...............................................................................29 10. JÄRELDUSED..............................................................................................................30 11. KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................31 1. SISSEJUHATUS Keeduvorstid on kõige levinum vorstide liik. Hinnatuima keeduvorsti valmistamiseks kasutatakse kvaliteetset loomaliha, mitterasvast sealiha või searibi. Keeduvorstide eriliigi moodustavad linnulihast vorstid. Vorstid peavad olema puhta ja kuiva pinnaga. Konsistents on elastne ja tihe. Täidis ei tohi mureneda, peab olema ühtlaselt segatud. Sisaldab ettenähtud suurusega pekitükke. Pekk on valge, roosa varjundiga. Täidise värvus heleroosa. Maitse meeldiv ja parajalt soolane. Lõhn aromaatne, vürtsine. Keeduvorst on auru või veega keedetud, mõnikord ka ülesuitsutatud vorst, mille tootesisene temperatuur on tõstetud vähemalt 71 °C-ni
......................................................................... 16 9 E-AINETE TÄHENDUSED.............................................................................................17 KOKKUVÕTE....................................................................................................................18 SISSEJUHATUS Keeduvorstid on kõige levinum vorstide liik. Hinnatuima keeduvorsti valmistamiseks kasutatakse kvaliteetset loomaliha, mitterasvast sealiha või searibi. Keeduvorstide eriliigi moodustavad linnulihast vorstid. Vorstid peavad olema puhta ja kuiva pinnaga. Konsistents on elastne ja tihe. Täidis ei tohi mureneda, peab olema ühtlaselt segatud. Sisaldab ettenähtud suurusega pekitükke. Pekk on valge, roosa varjundiga. Täidise värvus heleroosa. Maitse meeldiv ja parajalt soolane. Lõhn aromaatne, vürtsine. Keeduvorst on auru või veega keedetud, mõnikord ka ülesuitsutatud vorst, mille tootesisene temperatuur on tõstetud vähemalt 71 °C-ni
väheväärtuslike ja lihaosade eemaldamine konditustamisel saadud pehmest lihast; Liha sorteerimine Vorstiliha soolamine liha peenestamine ja segamine kuiva soolamisseguga või soolveega ja liha laagerdumine. Vorstisegu valmistamine teistkordne peenendamine kutris Vorstide pritsimine ettevalmistatud vorstikestade täitmine vorstipritsi abil; Vorstide sidumine, klipsimine, riputamine Vorstide termiline töötlemine keeduvorstide suitsutamine (üle 45ºC); keeduvorstide keetmine (umbes 75ºC); Jahutamine külma veega 10-20 minutit või külma õhuga SUITSUVORSTID NB! Pool ja täissuitsuvorstid suitsutatakse teist korda 40-50ºC juures 12-48 tundi NB! Külmsuitsuvorstid suitsutatakse 18 -22ºC juures 1 7 ööpäeva TOORSUITSUSINK JA KEEDUSINK AITÄHH!
töötlemisel (lihalõikuses, külmtöötlemisel jne) eralduva lihamahla kogus suur ja toodete saagis väiksem kui tavapäraselt. 21. DFD liha ja selle tekkepõhjused ingl. dark – tume, firm – tihke, dry – kuiv. DFD liha tekib looma pikaajalisel stressil. DFD-liha on kõrge pH-ga, vesi on valkudega tugevasti seotud ning liha tundub seetõttu tume ega ole mahlane. Sellise liha veesidumisvõime on kõrge ning liha sobib keeduvorstide tootmiseks. 22. Liha subjektiivne ja objektiivne kvaliteet Subjektiivset kvaliteeti määravaks teguriks on tarbija eelistused, harjumus, ootused toote suhtes (toote suitsutusaste, soolasus jne). Objektiivne kvaliteet peab olema määratav ja mõõdetav. Näiteks on võimalik määrata füüsikalisi näitajaid: niiskusesisaldus, keedusoolasisaldus, nitritisisaldus. 23. Toidu saastumise viisid (3) BIOLOOGILINE * seened (hallitused, pärmseened) * bakterid
1) külma veega (dušši all), 10-30 minutit; 2) külma õhuga, +4 ˚C, 4…8 tundi. Poolsuitsuvorstide ja täissuitsuvorstide niiskusesisaldus on piiratud, seetõttu jahutatakse neid ainult õhuga. NB! Ettevõttest väljastamisel ei tohi vorstibatooni temperatuur olla üle +6 ˚C. Pool- ja täissuitsuvorstid 1. LIHALÕIKUS 2. SORTEERIMINE 3. HUNTIMINE 4. VORSTISEGU VALMISTAMINE Suitsuvorstide segu valmistamiseks on kaks võimalust. Vorstimass valmistatakse kas kutris, nagu keeduvorstide, viinerite puhul või teise võimalusena saab vorstimassi valmistamiseks kasutada seadet, mida nimetatakse segistiks (segajaks). Kuna suitsuvorstide näol pole tegemist tootega, mille struktuur on homogeenne, siis vorstisegu kuterdamine on vähem intensiivsem ja lühiajalisem, kui keedutoodete puhul (5…8 minutit). Kuterdamise eesmärk on eelnevalt hunditud liha ja lisatavate maitse- ja lisaainete ning lisandite omavaheline segamine, mitte täiendav peenestamine. 5
Vorstisegu surutakse kesta pritsiotsaku kaudu. Pritsiotsaku diameeter peab vastama kesta diameetrile mis on tavaliselt 10 mm väiksem kesta diameetrist. Vorstisegu voolamiskiirus läbi pritsiotsaku oleneb segu viskoosplastilistest omadustest, osakeste omavahelisest seostatusest ja pritsimisrõhust. Vorstisegu tuleb laadida pritsi võimalikult tihedalt, õhutühikuteta. Vorstisegu kesta pritsimise tihedus sõltub tootest ja kasutatava kesta omadustest. Keeduvorstide, sardellide ja viinerite pritsimisel ei tohi surve olla liiga suur, vastasel korral võib vorstikest segu paisumise tõttu termilisel töötlemisel lõhkeda. Doseerimisel on võimalik reguleerida batooni mahtu/ kaalu, keerutuste arvu. Pritsimisprotsessiks suletakse kest käega tugevalt ümber pritsimisotsaku või tõmmatakse pritsimisotsaku peale gofreeritud kunstkest/soolikas. Gofreeritud kesta kasutades on pritsi
suurem on keedukadu, suurenedes 650C juures 30%- lt kuni üle 40%- ni 800C juures. • Liha keedukaole avaldab mõju liha pH väärtus. On leitud, et kui liha pH on alla 5,7, siis moodustavad kaod keetmisel 40-50%, liha pH- ga üle 6, olid kaod keetmisel ainult 20. • Malhakaod termilisel töötlemisel on hea kvaliteediga liha korral väiksemad kui halvakvaliteedilise liha korral. NÄIDE: KVALITEETSE TOODANGU SAAMINE • Kvaliteetsete keeduvorstide saamiseks peab vorstisegusse lisatava vee kogus olema kooskõlas tooraine koostisega, eelkõige valgusisaldusega (kaasa arvatud ka teised valguallikad peale liha, näiteks sojavalgud vms), samuti tehnoloogilise töötlemise käigus tekkivate kadudega ja valmistoote niiskusesisaldusega. • Kvaliteetse toodangu saamiseks on oluline seadmete nugade teravus. LIHA KVALITEEEDI KONTROLL • Säilivusaja hindamiseks kasutatakse
Tähtsamad liha ja lihasaaduste sensoorsed näitajad on välimus, värvus, lõhn, maitse, mahlasus, õrnus. Need näitajad määravad sageli liha vastuvõetavuse.Esimene mulje või arvamus lihast tekib tarbijal liha värvuse ja välisilme järgi. Tehnoloogilised näitajad määravad sealiha kõlblikkuse ümbertöötlemiseks kodustes või tööstuslikes tingimustes. Nende näitajate puhul peab täpselt arvestama, milliseks otstarbeks liha kasutatakse. Näiteks liha veesiduvusvõime: keeduvorstide puhul on vajalik võimalikult suur liha veesiduvusvõime; toorsuitsuvorstide puhul - vastupidi, liha peab eraldama vett, sest toote valmistamise käigus on eesmärgiks vee eraldamine ja valmistoote niiskussisaldus peab olema madal. Liha kvaliteeti määravad sanitaar-hügieenilised näitajad jagunevad kahte gruppi: mikrobiaalsed ja toksikoloogilised. Liha mikrobiaalne saastatus, liha säilivus ja ohutus tervisele sõltub nii tapaeelsetest kui ka tapajärgsetest teguritest. 4
Säilituskest on valmistatud tehismaterjalist ja on mitmekihiline. Säilekest on nagu konservikarp, mis ei lase läbi veeauru, gaase, õhku ega mikroorganisme. Ta on meelepärane müüjatele, sest vorst ei kuiva ega kaota säilimisel kaalu. Termilise töötlemise järgi jagunevad vorstid järgmiselt: 1. Keeduvorstid on kõige levinum vorstide liik. Hinnatuima keeduvorsti valmistamiseks kasutatakse kvaliteetset loomaliha, mitterasvast sealiha või searibi. Keeduvorstide eriliigi moodustavad linnulihast vorstid. Vorstid peavad olema puhta ja kuiva pinnaga. Konsistents on elastne ja tihe. Täidis ei tohi mureneda, peab olema ühtlaselt segatud. Sisaldab ettenähtud suurusega pekitükke. Pekk on valge, roosa varjundiga. Täidise värvus heleroosa. Maitse meeldiv ja parajalt soolane. Lõhn aromaatne, vürtsine. Keeduvorsti säilitatakse kiles või spetsiaalses pakendis temperatuuril 8 kraadi. Vorstilatti, mille
Tähtsamad liha ja lihasaaduste sensoorsed näitajad on välimus, värvus, lõhn, maitse, mahlasus, õrnus. Need näitajad määravad sageli liha vastuvõetavuse.Esimene mulje või arvamus lihast tekib tarbijal liha värvuse ja välisilme järgi. Tehnoloogilised näitajad määravad sealiha kõlblikkuse ümbertöötlemiseks kodustes või tööstuslikes tingimustes. Nende näitajate puhul peab täpselt arvestama, milliseks otstarbeks liha kasutatakse. Näiteks liha veesiduvusvõime: keeduvorstide puhul on vajalik võimalikult suur liha veesiduvusvõime; toorsuitsuvorstide puhul - vastupidi, liha peab eraldama vett, sest toote valmistamise käigus on eesmärgiks vee eraldamine ja valmistoote niiskussisaldus peab olema madal. Liha kvaliteeti määravad sanitaar-hügieenilised näitajad jagunevad kahte gruppi: mikrobiaalsed ja toksikoloogilised. Liha mikrobiaalne saastatus, liha säilivus ja ohutus tervisele sõltub nii tapaeelsetest kui ka tapajärgsetest teguritest. 4
- toiduaine-, - keemia-, - tekstiili-, - puidutööstuses. Kuumas vees moodustab tärklis kolloidlahuseid. Jahtumisel muutuvad geelideks. See võimaldab tärklist kasutada paksendina (tagab kreemidele, jogurtitele, jne püsiva struktuuri). Tärklise lahustuvust saab suurendada molekulmassi vähendamisega (hüdrolüüsil). Saadust nimetatakse modifitseeritud tärkliseks. Seda kasutatakse paljude lihatoodete (viinerite, keeduvorstide, sardellide) vajaliku lõigatavuse ja tugevdamise saavutamiseks. 30. Millest sõltub tärklisesisaldus kartulimugulates? Kartuli tärklisesisaldus oleneb: - sordi geneetilistest omadustest, - kasvutingimustest (muld, väetamine, ilmastik), - mugulate tervisest jne. Suurema tärklisesisaldusega on: - hilisemad, - pikema kasvuperioodiga sordid. Seetõttu sisaldub Lõuna- ja Kesk-Euroopa riikides kasvatatud kartulis
Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond Suitsutussaaduste tootmise osakond Kulinaartoodete osakond Subprodukt- ja veretoodete osakond Valmisroogade tootmise osakond · Tehnotoodete tootmise tsehh · Lihakonservide tootmise tsehh · Liimi ja zelatiini tootmise tsehh · Abitsehhid: - remonttöökoda - katlamaja - kompressoritsehh - elektrialajaam
annaabi.ee 
