1- Ristisõja põhjused: *Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas *Soov hõivata ainukaubandus venemaaga, aga kuna peamised kaubandusteed Venemaaga käisid läbi Eesti ja Läti, siis oli neil neid alasid vaja *Rooma Paavst soovis usustada (Kristianiseerida) ka viimased paganlikud, ehk siis mitteusklikud rahvad Euroopas *Saksa aadlikud tahtsid maid ja sõjakasumit *Taani ning rootsi soovisid lihtsalt oma maid laiendada 2- Muistse vabadusvõitluse Käik I Periood (1208 - 1212)*Alguses said eestlased totaalse kaotuse ohvriks, ning toimusid ka rüüsteretked, et eestlaste varusid vähendada, ainuke lahing, mis eestlastel õnnestus
kolm sõjasulast. Saaremaa alistati kõige viimasena(1345talv). Saarlaste mässujuht Vesse. Padisel pandi põlema klooster ja tapeti 28 munka. 8. Millised jõud olid huvitatud Balti alade vallutamisest? Riikidest: Taani, Rootsi, Saksamaa Jõud: 1) katoliku kirik- tahtsid oma võimu laiendada, võitlus paganate vastu(ristimata rahva), Leedu ristiti viimasena. 2) kaupmehed- sest me oleme ida ja lääne piir, head kaubandusteed. 3) feodaalid, rüütlid- ordu sõjalise jõu moodustasid rüütelvennad(kes olid ühelt poolt vaimulikud, teiselt sõjamehed), elasid ordulinnustes(konvendihoone-ruum)(Viljandi, Paide), 14 saj arvati rüütelvendi olevat 200-300, järk järgult hakkasid rajama mõisasid ja ilmalik elu.
kauba kättesaamisega. Kaubandusbilanss oli negatiivne. Kapitali koondudes linnadesse, said sealsed laevad vedada ristirüütleid itta ning varustada Palestiinas olevaid armeesid Itaaliast pärit kaupadega. Seega aitasid linnad kaasa rüütlite tegevusele. Kuna turupiirkonnaks kujunes ka Läänemere ümbrus, aitasid linnad kaasa ka ristiusu levikule. Üheks näiteks siinkohal oleks Eesti ristiusustamine selleks, et saada kaubandusteed Venemaale. Linnade arengus oli olulisel kohal ka see, et toimus feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme ülekandumine kloostrist linna. Varasemal ajal olid kloostrid põhilisteks kultuurikandjateks. Seal kirjutati raamatuid ja säilitati vaimset kultuuripärandit. Linnade arenguga muutus haridus oluliseks ka ilmalikus tähenduses. Vajati väljaõpetatud, haritud ametnikke, kes oleksid suutnud korraldada ühiselu, pidada arveid. Kultuurikeskme ülekanne
6) Vana-Liivimaa poliitiline jagunemine peale Jüriöö ülestõusu. Seisused Vana-Liivimaal I Riia peapiiskop koos kõrge vaimulikuga II Liivi ordumeister koos ordu ametnikuga III Vasallkonnad IV Linnad.-Riia, Tallinn, Tartu 7) Vana-Liivimaa majanduslik areng, hansakaubandus Tänu manufaktuuri tööstuse arengule ja linnade kasvule suurenes nõudlus teravilja järgi. Tekkisid kaubandusteed, maaharimises kasutati uusi võtteid. 8) Linnade teke Eestis. Linnade valitsemine 1248 sai TLN linnaõigused. Lüübeki linnaõigused( TLN, Narva, Rakvere) Toompea ja all-linn- eraldi seisvad, umbusaldus ja pingeline olukord. Kõrgeim võimuorgan- RAAD Seadusega tegelev- SÜNDIK 9) Käsitöölised ja kaupmehed keskajal Gildid 10) Keskaegse linna välisilme
võis välja mõelda ainult inimene, kes teadis millest räägib." Marco suri Veneetsias 1324. aastal 70 aasta vanuselt. Testamendis jättis ta oma naisele ja kolmele tütrele suure rahasumma, kuid see ei olnud selline tohutu varandus, millega ta oli hoobelnud. Ka soovis ta, et peale tema surma lastaks vabaks tema mongolist teener Pietro. 5 Kokkuvõte Maadeavastused mõjutasid oluliselt Euroopa kaubandust. Kuna uued kaubandusteed olid ookeaniäärsed, tõusid esile ookeaniäärsed sadamalinnad Sevilla, Lissabon, Antverpen ja Amsterdam. Itaalia kaubalinnad kaotasid oma tähtsuse. Maadeavastused panid aluse suurtele kolooniavallutustele. Paljud inimesed viidi Ameerikasse, paljudest said orjad. Kolooniavallutuste tulemusel toodi Ameerikast suuri rikkusi. Hispaanlased said teada, et põhja pool Mehhikos on palju kulda. Hispaania aadlik Hernan Cortes soovis seda ala vallutada
ja kiire areng.Kiirem oli see Vahemeremaades,kus linnaelu polnud päriselt hääbunud.8.saj. lõpuks oli linnu enam-vähem kõigis Euroopa maades.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad.Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust.Linnade teke kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt riigivalitsemist kui ka majanduselu.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele.Tähtsamad keskaegsed kaubandusteed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega,See kulges Vahemere idarannikult merd möda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk- ning Lääne- Euroopasse. Gregorius 7-mes(1073-1085)oli kõige olulisem ja mõjukam toonaste paavstide hulgas.Tema otsene tüli keisriga puhkes sellest, et paavst kui ka keiser nõudis endale õigust piiskoppe ametisse määrata.See tüli on ajaloos tuntud investituuritüli nime all, sest seda ametisse määramist nim
Ta oli eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka sünnikohas Virumaal. Pole võimatu, et hilisemal ajal nii mõneski Eesti piirkonnas jumal Uku austaminegi ulatus muinasaega. 2) Liivi sõja põhjused ja algus (sündmused 1558-1561) (Õ lk 84-86) Miks – ettekäändeks oli „Tartu maks“, mis tuli tasuda Tartu piiskopkonnal Vene tsaarile. Tegelik põhjus oli võimu ja maa-alade suurendamine. Kaubandusteed käisid siit läbi ja teised riigid tahtsid kaubandustulusid. 22. jaanuaril 1558 tungisid Moskva väed Tartu piiskopkonda ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid. Paari kuu pärast asuti Narva ordulinnust piirama. Juulis saadi ka Tartu. Esimene Vana-Liivimaa riigist oli langenud venelaste kätte. Saksa ordu läks 1559 Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler. 1559
Läbi aegade on olnud erinevaid moehullustusi. Näiteks hakkasid mehed kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida. Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades. Daamid riputasid vöö külge lõhnaõlipudeli, käsipeegli, väikese kammi ja käärid. Peamised kaubandusteed Hiliskeskaeg Keskaja ülikoolid Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13
ristida, otsustas Magalhães kohalikud relvade abil alistada ja ristida. 27. aprillil toimunud lahingus said hispaanlased tulirelvadest hoolimata lüüa ja pidid põgenema. Lahingus sai surma ka Magalhães. Magalhãesi laevadest jõudis ainsana Hispaaniasse tagasi 6. septembril 1522 Juan Sebastián Elcano juhtimisel Victoria. 1 Kokkuvõte Maadeavastused mõjutasid oluliselt Euroopa kaubandust. Kuna uued kaubandusteed olid ookeaniäärsed, tõusid esile ookeaniäärsed sadamalinnad Sevilla, Lissabon, Antverpen ja Amsterdam. Itaalia kaubalinnad kaotasid oma tähtsuse. Maadeavastused panid aluse suurtele kolooniavallutustele. Paljud inimesed viidi Ameerikasse, paljudest said orjad. Kolooniavallutuste tulemusel toodi Ameerikast suuri rikkusi. Hispaanlased said teada, et põhja pool Mehhikos on palju kulda. Hispaania aadlik Hernan Cortes soovis seda ala vallutada
ümbruses ning kõik need rahvagrupid jäid arvuliselt väikesteks. Umbes 600.a. lõppes rahvasterändamine. Omaks võeti Rooma tsivilisatsioon. Araablaste prohvet Muhamed lõi 622.a. islami usundi, mis levis kiiresti ning selle edule aitasid kaasa üldine segadus ja nõrkus vallutavail aladel. Frankide kuningas Karl Suur krooniti Roomas paavsti poolt keisriks, Lääne-Rooma riigi järglaseks. Majanduslik ja kultuuriline tase Euroopas langes. Kaubandusteed Ees- Aasiasse ja Aafrika põhjarannikule olid ära lõigatud. Raha asemel oli ainsaks kapitaliks maa, mida keised jagas ametnikele ja sõjaväejuhtidele teenete eest, pannes aluse feodalismile. Suur-Euroopas ilmnes teatav tasakaal kolme suurvõimu vahel- ISLAMI IMPEERIUM, FRANGI IMPEERIUM, BÜTSANTS. Frangi riik osutus kolmest kõige ebastabiilsemaks, olles isegi hiigajal kõigest Rooma- impeeriumi kahvatu vari. Läänemereruumi rahvad elasid omaette
asjaajamist. Eesti ja Liivimaa ametiasutuste ja kohtutes aeti asju saksa keeles. Linnad Vene ajal · Rootsi aja lõpus toimus kaubanduse allakäik: Hansaaeg sai läbi, Uusaja maailmas Mõisnike seni üsna lihtsakoeline eluviis muutus. 18. sajandil kerkisid Eestisse uhkes barokses ja kujunesid kaubandusteed ümber põhjuseks suurem sõltuvus riigist, range tsunftikord. hiljem klassitsistlikus stiilis mõisahäärberid parkide ja iluaedadega. Ka talurahva majanduslik olukord Eesti alad lülitati ülevenemaalisse turgu, tänu millele loodi tihedaid kaubandussidemeid oli päris hea, kuna pärast Põhjasõda leidus külluses põllu, karja ja heinamaad. Rahvaarvu
Mali riik langes 14. sajandi lõpus. Järgnevalt tõusis esile Songhai riik (pealinn Mgao), mis püsis 16. sajandi lõpuni kus ta sai marokolastelt lüüa. Timbuktu hiilgeaeg jääb Songhai perioodi. Ka Tsaadi järve ääres tekkisid riigid, mis olid sarnased Ghana ja tema järglastega. 14. sajandist levis ka seal islam. Nt Kanem-Bornu riik. Üldine loogika oli sama sõjakas aristokraatia hankis hobuseid araabia kaupmeestega kaubeldes, kaubandusteed läksid küll läbi Sahhaara ja üle Egiptuse. Peamised kaubandusartiklid olid elevandiluu ja orjad, tegemist oli ka ise orjanduslike riikidega. Alates 16. sajandist sattusid need riigid kindlalt türklaste mõjusfääri ning alates 16. saj levisid seal ka tulirelvad. Nigeri jõe (sisemaa delta) ja Kanem-Bornu riikide vahel kujunesid savanni ala nn Hause linnriigid, mis eksisteerivad alates 14. sajandist (võib-olla ka varem). Olid sõbralikes suhetes oma naabritega,
Euroopa ja muu maailma lõimumine (seda võimaldavad tegurid, R. Robinsoni rõhuasetus kohapealse kollaboratsionismile).- kes on Robinson üldse? Euroopa tõusis juhtpositsioonile nii majanduses, poliitikas kui ka teaduses. Avastusretkede peamiseks põhjuseks on peetu tulukat vürtsikaubandust, maitseained andsid suurimat kasumit, tegelikud motiivid sügavamad kui kaubanduslik kasumi taotlus. Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust laiendada majanduspiire. Vanad kaubandusteed läksid Osmanite impeeriumi kontrolli alla. Kehtestatud tollid muutsid vahenduskaubanduse kallimaks. Tekkis vajadus uute turvalisemate mereteede järele. Keskaja lõpul vajati aina rohkem väärismetalle. Kaubandus idamaadega, vajadus luksuskaupade järele põhjustas väärismetallida voolamise itta, kuna Euroopa kaupade väljavedu ei suutnud sissevedu katta. Levisid legendid müütilistest pururikastest riikidest, mida mindi otsima
annaabi.ee 
