FIDEL CASTRO Kui 1.jaanuaril 1959 aastal astus tagasi Batista ja läks Dominikaani Vabariiki, siis F.Castrost sai Kuuba peaminister.USA tunnustas kohe tema valitsust.Ta algatas riigis radikaalseid reforme ettevõtete ja põllumajanduse natsionaliseerimisel ning lõpetas USA domineerimise riigis.16.aprillil 1961.aastal kuulutati Kuuba sotsialistlikuks riigiks.CIA üritas oma sõduritega Castro valitsust kukutada, aga see ei õnnestunud.USA kuulutas välja täieliku kaubandusembargo Kuuba vastu, ja see kehtiv veel tänaseni. 3 Kasutatud kirjandus: Kuuba E-M(2001) Kuuba üldandmed [WWW]http://www.estravel.ee/index.php? lang=est&main_id=63,1124,1128 [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba 2.10.2009 Kuuba,E-M(2001) Kuuba asukoht, loodus rassid ja usk, kuumus ja orkaanid. [WWW]http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kuuba_liinametskula.htm (2.10.2009) Kuuba, E-M (2001) Toit ja jook
massiline põgenemine, mis tekitas suuri probleeme naabermaadel. USA-sse asus umbes miljon vietnamlast. 1978-79 tungis VSV sõjavägi Kambodzasse, sürjutades võimul Pol Pothi terrorireziimi ja asendades selle Vietnami-meelse võimuga. Pärast president Ton Duc Thangi surma 1980 alanud sisepoliitilise võitluse tulemusena alustati 1987 majanduse detsentraliseerimise ja juhtkonna noorendamise poliitikat (nn. doi moi tu duy). Parandati suhteid USA-ga, 1994 lõpetas viimane kaubandusembargo, 1995 loodi diplomaatilised suhted. 1992 kehtestati Vietnamis uus põhiseadus, mis säilitas Vietnami Kommunistliku Partei võimumonopoli, kuid legaliseeris mõningad demokraatlikud vabadused. Vietnami sõjas kannatas enim lihtrahavas. Poliitiline areng 1996. aasta keskel toimunud kommunistliku partei 8. kongressil tehti ettepanekuid partei ümberkujundamiseks. Partei juhtkond, kes 1950-70 võitles prantslaste ja ameeriklaste vastu,
riigis napib mõnda kaupa või ressurssi. Nt võib kehtestada eksportkvoodi Eesti puidu väljaveole, et soodustada selle ümbertöötlemist kohapeal. Samuti piirab väliskaubandust tollimaksud. Litsents- näitab nii kauba kogust kui ka ettevõtet, mis saab teatud perioodiks kauba eksportimise ja importimise õiguse Eksporditõkked on selleks, et keelata või limiteerida mingi kauba väljavedu. Seda kasutatakse rahvuslike väärtuste kaitseks. Kaubandusembargo tähendab kauplemise keeldu nende riikidega, kes ei pea kinni üldtunnustatud kauplemisreeglitest või kus rikutakse inimõigusi või kus peetakse sõda. Mittetollilised piirangud on erinevad tootsmisstandardid, tehnilised nõuded, tervishoiustandardid. See tõstab toodete hinda ja piirab väliskaubandust. Miks piiratakse väliskaubandust? Tollimaks on üks peamisi tuluallikaid paljudes arengumaades, kuna seda on lihtne koguda. Samuti
et finantsturud püsiksid stabiilsena. Kaubanduses on kasutusel mitmesuguseid mõisteid, mis reguleerivad kaubandust: kvoot reguleerib sisse- ja väljaveetava kauba koguse; litsents näitab nii kauba kogust kui ka ettevõtet, mis saab teatud perioodiks kauba eksportimiseks ja importimise õiguse. Eksporditõkked on selleks, et keelata või limiteerida mingi kauba väljavedu. Seda kasutatakse rahvuslike väärtuste kaitseks (kunstiväärtused). Kaubandusembargo tähendab kauplemise keeldu nende riikidega, kes ei pea kinni üldtunnustatud kauplemisreeglitest või kus rikutakse inimõigusi või peetakse sõda. On ka vahendeid, mis ergutvad väliskaubandust: subsiidiumid ehk lisatasud valitsus annab ettevõttele lisatasu teatud kauba eksportimise eest, sest tahetakse soodustada selle kauba väljavedu. Dumping kaupa müüakse välisturul odavama hinnaga kui sama kaupa siseturul
· Tollimaks mõjutab väliskaubandust hinna kaudu, kuid ie piira kauba kogumahtu · Kvootide ja litsentsidega kehtestatakse kaupade koguselised või väärtuselised limiidid · Väliskaubanduses kasutatakse ka eksporditõkkeid, mille eesmärgiks on keelata või tõkestada mingi kauba väljavedu (rahvuslike rikkuste antiikesemed, kunstiväärtused, kaitseks); julgeoleku( relvad); või poliitilistel kaalutlustel kaubandusembargo riikide suhtes, mis ei järgi ülstunnustatud reegleid (peavad sõda, rikuvad inimõigusi) Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid · Maailma kaubandusorganisatsioon . WTO (kuni 1995- GATT)- 160 riiki. Kohustuvad omavahelistes kaubanduses tagama enamsoodustusreziimi. Ühele liikmesriigile antud kaubanduspoliitiline soodustus laieneb automaatselt ülejäänutele. · Rahvusvaheline Valuutafond IMF tegutseb 1945.aastast. rakendavad ühist valuuta-
USA tunnustas koheselt Castro valitsust. Castro alustas riigis radikaalseid reforme ettevõtete ja põllumajanduse natsionaliseerimisel ja lõpetas USA domineerimise riigis. 3. jaanuar 1961 lõpetas Washington diplomaatilised suhted Kuubaga ja 16. aprill 1961 kuulutas Kuuba sotsialistlikuks riigiks. Järgmisel päeval saatis USA CIA poolt väljaõppe saanud sõdurid Sigade lahte. Castro valitsuse kukutamine ei õnnestunud ja veebruar 1962 kuulutas USA välja täieliku kaubandusembargo Kuuba vastu, mis kehtib siiani. Kuuba riigilipp: 9 Kokkuvõte Kuuba on riik Ladina-Ameerikas. Ta hõlmab suurema osa Kuuba saarest ja seda ümbritsevad väiksemad saared. 27. oktoobril 1492. aastal avastas Christopher Kolumbus oma esimesel merereisil saared. Kuubast sai Hispaania koloonia. Riigi ajalugu on olnud kirev ja raske, kuid Kuuba elanikud
Keskmine eluiga on Kuubal 76 aastat (Ladina-Ameerika pikim). See on riig tõhusa ja kogu maad hõlmava tervishoiu tulemus. Kuuba varustab ravimitega Havanna suur ravimitööstus. Sealne arenenud silmakirurgia meelitab patsiente ka välismaalt. Majanduse iseloomustus Teiste Kariibi piirkonna riikidega võrreldes on Kuubal mitmekülgne majandus. Põhitoodang on suhkur; olulised on ka nikkel, tsitrusviljad ja tubakas, järjest suureneb truismi osatähtsus. USA kaubandusembargo on röövinud Kuubalt tema peamise turu ja välisinvesteeringud; kunagi oli Kuubal USA välisinvesteeringute mahul Ladina- 15 Ameerikas Venezuela järel teisel kohal. Mittekonverteeritav raha põhjustab üha enam muret, sest Venemaa nõuab nafta eest dollareid. Tööjõu jagunemine 1990.aastal: · primaarne sektor: 19% · sekundaarne sektor: 30% · tertsiaalne sektor: 51% Tööjõu jagunemine 2004. aastal:
eelkõige selleks, et kaitsta omamaist põllumajandust ja tööstust. Kaubanduses on kasutusel mitmesuguseid mõisteid, mis reguleerivad kaubandust. N: kvoot kauba koguse sosse või väljaveo reguleerimiseks; litsents näitab nii kauba kogust kui ka ettevõtet, mis saab teatud perioodiks kauba eksportimise ja importimise õiguse. Ekspordi tõkked on selleks, et keelata või limiteerida mingi kauba väljavedu. Seda kasutatakse rahvuslike väärtuste kaitseks N: kunstiväärtused. Kaubandusembargo tähendab kauplemise keeldu nende riikidega, kes ei pea kinni üldtunnustatud kauplemisreeglitest või kus rikutakse inimõigusi või kus peetakse sõda. On ka vahendeid, mis ergutavad väliskaubandust: subsiidiumid e lisatasud valitsus annab ettevõttele lisatasu teatud kauba ekspordi eest, sest tahetakse soodustada teatud kauba väljavedu. Dumping kauba müümine välisturul odavama hinnaga, kui sama kaupa müüakse siseturul
tegutseda, on vaja, et finantsturud püsiksid stabiilsena. Kaubanduses on kasutusel mitmesuguseid mõisteid, mis reguleerivad kaubandust: kvoot kauba koguse sisse- või väljaveo reguleerimiseks; litsents näitab nii kauba kogust kui ka ettevõtet, mis saab teatud perioodiks kauba eksportimise ja importimise õiguse. Eksporditõkked on selleks, et keelata või limiteerida mingi kauba väljavedu. Seda kasutatakse rahvuslike väärtuste kaitseks (kunstiväärtused). Kaubandusembargo tähendab kauplemise keeldu nende riikidega, kes ei pea kinni üldtunnustatud kauplemisreeglitest või kus rikutakse inimõigusi või kus peetakse sõda. Vahendid, mis ergutavad väliskaubandust: subsiidiumid ehk lisatasud valitsus annab ettevõttele lisatasu teatud kauba eksportimise eest, sest tahetakse soodustada teatud kauba väljavedu. Dumping kauba müümine välisturul odavama hinnaga, kui sama kaupa müüakse siseturul.
püsiksid stabiilsena. Kaubanduses on kasutusel mitmesuguseid mõisteid, mis reguleerivad kaubandust: kvoot kauba koguse sisse- või väljaveo reguleerimiseks; litsents näitab nii kauba kogust kui ka ettevõtet, mis saab teatud perioodiks kauba eksportimise ja importimise õiguse. Eksporditõkked on selleks, et keelata või limiteerida mingi kauba väljavedu. Seda kasutatakse rahvuslike väärtuste kaitseks (kunstiväärtused). Kaubandusembargo tähendab kauplemise keeldu nende riikidega, kes ei pea kinni üldtunnustatud kauplemisreeglitest või kus rikutakse inimõigusi või kus peetakse sõda. On ka vahendeid, mis ergutavad väliskaubandust: subsiidiumid ehk lisatasud valitsus annab ettevõttele lilsatasu teatud kauba eksportimise eest, sest tahetakse soodustada teatud kauba väljavedu. Dumping kauba müümine välisturul odavama hinnaga, kui sama kaupa müüakse siseturul
saaksid korralikult tegutseda, on vaja, et finantsturud püsiksid stabiilsena. Kaubanduses on kasutusel mitmesuguseid mõisteid, mis reguleerivad kaubandust: kvoot kauba koguse sisse- või väljaveo reguleerimiseks; litsents näitab nii kauba kogust kui ka ettevõtet, mis saab teatud perioodiks kauba eksportimise ja importimise õiguse. Eksporditõkked on selleks, et keelata või limiteerida mingi kauba väljavedu. Seda kasutatakse rahvuslike väärtuste kaitseks (kunstiväärtused). Kaubandusembargo tähendab kauplemise keeldu nende riikidega, kes ei pea kinni üldtunnustatud kauplemisreeglitest või kus rikutakse inimõigusi või kus peetakse sõda. On ka vahendeid, mis ergutavad väliskaubandust: subsiidiumid ehk lisatasud valitsus annab ettevõttele lisatasu teatud kauba eksportimise eest, sest tahetakse soodustada teatud kauba väljavedu. Dumping kauba müümine välisturul odavama hinnaga, kui sama kaupa müüakse siseturul
tööstust. Kaubanduses on kasutusel mitmesuguseid mõisteid, mis reguleerivad kaubandust. N: kvoot kauba koguse sosse või väljaveo reguleerimiseks; litsents näitab nii kauba kogust kui ka ettevõtet, mis saab teatud perioodiks kauba eksportimise ja importimise õiguse. Ekspordi tõkked on selleks, et keelata või limiteerida mingi kauba väljavedu. Seda kasutatakse rahvuslike väärtuste kaitseks N: kunstiväärtused. Kaubandusembargo tähendab kauplemise keeldu nende riikidega, kes ei pea kinni üldtunnustatud kauplemisreeglitest või kus rikutakse inimõigusi või kus peetakse sõda. On ka vahendeid, mis ergutavad väliskaubandust: subsiidiumid e lisatasud valitsus annab ettevõttele lisatasu teatud kauba ekspordi eest, sest tahetakse soodustada teatud kauba väljavedu. Dumping kauba müümine välisturul odavama hinnaga, kui sama kaupa müüakse siseturul. Selle eesmärgiks on välisturu juhtiva positsiooni
annaabi.ee 
