Keeleorgani ülesandeks on kõnelda ja mõista kõneldut. Sattudes keelekeskkonda, häälestub keeleorgan konkreetsele keelele. Keeled erinevad pindmise struktuuri poolest, kuid sarnanevad süvaülesehituse(nt grammaatika) poolest. Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 2 Psühholoogia gümnaasiumile KRIITILINE PERIOOD: ajavahemik, mille vältel ajus pikenev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes. Keele täielik omandamine ei ole võimalik, kui laps kasvab ajavahemikus 1,5 a kuni puberteedi saabumiseni keskkonnas, kus ta ei kuule teisi rääkimas. Kriitilise perioodi olemasolu tõestust või ümberlükkamist ei saa eetilistel põhjustel teha (lapsed, kes on kasvanud väljaspool keelekeskkonda). .Keel muutunud keskkondades. HELEN KELLERI JUHTUM · Kurdiks ja pimedaks 19-kuusena · Oli läbinud mitmed keele arengu etapid
kognitiivses stiilis. Refereeriva stiiliga lastel on analüütiline ja informatsioonile orienteeruv lähenemine keelele, mille tulemusena domineerivad sõnavaras esemete nimed. Ekspressiivse stiiliga laste sõnavaras on aga rohkem tegu- ja asesõnu ning enesekohaseid ja sotsiaalseid väljendeid (nt jaa, tere, ei). Eri õppimisstiiliga laste emad erinevad samuti sihtlemisstiilt. Pole kindel, kas keele omandamise stiilid on põhjustatud nende vanematest või mitte. *Keelekeskkonna tegurid. Kõige rohkem tähelepanu on pööratud vanemate kõne seosele lapse keele arenguga. Oluline on vanemate suhtlemise sagedus ja stiil. On selgunud, et vanemate kõne on seotud nende sotisaal- majandusliku staatusega (haridustase, elukutse ja sissetulek). Kõrgema sotsiaal-maj. staatusega vanemad on suhtlemisele orienteeritud stiiliga – nad räägivad rohkem ja neil on rikkalikum sõnavara. Oma lapsi õhutavad nad samuti rohkem rääkima ja vastavad nende küsimustele
keele omandamiseks pärilikud eeldused · Inimese ajus on juba sünnimomendil eriline organ (kr organon `tööriist, elund'), mis võimaldab ümber käia keelemärkidega Keeleorganiteooria · Keeled erinevad pindmise struktuuri, kuid sarnanevad süvaülesehituse, nt grammatika, poolest · Keele omandamise kriitiline periood selle vältel on keeleorgan tundlik keelekeskkonna mõju suhtes Kui laps kasvab aasta-pooleteise ja puberteedi vahel väljaspool keelekeskkonda (ei kuule teisi rääkimas), siis ei ole keele täielik omandamine enam võimalik Helen Keller (1880 1968) · Jäi pimedaks ja kurdiks 19-kuuselt haiguse tagajärjel · Selleks ajaks oli läbinud mitmed kõne arengu etapid · Rääkima hakati õpetama 7-aastaselt
o Õppimisteooria- Burrhus Skinner; kõne arengu seisukohalt on oluline lastega palju ja õigesti rääkida ning nende vigu parandada o Keeleorganiteooria- Noam Chomsky; keele keerukate reeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused; keeleorgani olemasolu; kriitiline periood o Kriitiline periood- ajavahemik, mille vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes kui laps kasvab aasta-pooleteise ja puberteedi saabumise vahemikus väljaspool keelekeskkonda, siis ei ole keele täielik omandamine enam võimalik · Hoidekeel- täiskasvanud räägivad lastega aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad
Muukeelsete laste hakkamasaamine eestikeelse õppega on väga erisugune. On selliseid lapsi, kes lõpetavad medaliga, aga ka neid, kelle probleemid kasvavad nii suureks, et laps ei taha enam koolis käia. Ka vanemad, kes on otsustanud oma lapse eesti kooli panna, peavad teadma, et nendel tuleb lisatööd teha, näiteks selleks, et arendada lapse emakeelt. Kõige suuremaks mureks on aga kõigil koolidel eesti koolis õppivate muukeelsete laste puhul keelekeskkonna puudumine väljaspool koolitunde. 3 1. Kakskeelsus 1. 1 Kakskeelsus Kakskeelsus ehk bilingvism on kahe keele võrdselt täiuslik valdamine (Kirch 1988). Tõeline kakskeelne võib vabalt lülituda ühelt keelelt teisele kasvõi poole lause pealt. Kakskeelsus saavutatakse üksnes keele omandamise eas (viienda - kuuenda eluaastani) perekonnas või teiskeelses ümbruses, mitte aga võõrkeeleõpetuse meetoditega (Hint 2002). Ü. Rannut (2002)
kogemuspõhine keeleõpe . Läbi praktika. Inimene võib leida endale õpitavat keelt emakeelena rääkiv sõber ja püüab temaga vestlusi pidada. Vestlus õpe peaks toimuma kindlasti 100% õpitavas keeles. koostöö keeleõppes . Grupitöö, keegi seletab/põhjendab , paaris tööd, toetav. Inimene võib leida endale õpitavat keelt emakeelena rääkiv sõber ja püüab temaga vestlusi pidada. Vestlus õpe peaks toimuma kindlasti 100% õpitavas keeles. keelekeskkonna loomine keeleõppes . Sihtkeele kasutus motivatsioon keeleõppes . Soov, vajadus, eesmärk, või võimaluse andmine. mitmekülgne keeleõpe . Olukorrad, erinevad meetodid, erinevaid vorme. veebipõhine keeleõpe Arvutipõhise keeleõppe ajalugu näitab, et arvutit saab rakendada mitmel viisil. Arvuti saab olla tuutor, pakkudes treeningprogramme ja harjutusi; annab stiimuli diskussiooniks ja suhtlemiseks ning töövahendi kirjutamiseks ja uurimistööks
intonatsioonimustreid kasutades. Siiski, need lapsed, kes ei imiteeri kõnet, ei jää oma arengus maha imiteerijatest. Kui imiteerimine oleks oluline keele omandamise mehhanism, peaks imiteeritu olema spontaansest kõnest keerukam. Tihti see aga nii ei ole. Imiteeritud jutt peegeldab hoopis lapse keelelist taset. 21) Kuidas mõjutab vanus võõrkeele õppimist ja miks? Keele omandamises on kriitiline periood, mille vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes. Selle möödudes me ei ole enam nii vastuvõtlikud keelele. 7-9 aastased on veel võimelised keeli õpima, mida aeg edasi, seda vähem oleme võimelised keelt omandama. 22) Kas loomadele on võimalik keelt õpetada? Kuidas on seda uuritud? On simpansite keeleõpinguid ei takista vajalike vaimsete võimete, vaid vajaliku hääleaparaadi puudumine. Simpansid suudavad hääldada õigesti 4-5 häälikut, mida on suulise kõne jaoks vähe.
võib lisanduda nii keskkonna ebasoodne kui ka soodne mõju. Erivajaduste ühe alusena tuuakse tänapäeval välja ka pervasiivsed arenguhäired. Kui korraga esineb organismi mitme funktsiooni kahjustus, räägitakse liitpuudest. Eesti keelest erineva emakeelega lapsi võib samuti käsitleda kui erivajadustega lapsi, sel juhul ei tulene erinevad vajadused mitte lapse pärilikest eeldustest ega organismi funktsionaalsetest kahjustustest, vaid keelekeskkonna erinevustest kodus ja lasteaias. Samas võib ka muukeelne laps olla andekas või vähemvõimekas eakaaslastega võrreldes. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arstide poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate
Kriitika - ei seleta, kuidas kõigil lastel esimesed etapid samasugused on. 2) Chomsky - kaasaja intellektuaal nr 1. Keeleorgani teooria - inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused. Inimajus on eriline organ, mis võimaldab ringi käia keelemärkidega, selle ülesandeks on oskus kõnelda ja mõista kõnet. Keele omandamise kriitiline periood- selle vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes. Hoidekeel - täiskasvanud muudavad lastega kõnelemisel oma keelt. Keel ja mõtlemine - keelt kasutatakse ka mõtlemisprotsessis, mälu salvestamiseks. Keelelise relatiivsuse hüpotees. Sadir- Whorf, uurisid indiaani keeli-> in kujutus maailmast peab olema sõltuv sellest, millist keelt ta kasutab. Kriitika keeltes on rohkem sarnasusui, kui täielikke erinevusi.
Õppimisteooria. Keele õpe põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel sarrustamisel. Õppeteooriaga ei saa seletada keele ülereguleerimise nähtust 3-4 aastaste laste seas. Keeleorganiteooria. Keele keerukate reeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused. Keeleorganiteooria kasuks räägib ka kriitiline periood, mis on ajavahemik, mille vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes. Kognitiivne teooria. Seostab keeleõpet intelligentsusega ning ütlevad, et loomad ei suuda inimkeelt õppida vajaliku intelligentsuse puuduse tõttu. Bioloogiline teooria. Loomadel ei ole kaasasündinud keelelisi võimeid, keeleorganit, mis laseks omandada keelt. Katsetest simpanseid rääkima õpetada (viipekeeles) näitavad, et simpansid suudavad selgeks õppida sõnavara kui mitte grammatikat. Ahvid ei ole võimelised aru saama inimkeele süntaksist ehk reeglitest,
2. Piiratud nominatiivsuse etapp. Laps kasutab keelekeskkonnast pärit sõnu, kuid sõnakasutus on situatiivselt piiratud. Mingis uues situatsioonis sõna ei mõisteta ega kasutata. Põhjuseks on kujutlust iseloomustavate tunnuste vähesus, seetõttu on ka sõna seotud väheste objektide-nähtustega. 3. Tavakujutlustele vastavate keelesegmentide etapp. Sõnu ja sõnaühendeid kasutatakse keelekeskkonna seaduspärasustele vastavalt, kuid laps ei oska nende tähendust selgitada ja piirdub mingi näitega. Vastates küsimustele "Mis see on?” või ".Mida see sõna tähendab?" kirjeldavad lapsed nähtuse üksikuid tunnuseid või toovad näiteid vastavast situatsioonist: "Mida tähendab ausus?' — "Aus laps annab leitud noa tagasi." "Aus laps ei valeta." Nähtus on väga tüüpiline algklassi tundides. Ometi
Tallinn: TPÜ kirjastus, 2004. 146 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 12. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-344-2. 13. HEIKKI OLAVI KALLIO. Suomen ja Viron tiedesuhteet erityisesti Viron miehitysaikana vuosina 1940–1991. Tallinn: Tallinnan Pedagogisen Yliopiston kustantamo, 2004. 243 lk. Tallinnan Pedagogisen Yliopiston. Huma- nististen tieteiden väitöskirjat, 13. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-350-7. 14. ÜLLE RANNUT. Keelekeskkonna mõju vene õpilaste eesti keele omandamisele ja integratsioonile Eestis. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2005. 215 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 14. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-394-9. 15. MERLE JUNG. Sprachspielerische Texte als Impulse für schriftliche Textproduktion im Bereich Deutsch als Fremdsprache. Tallinn: Verlag der Universität Tallinn, 2006. 186 S. Universität Tallinn. Dissertationen in den Geisteswissenschaften, 15. ISSN 1406-4391
annaabi.ee 
