KAVAPUNKTID 1.Kristiina jäi nukku vargusega vahele ja ta viidi ülekuulamistele kus talle tuli järgi Triinu ema ,ja viis kristiina koju,kui kristiin aoli kojujõudnud siis märkas ta et ta emal oli kolmepäevapohmell,siis aga tuli triin kristiina ukse taha ja nad läksid parki kus nad kohtasid joodikut ja antsid talle natuke raha. 2.triin kutsus kristiina nädalaks ajaks suvilasse koos triinu vanematega,kristiina küsis ema käest luba ja ema lubas ja andis veel 300 krooni toiduraha ka,hommikul läksid triin ,kristiina ja triinu vanemad koos suvilasse kus triin ja kristiina pidid magama saunas päevadel käisid tüdrukud kalal ja seenel .kui oligi aeg koju minekuks 3.kui kristiina koju jõudis oli emal juba parem ja kristiina rääkis emale oma puhkusest,siis läksid triin ja kristiina randa kus triinu päikeseprillid ära varastati ja kui nad olid koju jõudnud siis kristiina hakkas koristama 4.Oli esimene koolipäev ja kris...
1. Sissejuhatus. Tahaksin täna rääkida, kui nõrk on inimkond hoolimata oma vägevatest leiutistest ja relvadest. Inimkond kipub muutuma kohati lausa ülbeks, loodust ei austata. Olekski siis kohane meenutada, et on asju, millest meie jõud ja mõistus üle ei käi. Sellised on näiteks looduskatastroofid, universumist meile kaela sadavad komeedid ning ka haigused. Järgnevalt räägiksingi ühest haigusest, mis juba üle pooleteise tuhande aasta on inimesi kohutanud. 2. Tutvustus. Sümptomid ja levimine. Liigid. · Katk on kergesti leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. · Levib piisk- ja puutenakkusena. Kirbud kandsid edasi rottidelt, suslikutelt ja ümisejatelt. Koduloomade katk (v.a kaamlikatk) inimesele ei nakka. · Vormid: muhk, kopsu, naha, septiline ja kõhukatk. · Tunnused: kõrge temp, külmavärinad, kaenla all ja kaelal kanamunasuurused v...
Tegelased · Lembitu - Sakala maavanem, Meelise isa · Meelis Lembitu poeg, nimi ristitud Bernhardiks · Ordumeister Volkiiin · Huldo - Saarlaste peavanem · Matteus -Munk Dünamünde kloostrist · Otu Preester · Borhard von Wildeshausen - Oldenburgi krahv · Rotmar & Teoderik - Liivimaa piiskopi vennad · Johannes Strik - Piiskoplik preester · Olop - Tingsrydi maavürst · Sigurd - Olopi poeg · Astrid - Sigurdi tütar · Valdemar II Taani kuningas · Andreas - Peapiiskop · Vitslav - Lääneslaavlaste vürst · Juhan Sverkersson - Rootsi kuningas · Hertsog Karl - Ülemvalitseja lihulas peale kuninga lahkumist · Õnnepäeva - Lembitu vend · Ivo - Karjus Lembitu külast, kes kaitses Meelist ristisõja ajal. · Hermann Piiskopi vend Kohad · Rävala - Tallinn · Dünamünde klooster Koht, kuhu ristisõdijad meelise viivad. Te...
The Prarie Provinces Main Facts The Prairies comprise the states of Alberta, Saskatchewan and Manitoba Covers about 2,1 million square kilometers. About 5,7 million people live in that region. What is a Prarie? Prarie (aslo known as a temperate grassland) is a treeless ecozone in North America. Different names in different countries. Only about 400 mm per year. Hot summers and cold winters. Humans and the Prairies Almost 95 % of the Prairies are converted into farmland. The biggest towns are Calgary, Saskatoon and Winnipeg. The main argiculture industries are wheat, barely and canola. Rich in oil and natural gas. Fauna The most common carnivores are the Black Bear, Coyote and Badger. The most common herbivores are the Mule Deer, Pronghorne Antil...
· Olga jutukas, seltsiv, kena, noor, blondide juustega, rõõmsameelne. · Tatjana vaikne, eemale hoidev, oli Oneginist sisse võetud, haritud, hiljem seltskondlik daam. · (Filipjevna) vana hoidja, annab Tatjanale nõu ja täidab ta käske. · Kindral tüse, Tatjana mees. 3. Probleem, mis käivitab sündmustiku: Surevad Onegini isa ja onu. Onu pärandab talle mõisa, kuhu Onegin elama läheb, et pidevast pidutsemisest ja linnaelust pääseda. 4. Kavapunktid (sisukokkuvõte): · Jevgeni naudib elu: käib teatris ja pidudel. · Ta tüdineb heast elust ja kolib onu pärandatud mõisasse. · Onegin tutvub Lenskiga ja neist saavad sõbrad. · Jevgeni tutvub Olga ja Tatjanaga. Viimane armub temasse. · Tatjana saadab Jevgenile armastuskirja, mis ta ükskõikseks jätab. · Olga ja Onegin tantsivad peol. See teeb Lenski väga armukadedaks. · Lenski kutsub Onegini duellile ja sureb.
,,Mina olin siin" Sass Henno Esitluse kavapunktid · Teose autor · Tegevusaeg ja koht · Teose teemad · Tegelased · Peategelane · Teose probleemid ja nende lahendused · Teose eripära · Hinnang Teose autor Sass Henno sündis 1982. aasta sügisel Tartus. Vahemikus 1989-2001 aastal õppis ta Tartu Miina Härma Gümnaasiumis. 2004. aastal võitis ta romaaniga "Mina olin siin" romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Tegevusaeg ja koht · Teose tegevuskoht on Tartu. · Tegevus aeg on peale sajand vahetust. Teose teemad · Olari vanglast välja saamine · illegallsed tööotsad · narkootikumide müük http://3.bp.blogspot.com/_5Qcl1S1MdQQ/STgN_S8PvLI/AAAAAAAA SCU/E-M2-fL_DNs/s1600-h/illus1.gif Tegelased · Rasmus ehk Rass - Peategelane · Mõssa - Rasmuse vend · Aivo - · Olar ehk Olks - Vahendaja · Talis - Rasmuse hea sõber · Renita - Tüdruk rajoon...
Saksamaal sündinud Remarque võttis 18-aastase poisina osa I Ilmasõja lahingutest ning suutmata unustada neid õudusi, mida ta oli koges ja sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, sündiski tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... 1. Teose tegevusaeg Tegevusaeg 1916 1918, Esimene maailmasõda. Rindetsoon kusagil Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Tegevuspaigad Autor kirjeldab sõjaõudusi läbi noore Paul Bäumeri silmade. Kasarm, Heidelager, õppekursused, kus õpetatakse poist...
"Pea suu!" Helga Nõu Tegelased: Tiina, Ville, Sven Allan, Ingrid, Ralf, Cilla, Marika, Joakim ja teised õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja paljud teised. Peategelane: Tiina Karman oli 15-aastane eesti tüdruk, kes käis Rootsi koolis. Tüdruk oli iseloomult hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, tüütu venna ja talle väga tähtsa olendi - Oskariga. Oskar oli nimelt tema hamster. Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna. Tiina oli armunud ühte Ralfi, kes oli temast kõvasti vanem ja töötas ühes loomapoes abilisena. Probleemid: Tiina muretses väga oma välimuse pärast. Ta oli 176 cm pikk ja seejuures klassi kõige pikem tüdruk. Ta oli isegi oma klassi poistest pikem. Selle tõttu kutsuti teda lipuvardaks. Veel oli Tiinal mure oma nina pärast. Ta arvas, et see näeb välja nagu kartul. Kuid Tiinal olid peale välimuse muud mured. Ta ei saanud nimelt o...
„LIBLIKASONAAT“ Ketlin Priilinn http://pr.pohjarannik.ee/?p=1041 http://liblikasonaat.weebly.com/index .html SISUKORD 1. Autorist 2. „Liblikasonaat“ 2.1 Tegelased 2.2 Kavapunktid 3. Kasutatud allikad AUTORIST Kodanikunimi: Ketlin Rauk Kirjanikunimi: Ketlin Priilinn Sündinud: 31.märts 1982, Viljandi Eesti kirjanik Tõlkija, vabakutseline ajakirjanik Kirjutab: lastele, noortele, täiskasvanutele 20 teost +1 „LIBLIKASONAAT“ Tegevuskoht: Tallinn Ilmus: 2010 Kirjastus: Tänapäev 2010 – ära märgitud kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel TEGELASED Peategelased: Enola, Olavi, Renee Kõrvaltegelased: Enola ja Olavi lapsed (Krislin, Roland, Samuel), Olavi vanaema Ada, Renee õde Mairi ning Enola sõbranna Sonja, Sonja ja Kermo laps (Maya) KAVAPUNKTID Enolal diagnoositakse rinnavähk ja Olavi kaotab töö. Olavi vanaema Ada tervis halveneb,...
5) Seosed tänapäevaga Kuna Tsehhov pigem naeruvääristas raamatutegelasi, siis ei usu ma, et selliseid inimesi, kes suures kitsikuses priiskaksid, olemas on. Seega pole neid ilmselt ka tänapäeval. Kuigi selliseid inimesi, kes pettuse ohvriks langevad, nagu Ravenskaja on kindlasti palju. Tänapäeval on lihtsam naiivseid inimesi tüssata, sest inimmõistus on edasi arenenud, mistõttu on lihtsam pettusi korda saata. Uue arvutiprogrammi kirjutamine ei nõua enam erilist geniaalsust. 6) Kavapunktid: 1. Ravenskaja tuleb oma tütre ja teenijatega Pariisist tagasi, kuhu ta oma murede eest aastaid tagasi põgenenud oli: tema abikaasa ja poeg olid traagiliselt hukkunud. 2. Pere on võlgades. Mõis pannakse koos kirsiaiaga oksjonile. 3. Ainus viis mõisa päästa oleks Lopahhini idee, kuid keegi ei kuula teda. 4. Gajev laenab rikkalt vanaemalt raha, kuid ta ei mõista probleemi suurust ja sellest jääb väheks. 5. Ball. Selgub, et mõis müüdi Lopahhinile maha
5) Seosed tänapäevaga Kuna Tsehhov pigem naeruvääristas raamatutegelasi, siis ei usu ma, et selliseid inimesi, kes suures kitsikuses priiskaksid, olemas on. Seega pole neid ilmselt ka tänapäeval. Kuigi selliseid inimesi, kes pettuse ohvriks langevad, nagu Ravenskaja on kindlasti palju. Tänapäeval on lihtsam naiivseid inimesi tüssata, sest inimmõistus on edasi arenenud, mistõttu on lihtsam pettusi korda saata. Uue arvutiprogrammi kirjutamine ei nõua enam erilist geniaalsust. 6) Kavapunktid: 1. Ravenskaja tuleb oma tütre ja teenijatega Pariisist tagasi, kuhu ta oma murede eest aastaid tagasi põgenenud oli: tema abikaasa ja poeg olid traagiliselt hukkunud. 2. Pere on võlgades. Mõis pannakse koos kirsiaiaga oksjonile. 3. Ainus viis mõisa päästa oleks Lopahhini idee, kuid keegi ei kuula teda. 4. Gajev laenab rikkalt vanaemalt raha, kuid ta ei mõista probleemi suurust ja sellest jääb väheks. 5. Ball. Selgub, et mõis müüdi Lopahhinile maha
kehtestada, talle ei meeldi · Sadu- tagasihoidlik, ent peale suruvad inimesed, heade ideedega, positiivse Antoni vend iseloomuga · Veiko Suur- valetaja ja kriminaal, ei mõtle enne kui ta midagi juba teinud on · Reilika-pöörab moele suurt tähelepanu, loominguline Kavapunktid Vargus ja mansetinööbi leidmine Kokkusaamine salaseltsiga Lumesõda Kakao Reilika juures ning arutlemine Kuri vanainimene ja võõras kuuris käik Jooksumehed Veiko ja Contra Vanainimese ähvardus: kotipoisid on tagasi Sauruse Antiigiäri ja Soome mansetinööp Kahtlustatakse Veiko Suurt (Antoni telefonikõne Frankile) Papa küttepuuladu ja kuriteo heaks tegemine Teose sõnum Minu jaoks olid teose sõnumid: · Inimene ei pruugi olla see, kes ta
8. Kuidas mister Bumble oma kasvandikele nime pani? 9. Miks tuli mister Bumble Oliverile järele? Miks ta eestseisuse ette viidi? 10. Miks tundis Oliver vaestekodust lahkudes rõõmu, miks ta nuttis? 11. Kuidas kohtles orbudekodu kasvandikke eestseisus? 12. Milline oli Oliveri edasine tulevik? 13. Kas tänapäeva Eestis on nii õnnetuid lapsi nagu Oliver? 14. Miks satuvad Eestis lapsed lastekodudesse? Kas Eestis on väga vaeseid vanemaid, kes peavad oma lapse ära andma? 4. Sea järgmised kavapunktid õigesse järjestusse. Ava kahe-kolme lausega iga kavapunkti sisu. - Oliver mister Bumble'i ees - mister Bumble'i tuleku põhjus - laste olukord vaestemajas - Oliver eestseisuse ees - pedell Bumble'i külaskäik orbudekodusse - Oliveri 9. sünnipäev - Oliveri lahkumine orbudekodust 5. Charles Dickens kirjeldab realistlikult suurlinna elu 19. sajandil. Vaata oma klassis ringi ja kirjelda seda realistlikult. Ole kriitiline. 6
jonnakas veidi. Mytyl Tyltyli õde, kaheksa-aastane tütarlaps, õrnatundeline, arglik, armastav, ustav oma vennale. Koer - elutark ,,nähvits", ülimalt ustav lastele, nagu teener. Kass omaette hoidev ning peab oma huvisid kõige tähtsamaks, sellest tuleneb tema salakavalus ja reetlikkus. · Sõlmitus Tekib siis kui laste juurde ilmub haldjas Bérlyne ja palub neilt, et nad leiaksid sinilinnu. · Kavapunktid On jõululaupäeva õhtu. Lapsed vaatavad rõõmuga kuidas nende vastas asuvas lossis nendevanused lapsed mängivad ja söövad. Laste juurde ilmub haldjas Berlyne, kelle tütar on haige. Ta palub, et lapsed otsiksid sinilindu, mis toob õnne. Tütar saab terveks ainult siis kui tal on õnnelikuks tegev sinilind. Haldjas annab poisile Tõe mütsi ning ta muudab inimese sarnaseks Aja, Koera, Kassi, Suhkru, Vee, Tule, Leiva, Piima, Suhkru ja Tule.
Alguses prooviti laste tähelepanu endale suunata, tehes palju nalja ja igasuguseid kahtlaseid zeste. Hiljem suunati tegevus juba muusikale ja pillimängule ja hiljem said lapsed nii show-d kui ka muusikat koos nautida. Lavakujundus ei olnud just suurepärane, kuid millestki puudust ka ei tulnud. Kostüümid olid perfektsed ja artistlikud ning igati kontserdile sobilikud. Tavaliselt kui külastan mõnda kontrerdit, jäävad mulle alati meelde need parimad ja enimmeeldinud kavapunktid . Ka sellelgi kontsrdil ei olnud erandit ja järgmisena iseloomustan ma kahe enimmeeldinud kontserdi esitust : · Enim meeldis mulle teos löökpilli marimbaga, kus alguses mängis pilli vaid üks artist, veidi hiljem lisandus talle teinegi, ning siis kolmas. Koos mängiti veidi aega ühe pilli taga mõnusat meloodiat, kuid siis liitus ka neljas mängija. Pill oli nelja inimese jaoks liiga väike ja peagi hakati üksteist mänguhoos välja
Stepihunt Hermann Hesse Tegevuspaik ja aeg: 1920ndate Saksamaal. Tegelaste iseloomustus: · Harry Haller Üksik härra, kes peagi saab 50-aastaseks. Rändab linnast linna, raha saab ta dividendide arvelt. Liigagi tõsine, kahtluste, maailmavalu, ängi, spliini käes kannatav. Väga haritud mees, kes oli kunagi tavaline kodanlane, nüüd inimesi vältiv erak. Usub sügavalt oma isiksuse duaalsuses. Ta on avaldanud patsifistlikke artikleid, mistõttu teda halvustatakse ajalehtedes, mis pooldavad sõda. · Hermine Kurtisaan, kes on oma isiksuselt küllaltki vastandlik Harryle. Rõõmus, lõbus, salatsev, impulsiivne, ei võta kõike liiga tõsiselt. Näeb Harry küllaltki hästi läbi. · Pablo Nooruslik saksofonimängija, kes on täie hingega andunud muusikale. Väga lõbus ja ei võta elu liigtõsiselt. Harryle tu...
Kurt Vonnegut ,,Sinihabe" Aeg ja tegevuskoht: ilmselt 1980-ndad USA-s, Californias. Peategelase enda eluaastad olid 1916- 1988. Tegelaste iseloomustus: · Rabo Karabekian 71 aastane üksik armeenia päritolu ameeriklane, kes omab suurimat abstraktsete ekspressionistide maalikogu. Tal on majamuuseum, kus ta ise esineb kuraatorina. Kaotas II maailmasõjas silma. · Circe Berman kirjanik, kes kirjutab Polly Madisoni nime all. Tal on ravimisõltuvus. Sealt ka tema äärmiselt pealetükkiv, energiline ja impulsiivne meeleolu kui ta on ravimite mõju all. · Paul Slazinger vaene II maailmasõja veteran, kes käib tihti Rabo juures. Vanad sõbrad. Tegeleb ka kirjutamisega, kuigi pole pooltki nii kuulus kui Circe. · Dan Gregory armeenia päritolu illustraator, kes on kõige kõrgemalt tasustatud kunstnik A...
Peokoht: 2500kr/päev Alkohol: 1 000 kr Ehted: 300 kr Riigilõiv: 300 kr Mesinädalad: Sõidupiletid Sviit: 30 000 kr : KOKKU: 73 896 kr Kava Tavaliselt märgitakse tähtsamad kavapunktid kutsetele. Ja sellest piisab täiesti. Oluline on kava teha enda jaoks, et midagi meelest ära ei läheks. Koostasime üldise kava, millest pruutpaar kinni hoida võiks. Oletame, et registreerimise koht on peokohast 50 km kauguses, siis saab ka pulmarongi sisse jätta. 12.00-14.00 Meik, soeng. Sinna hulka jääb ka kleidi selga panek. Samal ajal tulevane kaasa käib ära ka juuksuris, vajadusel puuderdab ka oma nina ning koos isamehega käivad autokaunistuse ja pruudikimbu järgi.
Aega kulutada. - Igale loole pole võimalik head juhtlõiku kirjutada ja seega ei toh kogu oma aega sellele kulutada. - Juhtlõik tuleb mitu korda ringi kirjutada. - Huviloo võib kirjutada juhtlõigu järel, kuid valida kõige viimasena, siis kui uudise muud komponendid on paigas. 2. Kava tegemine. Läbi mõelda, milline on teksti struktuur: alateemad, tähtsusjärjekord, taustalood. - Kava koosneb lausetest, mis toovad välja alaosad ja alateemad. Laused peavad olema väited, mitte küsimused. Kavapunktid on vastused autori küsimustele. - Kava jaoks tuleb kasutada konkreetseid sõnu ja vältida üldise tähendusega sõnu. - Kava tuleb teha kirjalikult. Sest muidu tuleb kava udune. Kirjalikku kava on vaja pikemate ja keeruliste lugude puhul. - Kava annab plaani edasiseks tegutsemiseks. Kui tekib uudis mõtteid, siis tuleb need panna sobivatese kohtadesse. 3. Visandi kirjutamine. Teksti tegelik kirjutamine algab alati visandist. Visandi eesmärk on saada
ROOTSI AEG (Tinglikult 1629-1699) Meeldetuletus Põhja-Eesti 1583 Rootsile Pljussa vaherahu lõpetas Liivi sõja (Rootsi Venemaa) Lõuna-Eesti 1629 Rootsile Altmargi vaherahu (Rootsi Poola) Saaremaa 1645 Rootsile Brömsebro rahuleping (Rootsi Taani) Ruhnu 1660 Rootsile Oliva rahu (Rootsi Poola) Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ...
piisavalt kõva paberit, kasuta suurt kirjasuurust, kasuta ainult 1 lehe poolt, tee värviliseks tähtsad kohad, nummerda leheküljed ), harjuta lugemist lehelt ja peast, harjutamine teeb meistriks, niiet korda ja korda oma esitust. Harjutada tuleb kõva häälega, hangi endale publik, palu tagasisidet kelleltki, mõõda aega. Harjuta kindlasti tervet esitust. Harjuta küsimustele vastamist. 19. Mida tuleb silmas pidada märkmete tegemisel ja kasutamisel? Tuleb märkida kavapunktid, mitte kogu tekst. Värviliseks tuleb teha võtmesõnad ja võtmelaused. Märkmete tegemisel tulebki kasutada märksõnu ja võtmelauseid kavapunktides. Valida kas kaartidele kirjutamine või lehele. Kasutada on mugavam kindlasti nummerdatud lehti või kaarte. Vältida lühendite kasutamist. Märkmete lugemisel alusta märkmetesse vaatamata, tea oma märkmeid, statistika ja tsitaadid loe maha, ära vahi liiga palju märkmeid, teeskle, et tead koguaeg kõike, hoia käed paigal. 20
INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nur...
tegevused kasutades väiteid või märksõnu; Küsimuste koostamine: fakti- ja leiab lõigu kesksed mõtted; fantaasiaküsimused. järjestab teksti põhjal Küsimustele vastamine sündmused, määrab nende tekstinäitega või oma sõnadega. toimumise aja ja koha; Teksti kavastamine: kavapunktid detail, konflikt, kirjeldab loetud tekstile väidete ja märksõnadena. kõrvaltegelane, tuginedes tegelaste välimust, Lõikude kesksete mõtete peategelane, iseloomu ja käitumist, analüüsib otsimine. Teksti teema probleem, nende omavahelisi suhteid, sõnastamine. Arutlemine mõne sündmustik, hindab nende käitumist, võrdleb teoses käsitletud teema üle
17. Mida tuleb silmas pidada jaotusmaterjalide kasutamisel? · Jaotusmaterjalide tegemine · Õige info esitamine · Teadmine, millal neid välja jagada 19. Kuidas harjutada esinemiseks? 20. Harjuta kõva häälega 21. Hangi endale publik 22. Aima tõelist olkorda ette 23. Otsi keegi, kes pakub sulle tagasisidet 24. Ära kasuta peeglit 25. Mõõda aega 19. Mida tuleb silmas pidada märkmete tegemisel ja kasutamisel? Rooma numbritega kavapunktid Võtmesõnad Võtmelaused Kõik eelpooltoodu Kasuta ainult ühte kaardi poolt Paigute tekst kaardile nii, et oleks kergemini lugeda Ära koorma kaarte üle Loe statiistika ja tsitaadid välja Ära hoia nina märkmetes 20. Mida silmas pidada esinemise ruumi valimisel ja istekohtade planeerimisel? · Seadmetega arvestamine · Segavate asjaolude kõrvaldamine · Istekohtade planeerimine: o Et kõik näeksid sind
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
