erinevustele. Täpne transkriptsioon püütakse osutada ka detailsematele foneetilistele nüanssidele, kasutatakse rohkesti lisamärke ehk diakriitilisi märke. Kõneakt Kõneakti all mõeldakse suulise suhtlusprotsessi põhilisi etappe: ESIMENE etapp kujutab endast ajutegevust, kõne planeerimist ja sõnumi kodeerimist. Kõnelejal on mõte midagi öelda. Mõistestamine e konseptualiseerimine sõnumi tähendusesitude kodeerimine keelelisse vormi. Keelendamine tähendusesituse kodeerimine keelelisse vormi. Esimese kõneetapi lõpptulemuseks on kõneplaan. TEISES etapis realiseeritakse oletatav kõneplaan lihastele antavate närviimpulssidena. Häälekurdude tegevus ehk fonatsioon. KOLMANDAS etapis on sõnum füüsikaline signaal. Häälekurdude võnkuine annab mehhaanilise energia, mis tekitab õhurõhumuutusi ja õhuosakesed hakkavad võnkuma. Niimoodi liigub häälelaine akustilise kõnesignaalina õhus kiirusega 330 m/s
Kujutlusel on õppimise olemusest äärmiselt otsustav roll, mis määrab meie suhtumise õpetatamisse/õppimisse. Õpetaja edastab infot õppegrupile, kes selle vastu võtab. Vormi eraldamine sisust on on tüüpilne ka koolile, kui kommunikatiivsele keskkonnale. Niisugust kujutlust õppimisest võib omakorda käsitleda osana suuremast kommunikatsiooni puudutavast metafooride kogumist, nimelt nn juhtimis- ehk ülekandemetafoorist (Reddy, 1979; Linell, 1988). Saatja kodeerib sõnumi keelelisse vormi, seejärel saadetakse sõnum meediumi vahenduse vastuvõtjale, kes dekodeerib sõnumi ja peab selle tuleviku tarvis meeles. Õpetaja vahendab teadmisi õpilasele, kes need vastu võtab. Kui need on õpilase pähe ladustatud, on asi selge. Müüt, et teadmised on miski, milles me kõik ühel meele oleme, ongi vaid müüt. Meie käsitlused nähtustest, nii nagu need on kodeeritud keelelistesse kategooriatesse, on kogu aeg meiega ning loovad seda, mida me nimetame tegelikkuseks
enamusega; · peavad end ise rahvuseks pidama. Vähemusrahvuse kaitse erijooneks on positiivne diskrimineerimine, millega vähemusrahvusele antakse suhteliselt rohkem õigusi. 8 Olulised rahvusvahelised dokumendid, mis käsitlevad vähemusrahvuste kaitset: · etnilisse, usulisse või keelelisse vähemusse kuuluvate isikute õiguste deklaratsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 18. detsembril 1992); · Euroopa vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon (Euroopa Nõukogu konventsioon, Eestis jõustus 1. veebruaril 1998). Eesti Vabariigis kehtib vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus. 3. Inimõigused ja kriminaalõigus Kokkupuutes politsei või õiguskaitseorganitega on igal inimesel õigused, mida kaitsevad
(Artikulatoorne foneetika e kõneloome uurimine, akustiline foneetika e kõnesignaali analüüs, auditiivne e tajufoneetika e kõne tuvastamine) Kõneakti all mõistetakse suulise suhtlusprotsessi põhilisi etappe. Üldistatult viis etappi: 1. Sõnumi kodeerimine - mõte, mõistestamine (sõnumi tähendusesituse kujutamine vastavalt mõttele)ja keelendamine (tähendusesituse kodeerimine keelelisse vormi) 2. Sõnumi tootmine - neuraalne ja füsioloogiline tegevus (artikulatoorne foneetika). Põhisagedus - tajutava helikõrguse keskseim omadus (mõjutab ka rõhu asetust); Fonatsioon - häälekurdude tegevus; võnked annavad energia, mille abil neelu, suuõõne ja huulte vahelise ava suurust muutes moodustatakse häälikud. Õõnte kuju muudetakse keelelihaste, huulte ja pehme suulae abil, see ongi hääldus.
Reaalne, kultuurieelne, feminiimne. Sümboolse korra faas, isakeskne maailm, kultuuriline, domineeriv. Sümboolse korra funktsiooniks ihaldamine. Inimene saab ühiskonna osaks, tunnistab seadusi. Lacan vastandab: Reaalse vastandamine reaalsusele. Ideoloogiline/loomulik. Shank; Pfeil. Uurivad kuidas noortekultuuri iseloomustavad raevu ja ... vaheldumist. Noored ei suuda aksepteerida korrastatust, võimu nende üle. Psühholoogline raev. Rokkkultuur keeldub astumast keelelisse maailma. Kristeva. ,,Jälestuse jõud" Naudinguks on vaja midagi roojast, selles identiteet lahustub. Korrastatus aitab identiteedil kujuneda, samal ajal hävitab naudingut. Keskne mõiste abjektsioon, naudinguks on seda vaja, tsivlisiatsioon peab sellega kuidagi toime tulema. Räpasuse, roojasuse mõiste on seotud piiride ületamisega, puudutab ka inimkeha tasandit. Kehapiirid peavad olema kaitstud (tsivilisatsiooni loogika ütleb seda)
2.1.1. Lugemine ja kirjutamine Lugemis- ja kirjutamisoskus on omavahel seotud. Üks arendab teist. Õppides kirjutamist, õpime ka paremini lugema. Lugemine ei tähenda ainult sõnade kokkuveerimist ja kirjutamine oskust sõnu kokku panna, vaid nende all on ka oskus erinevaid tekste mõista ja neid koostada. 13 Mõtlemisoskus ja lugemisoskus on tihedalt seotud. Kui inimene kirjutab, kodeerib ta oma mõtte keelelisse vormi. Kui teine seda teksti loeb, siis ta dekodeerib kirjutaja mõtte teksti põhjal. Lugeja nii-öelda taasloob tähenduse, mida kirjutaja tekstiga väljendas. Lugeja ei mõista kunagi kirjutaja teksti samamoodi, sest inimesed on erineva elukogemuse ja haridusega. See aga ei tähenda, et me üksteisest valesti aru peaksime saama. Nagu ütlevad C.Castaneda sõnad: "Arusaamine on kõige alus, ja kui see muutub, muutub ka maailm." 14
erutus ja pidurdus. Kõrgema närvitegevuse, eriti ajukoore aktivatsioonimallide eripärad on aluseks isikute tüpoloogiatele. Tüpoloogiliste erisuste all mõistetakse närviprotsesside (erutuse ja pidurduse) kulgemist dünaamikat ja taset üksikindiviididele. Närviprotsesside põhitunnustena eristati jõudu, tasakaalukust, liikuvust. Parem ajupoolkera on loovmõtlemise juures sageli otsustavaks. Vasak ajupoolkera on asendamatu tulemuste vormistamisel, praktilise ja teoreetilise tegevuse keelelisse mälukoodi tõlkimisel ja suhtlemisel. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid inimestel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendatud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. Virgatsained: Atsetüülkoliin (ACh) - motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek
sotsiaalse klassi suhtes. St kõrgemad klassid peavad kasutama standardvarianti enam kui madalamad. Kokku: igas ühiskonnas, kus naistel ja meestel on võrdne juurdepääs normivormile, kasutavad naised iga stabiilse sotsiaalselt stratifitseeritud variaabli normivariante rohkem kui mehed (Hudson 1996: 195). Samasugune sooline erinevus on leitud olevat juba laste kõnes. Lisaks sellele universaalile võib märkida ka mõningaid muid meeste ja naiste keelelisi erinevusi: - naised sobituvad uude keelelisse keskonda minnes kiiremini sinna sisse, mehed säilitavad enam vanu keelelisi jooni (murdejooni, sotsiaalseid jooni); - keskklassi naised tegutsevad normikeele poole suunduvate muutuste heaks, töölismehed juhivad neid muutusi, mis viivad standardvariantidest eemale; - sotsiaalrühm mõjutab meeste kõnet enam kui naiste oma; - vanad naised kipuvad säilitama murret, samal ajal kui nooremad naised just veavad keelelisi innovatsioone. 3.4. Keel ja vanus
erutus ja pidurdus. Kõrgema närvitegevuse, eriti ajukoore aktivatsioonimallide eripärad on aluseks isikute tüpoloogiatele. Tüpoloogiliste erisuste all mõistetakse närviprotsesside (erutuse ja pidurduse) kulgemist dünaamikat ja taset üksikindiviididele. Närviprotsesside põhitunnustena eristati jõudu, tasakaalukust, liikuvust. Parem ajupoolkera on loovmõtlemise juures sageli otsustavaks. Vasak ajupoolkera on asendamatu tulemuste vormistamisel, praktilise ja teoreetilise tegevuse keelelisse mälukoodi tõlkimisel ja suhtlemisel. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid inimestel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendatud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. Virgatsained: Atsetüülkoliin (ACh) - motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek
Roger Sperry avastus. Kuigi tavaliselt juhib kõrgemaid intellektuaalseid (keel, loogiline mõtlemine) protsesse vasak ajupoolkera, on loovmõtlemise juures sageli otsustavaks just parema poolkera poolt vahendatud kujundilised ja sünteesiva loomuga, tervikut haaravad protsessid (kunstis, filosoofias, matemaatikas, loodusteadustes). Vasak ajupoolkera on asendamatu tulemuste vormistamisel, praktilise ja teoreetilise tegevuse keelelisse mälukoodi tõlkimisel ja suhtlemisel. Biheivioristlik lähenemisviis, mille kohaselt kindel välisärritaja kutsub esile kindla erutuse ja kindla ennustava reaktsiooni, on oma populaarsuse kaotanud. Välisärritaja ei määra üheselt käitumist. Ühed ja samad põhjused võivad esile kutsuda erinevates/samades inimestes erinevaid reaktsioone. Väline tegur vahendatakse sisemise, psüühilise tegevuse kompleksi poolt, mistõttu ärrituse ja käitumise vahel ei ole otsesõltuvust.
On huvitav täheldada, et pistist käsitletakse samas teoses6 altkäemaksuna ning sõna pistin tähendab kellelegi altkäemaksu anda. Ka tänases ühiskonnas kasutatakse üldkeeles „altkäemaksu” ja „pistis” sünonüümidena.7 Karistusseadustiku mõttes on siiski tegu erinevate tegudega, milliste täpsema kirjelduse toome ära hiljem. Ilmselt just 01. septembril 2002.a-l jõustunud Karistusseadustikus eristamine sisu alusel ei ole siiani jõudnud keelelisse praktikaase, mille tulemusel tavainimesed ei tee nendel kahel sõnal sisuliselt vahet. Seega on tavakeelelises mõttes altkäemaks samane pistisega ja tähendab ametnikule vara või soodustuse andmist, mille vastu viimane reeglina sooritab mõne ametialase teo. 1.2.2. Altkäemaksu teke ja areng Kuigi altkäemaksu saab üldjuhul tänapäevases mõistes seostada selle saajaga, see
Kui traumasid kogenud inimesed võtavad positiivse eluhoiaku, väheneb nende stress (Holman & Silver, 1998) · Pennebakeri arvates võib mõtete pidurdamine trauma korral olla küll väga adaptiivne (lubab mõtlemist ja käitumist kontrollida), ent traumaatilise sündmuse allasurumine on samas kahjulik, tekitades stressi. · Horowitz (1976) arvab, et traumaatilist kogemust saab assimileerida alles siis, kui see on tõlgitud keelelisse vormi Isiklik kontroll ja isiklik tähendus · Juba mõnda aega teatakse, et isiklik kontroll (ja isegi lihtsalt kontrolli uskumus) soodustab nii vaimset kui ka füüsilist tervist · Rinnavähk ja HIV mõjuvad aeglasemalt neil, kes usuvad, et suudavad oma haigust kontrollida. Kui haiged leiavad isikliku tähenduse oma haigusele või teiste surmale, progresseerub nende haigus aeglasemalt (Taylor jt, 2000)
annaabi.ee 
