erinevaid variante ning vanemad ise valivad, mida hakkavad nende lapsed õppima. Koolis tegutseb raamatukogu, mis samuti annab lastele võimalust süvendada eesti kultuurisse ja keelesse. Raamatukogus on nii raamatud, kui ka audio ja video materjalid, nii õpikud ja õpematerjalid, kui ka raamatud lihtsalt lugemiseks, nii lastele, kui ka nendele õpijatele, kes õpib gümnaasiumus. Raamatukogu eesmärgiks on teha need materjalid kättesaadavaks, suureneda leste lugemishuvi ning areneda nende iseseisvust. Selles koolis on loodud pikapäevarühmad, mis on mõelnud nende lastele, kes õpib algklassides.
Lõppude lõpuks omandab inimene hariduse kultuuri peavoolu alal ja kultuuridee kujuneb tema emakeele põhjal. Emakeelt ei saa millegagi asendada, samamoodi ei saa armastust ega loodust asendada millegi muuga. Ülo leiab, et on vaja rääkida mitut keelt, eriti sellistes väikeriikides nagu Eesti. Vaja on ladina keelt, hiina ja inglise ning vene keelt. Enne kooli, kuni 7. eluaastani, peate õppima vähemalt kolme keelt. Need, kes end keelesse lukustavad, loovad pseudoküsimuse. Õpe tuleks läbi viia emakeeles ja mitmes muus keeles. See raamat räägib sellest, kuidas moodustatakse kodanik. Keegi ei saa kodanikku moodustada, selleks saate luua ainult eeldused. Ja see raamat ei ole õpik. Raamat annab aimu sellest, mis on oluline kodanikuks saamise protsessis. See raamat on kasulik töö ükskõik millisele põlvkonnale. Ülo näeb väga hästi kõiki meie ühiskonna puudusi ja usub arengusse.
kasutamist keeles. Neist mõjutegureist, mis andsid Aavikule tõuke uuendada ja rikastada eesti keelt, tuleb ennekõike esile tõsta tema täheldavat soome keele oskust ning harrastust. Teiseks faktoriks, mis suunas Aavikut keeleuuendamise teele, oli prantsuse keel, mida ta perfektselt valdas. Kui Aavik alustab 1911. a. suvel Kuressaares laiadast keeleuuenduslikku tegevust, tekib tal "idee võtta massiliselt eesti keelesse soome laensõnu. Ta esitab tähestikulises järjestuses 85 sõna, mis võiks soome laenudena eesti keeles kasutusele võtta. Keelemehed J. Jõgever ja J. V. Veski aga ei poolda eesti sõnavara rikastamist soome laenudega sellises ulatuses, nagu seda Aavik ja Ridala tegid. Veski ei pea sobivaks kasutusele võtta selliseid soome leane, nagu hurmama, kiinduma,
repliike ja nimesid peale kirjutatud. Enamik lapsi pigem sureks, kui näitaks end eelmise aasta ranitsaga. Kõrgkoolid nagu üldhariduskoolidki on jagunenud Belgias valitseva lingvistilise erisuse järgi ning ainult üksikud tudengid astuvad sellest piirist üle. Asi tõusis teravalt päevakorda flaamlaste jaoks Leuveni ja valloonide jaoks Louvaini ülikoolis, mis on euroopa üks vanimaid. Hollandi keelde suhtuti seal kui teise sordi keelesse, kuni viimaks vägivallani viinud lahkhelid põhjustasid 1960.aasal ülikooli kaheks jagunemise. Selle tulemusena sai prantsuskeelne kogukond omale Brüsselist lõunasuunas asuva suurepärase uue ülikoolilinna nimega Louvain-la-Neuve, mille üle nad on üsna õnnelikud. -10- KASUTATUD KIRJANDUS: ,,Sellised nad on...belglased" Antony Mason, tõlkinud: Aire Kivistik -11-
- Individuaalne ja kollektiivne lugemismudel. 73. Tooge välja strukturalismi ja poststrukturalismi peamised sarnasused ja erinevused. Erinevused strukturalismist: - Allikad. Ei lähtu lingvistikast nagu strukturalism, vaid filosoofiast (Martin Heidegger, neomarxism, Jacques Lacani psühhoanalüüs jm). Skepsis näivate enesestmõistetavuste suhtes. - Stiil ja tonaalsus. Strukturalistide kirjutistest eristab emotsionaalsus, esseistlikkus, keelemängud. - Suhtumine keelesse. Kogu teadmiste valdkond on tekstuaalne. Rõhutatakse keele mitmetähenduslikkust, tähenduste suhtelisust ja voolavust. 74. Kuidas on seotud poststrukturalism ja postmodernism (postmodernsus)? - Poststrukturalism kui postmodernse maailmanägemise teoreetiline väljendus. Teooria ja praktika sulandumine. Nii postmodernistlik kunst kui ka poststrukturalistlik mõtlemine toob nähtavale vastuolusid selles, mis esmapilgul näib terviklik ja ühtne. 75
· mitm gen nõgas astmes i-mitmuslik või de-mitmuslik tugevas astmes (ekslike e ekslikkude) · mitm part lõputa (leplikke, veidrikke) · i-mitmus üldiselt kasutusel (ekslikesse, leidlikes, metsnikest, paindlikelt, vestmiketa) · kolhoosnik, pealik, politseinik, sovhoosnik, ümbrik - võib käänata nii AV-ga kui AV-ta II ALALIIK · nõrgeneva AV-ga kahetüvelised sõnad PÕHITÜÜP KEEL · Keele, keelt, keelesse e keelde, keelte, keeli, keeltesse e keelisse · e-tüvelised sõnad, mille esimese silbi pikale vokaalile järgneb l, n või r (hiir, hoo, huul, hääl, joon, juur, kaar, kiir, koor, meel, niin, nool noor, peel, peen, pool, saar, seen, sool, soon, suur, säär, tuul, tüün, veer, voor, äär. Siia kuulub ka m-iga lõppev sõna leem. VORMISTIKUST: · ains part kons.tüveline t-lõpuline ja tugevas astmes (hiirt, juurt, meelt, peent, soont, veert)
See leidis Saksa ülikoolide kaudu tee ka Põhjamaadesse ja Baltikumi. Humanism püüdis murda Piiblist lähtuvat ahtapiirilist teoloogilist traditsiooni, mida kasutati ka seaduse, riigiõpetuse ning kanoonilise õiguse alusena. Üheks humanismi (ning selle kaudu reformatsiooni) sihiks oli rahva enese keele kasutamine niihästi kirikuteenistuses kui rahva õpetamisel rahvakeelse kirjanduse kaudu (jutluse esiletõus). Eesti kultuuriloo aspektist ongi sel perioodil tähtis suhtumine eesti keelesse. Kanuti gild Gildi kuulusid 17. saj käsitöölised paarikümnest eri ametist. Need olid rahvuselt sakslased või rootslased, sest juba aastast 1508 oli see gild eestlastele suletud. 1698 aastal ühendati Kanuti gild Oleviste gildiga, kuhu kuulus rida ameteid, milliseid ka eestlased olid pidama pääsenud (kiviraidurid, müürsepad, voorimehed, mündrikud- paadimehed sadamas jne). See tõi kaasa eestlaste liikmekspääsemise võimaluste vähendamise
kultuuride sümboolsed kapitalid täiesti võrdsed. Tihti on poolel teel kokkusaamine üksikjuhtum, kus kummagi kultuuri esindaja on kultuuri kesktendentsidest kaugel. Kehastunud kultuuriline kapital on kultuuriline kapital indiviidis niihästi päritud kui omandatud. On tugevasti seotud habituse-ga, st sellega, kuidas inimene mõtleb, mida eelistab (maitse), millised omadused tal on. Keeleline kapital kui kehastunud kultuurilise kapitali osa on teatud keelevariandi valdamine, suhe keelesse, kõnelemisviis jne. Objektiveeritud kultuuriline kapital on kultuuriobjektid, mida omatakse (teadustöö instrumendid, maalid jne). Neid saab füüsiliselt edasi anda (nt müüa) või "sümboolselt" edasi anda (vastavalt on tegu majandusliku või kultuurilise kapitali vahetusega). Samas, objektiveeritud kultuurilist kapitali võidakse omada, kuid seda saab "tarbida" (selle kultuurilist väärtust mõista) vaid "õiget" kehastunud kultuurilist kapitali omades (viimast
krüpteerima → krüptima ja sertifitseerima → sertima olla võimalikud, kuna krüpt ja sert ei ole samades tähendustes levinud. Siin leidub aga lihtne lahendus, kui tahta neid ikkagi lühendada: miski ei sega ei vastavate tüvisõnade ega lõpuks ka lühikujuliste verbide laenamist valmiskujul kasvõi inglise keelest. Eks inimesed otsustavad, kas lühemad vormid lähevad käibele või mitte, ja see selgub alles mõne aja pärast. Võõrliited omasõnadega Harvaesinev, kuid erinevate keelesse suhtumise võimaluste paljusust toredasti illustreeriv teema on võõrliidete ühendamine omatüvede külge. Laiast kasutusest on teada ainult üks näide, arvutiseerima. Levinud seisukoha järgi on see sõna võimatu, kuna -eeri on võõrliide ja võõrliiteid omasõnade taha panna ei saa. Krista Kerge on aga pakkunud tolerantsema (ja empiirilise uurimismeetoditega paremini haakuva) seletuse: selle sõna spontaanne tekkimine ja levik näitab -eeri-liite kodunemist. 17.6 Laenamine
Ajakiri, kuigi 31 saksakeelne, oli pühendatud mitmesugustele keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probleemidele. Paljude kaastööliste abil koguti ja avaldati suur valik rahvalaule ja –jutte, „Beiträge“ pani aluse ka eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale ning bibliograafiale. Rosenplänteri suhtumine eesti keelesse oli sügavalt lugupidav. Sellega ühenduses väärib märkimist „Beiträge“ XI vihik (1818), mis oli kavandatud eesti keele õpperaamatuks gümnaasiumile, arvestusega, et maakeel võetakse seal õppekavasse. Rosenplänteri arvates pidid kõik maarahvaga suhtlevad sakslased – arstid, mõisnikud, kaupmehed, kohtunikud ja igasugused muud ametimehed – oskama eesti keelt. „Beiträge“ kaastööliste ring oli lai. Lisaks saksa haritlastele (J. W. L. v. Luce, A. Fr. J. Knüpffer, A. W
annaabi.ee 
