15 % maailma raudteevõrgust kasutab kitsarööpmelist raudteed, enamasti rööpmelaiusega 1000 või 1067 mm. Raudteejaam on peatumise koht, kus võimaldatakse rongide vastuvõtmist, ärasaatmist, vahetust, möödasõidu ja manöövritöid. Kaubajaamades teostatakse veoste vastuvõtmist-väljaandmist. Reisijaamades reisijate teenindamist. Raudteejaamas töötavad jaamakorraldajad. Raudteejaama on rajatud hargnenud rööpmestik, ameti- ja reisijate hooned, pakihoiuruumid, kaubalaod, reisi- ja kaubaplatvormid jm. ehitisi ja seadeldisi. Eristatakse tugijaama ja vahejaama. Mida omakorda saab liigitada : · Sorteerimisjaam · Kaubajaam · Reisijaam. Reisijaamade vahelisel alal asuvad raudteepeatused. Raudteerajatised on sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad, truubid, süvendid, ülekäigu- ja ülesõidukohad, oote- ja laadimisplatvormid, teekaitseobjektid jpm.
Portaalini viib niššidega paariastmeline trepp. Portaal, mis asus põhjas, on kitsas ja tagasihoidlik, see on tehtud paekivist. Üldiselt portaalid seest ja väljastpoolt ei erine, kõik on identsed ja tagasihoidliku ehitusega. Kuna on tegemist vanglahoonega, on uksel kaunistused rauast. Põhirõhku pole pandud hoone kaunistamisele. Portaali kõrval on kaks madalat keldriluuki, mida kasutati keskajal kauba veoks keldriruumidesse, kus olid kaubalaod ning ühtlasi ka ajutiste vangide vangikongid. Hoonele on omased kitsad trepid, uksed ja aknad, kivist põrandad, laed olid kõrged ning seal olid puidust palgid. Sissepääsu juures asus pimik, kus legendi kohaselt hoiti kõige agressiivsemat vangi, kellel hiljem raiuti pea maha. Hoone teisel korrusel asus vanglaülema eluruum, mis oli teistest ruumidest tunduvalt suurem ning sellel olid aknad vaatega raekojale.
.........................................................4 2 Analüüsija andmed Anneli Kaldamäe LAP81 Vaadeldava projekti andmed Autor: Arvo Juhkov LAP81 Projekti nimi: Ekspertsüsteem kandetõstukite valikuks Lühisisu Tänu majanduslikule tõusule kasvab pidevalt tööstusliku kaupade nõudlus ning sellega kasvavad samuti kaubaladudes kaupade hulk ning kaubalaod muutuvad järjest suuremaks. Seetõttu kasutatakse töö lihtsustamiseks järjest rohkem tõstukeid, mis aitavad kaupa ühest kohast teise tõsta. Tõstuki ostmisel ei teata alati, milline see õige tõstuk olema peaks ning ei ervestata oma tegelike vajadustega ja võimalustega (rahalises mõttes). Ekspertsüsteem aitab kasutajal valida sobiva tõstuki mudeli, see tähendab pearõhk on õige tõstuki mudeli valikul arvestada nende
kividest. Sellist ehitusviisi nim. rustikaks. Alumise korruse aknad on väikesed ja kandilised, ülemisi aknaid ümbritsevad kantkividest laotud kaared. Neljakandilise siseõue poole oli aga hoone rohkem avatud. Seda ümbritsesid sammasrõdud ja arkaadid ehk sammaskäigud. Iseloomulik palazzole: -madal katus -kindlusetaolised ja raskepärased -akna- ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed -3 korrust -1. korrus massiivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid, (kaubalaod jms) 2. korrus oli kergemailmelisem 3. korrus oli kandva funktsioonita, õhuline 15. sajandi keskel muutus palazzode stiil elegantsemaks ja kergemaks. Peale palazzode ja kirikute hoogustus renessansiajal raamatukogude, haiglate, kauba- ja kohtuhoonete ehitus. Iga linn sai endale ka esindusliku raekoja kus paiknesid raesaal, turuhall, apteek, arhiiv, tuletõrje ja mõnes paigas ka kabel ning vangla. Tüüpilised Palazzod Palazzo Strozzi ja Palazzo Pitti.
olid ühtlasi helded kunstide toetajad. Hilisemate palazzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid, viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugusemaks ja pidulikumaks. Rõhutati palazzode üksikosade funktsioone: 1. Korrus massivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid(kaubalaod jms) 2. Korrus kergemailmsem 3. Korrus kandva funktsioonita õhuline. · Raidkivikunst kivide uuristamine ja nendest kujude tegemine on väga vana kunst. Andide elanikud kasutasid kive kui esmaseid töövahendeid vähemalt 1000 aastat. Chavin'i tsivilisatsioon (alates esimesest milleeniumist enne Kristust) lõi skulptuuriseeria pool-inimest ja pool-looma kujutavate ornamentidega, mis kaunistasid templite seinu
· Tootmis/kaubaladu · Üldine kollektiivne ja individuaalne ladu · Sorteerimis, transiit, kogumis ja hooajaline ladu · Automatiseeritud, mehaniseeritud, mehanismidega varustatud ja kombineeritud ladu · Reguleeritava säilitusreziimiga, ette antud säilitusreziimiga ja ainult säilituspinnaga ladu · Ühe või mitmekorruseline ladu · Juurdesõiduteega, estakaadiga, kaiga ladu. Kaubalaod saab jaotada: · Üldkaubaladu · Spetsialiseeritud (vastavalt kaubale) ladu · Universaalne ladu (kauba lai nomenklatuur) 2) Transporditöö kvaliteedi hindamine informatsiooni liikumine Transporditöö kvaliteedi hindamise kriteeriumid on sõltuvuses nii osapoolte hinnangutest kui ka paljudest teistest objektiivsetest ja subjektiivsetest mõjuritest. Transporditöö tellija mõningad hindamiskriteeriumid: 1) vedamise
Seda liiki ladusid nimetatakse tootmisladudeks. Varustuse, laomajanduse ja transpordi vahel on järgmine põhiseos: kõik varutud toorained ja kaubad tuleb ettevõttesse transportida ja sealt ajutiselt lattu paigutada. Lisaks tooraineladudele (materjaliladudele) on olemas veel pooltoodete e. vahelaod ja valmistoodangu laod. Spetsiaalsete töökodade juures võivad samuti olla laod, kus hoitakse vajalikke tooraineid ja pooltooteid.Kaubandusettevõttes on lihtsalt kaubalaod. 6. Tarneahela planeerimine (tarneahela juhtimine, tarnijate hindamine) Tarneahelaks-( supply chain) nimetatakse tegevuste seeriat, mis sooritatakse materjaliliikumisel esialgselt tarnijalt lõpptarbijani. Igal tootel ja teenusel on oma tarneahel, misvõib olla lihtne või koosneda väga paljudest lülidest. Tarneahela juhtimine-( supply chain management ) on materjalide või teenuste voo planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine tarnijatelt lõpptarbijateni liikumisel
koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Iseloomulik: - madal katus - raskepärased ja kindlusetaolised - tellisehitised, kaetud suurte rohmakalt tahutud (rustikaalsete) kiviplokkidega - akna- ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed - domineerib horisontaalne suund, massiivne ja tasakaalukas maadligidus (gootika vastand) - rõhutati palazzode üksikosade funktsioone: 1. korrus- massiivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid, (kaubalaod jms) 2. korrus kergemailmelisem 3. korrus kandva funktsioonita õhuline Näit. Palazzo Medici-Riccandi Firenzes 4 15. saj. keskel muutus palazzode stiil elegantsemaks ja kergemaks. Kindlus taandus elurõõmsa lossi ees. Iseloomulik: - suuremad aknad - fassaadil palju antiikarhitektuurist päinevaid detaile. LEON BATTISTA ALBERTI (1404-1272)
dieledornse tüüpi elamuks. Need on sellised tüüpilised kivihooned, mida on Tallinnas säilinud üpriski palju. Diele tähendab maja esimest ruumi – tänavapoolne ruum, kõrge tuba, mis võis omada paljusid eesmärke. Diele taganurgas on asunud keskaegse hoone köögiosa, mis on pealt kaetud mantelkorstnaga. Tuli, mis mantelkorstna all oli, soojendas kogu dielet. Diele teises nurgas asub trepp, mis viib maja ülemistele korrustele, kus asusid kaupmeeste kaubalaod ning igasugused muud tagavarad. Ülemisi ruume ei köetud. Diele taga asub teine ruum, mis on dornse, mis on olnud magamis- ning eluruum. Tagumine ruumi oli ühtlasi ka omaette köetav. Maja keldris asus hüpokaust ahi, mis soojendas dornset. Esimene korrus on elukorrus, kuid ülemised korrused olid kasutusel laoruumidena. Selliseid hooneid ehitasid tavaliselt kaupmehed ning nad hoidsid oma kaubavarusid ülemistel korrustel. Linnahoonete küttekolded
aastatel = murrang maarahva elus, eestlane vabanes mõisniku majandusliku sõltuvuse alt ja oli oma maa täieõiguslik peremees, üle kogu Eesti rajati põllumeeste seltse - 1865: keelati kodukariõigus - 1866: uus vallaseadus - talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt - 1868: täielik üleminek raharendile 5. Linnad ja linnarahvas Linnad muinasajal: kaubateede äärde – linnalised asulad, kus kaupmehed said kaubelda, puhata, talvituda, kus olid kaubalaod ja kus töötasid käsitöölised – suurim selline aolinn Eestis oli Tallinn (1154. a al-Idris) Tallinnas kaubahoovid kirkutega : Sulevimäel, Oleviste kiriku kohal, Niguliste kiriku asupaigas sisemaa suurtemateks keskusteks – Otepää, Tartu, Viljandi ja Kareda küla linnakultuuri veel ei tekkinud Linnad keskajal: 13. saj uus nähtus: Tallinn, Tartu Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi; 14. saj ka Narva ja Rakvere Hansa Liit: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi
uus kasutatav tehnoloogia - the new technology applied liistud tehtud vahtrast ja saarest - slats made of maple and ash ta vabandas võhiklikkuse pärast - he apologized for being ignorant alandama hinda - to reduce the price lähemas tulevikus - in the near future välja tooma puidu mustri ilu - to bring out the beauty of the grain of wood kavatsema minna välisturule - intended to go to a foreign market on vaja palgta rohkem tööjõudu - to need to hire more staff kaubalaod, kus hoida toodangut - warehouses where to store the production koosoleku juhataja loeb ette vabandused - the chairman reads out apologies esimene päevakorra küsimus - first item of the agenda üksikasjalik kirjeldus - a detailed description puidu kvaliteet on paranenud - the quality of timber has improved kaebama laki halva kvaliteedi üle - to complain of the bad quality of the varnish liistud eritasid esilist lõhna - the slats gave off a very specific smell
6 tellisehitised, kaetud suurte rohmakalt tahutud (rustikaalsete) kiviplokkidega akna- ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed domineerib horisontaalne suund, massiivne ja tasakaalukas maadligidus (gootika vastand) rõhutati palazzode üksikosade funktsioone: korrus- massiivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid, (kaubalaod jms) korrus– kergemailmelisem korrus– kandva funktsioonita– õhuline Näit. Palazzo Medici-Riccandi Firenzes ● 15. saj. keskel muutus palazzode stiil elegantsemaks ja kergemaks. Kindlus taandus elurõõmsa lossi ees. Iseloomulik: suuremad aknad fassaadil palju antiikarhitektuurist päinevaid detaile. ● LEON BATTISTA ALBERTI (1404-1272) ● Arhitekt ja kunstiteoreetik, töötas välja uuse palazzotüübi:
ehitati mullast ja puust, osalt ka kivimüüri peale puust varjendid. Eestlaste linnuseid oli raske vallutada. Muinasaeg Hiljem tekkisid ka nn ,,aolinnad", kus kaupmehed kauplesid, puhkasid ja talvitusid. Seal leidusid ka Maakondade eesotsas ei seisnud maakonnavanemad, vaid neid juhtisid kihelkonnavanemad nende kaubalaod ja töötasid vajalikud käsitöölised (Tallinn, üles märgitud 1154. aastal) üheskoos. Võimalik, et kihelkonnavanemaid kutsuti kuningaiks (tähendas pealik, juht). Kuningastaatus võis mõnel pool isegi päritav olla. Ühiste asjade arutamiseks kutsuti kokku
annaabi.ee 
