vahel, on libisemiskindel (v.a. pööratud katus). Pealmine kiht on vastupidav ka kõrgete temperatuuridele ja UV-kiirgusele. 2) Sisemine kiht koosneb plastifitseeritud PVC-ga polüestervõrgust või klaaskiud kangas. Võrk annab katusekattematerjali tugevuse ja hea vastupidavuse tõmbele ning rebimisele. 3) Sarnaselt pealmisele kihile, koosneb ka alumine PVC'st. PVC rull-katusekattematerjal sobib eelkõige lamekatustele, kuid kasutatakse ka viilkatuste või erikujuliste katuste puhul. Rullide kokku sulatamine toimub kuumaõhu keevitusautomaatidega või vastavate ehituslike föönidega. Säärane kokku sulatamine muudab 14
Akna alumine osa võiks põrandast olla 90-110cm kõrgusel. Sel juhul on tagatud väljavaade aknast nii istudes kui ka seistes. Ülaserv võiks jääda 190-220cm kõrgusele, olenevalt elanike pikkusest. Akna ilmastikukindlus sõltub paljuski paigaldusest. Erinevalt fassaadiaknast paigaldatakse katuseaknale ja hüdroisolatsioon ehk juurdeostetav veeplekkide komplekt, mis tagab akna veepidavuse. Hüdroisolatsioon valitakse katusekattematerjali järgi: siledatele ja lainelise profiiliga materjalidele on erinevad tooted. Et katuseakna näol on tegu läbiviiguga katusel, ei tohi aluskatuse materjali lihtsalt akna serva juurest läbi lõigata, vaid tuleb sellest ülespöörete abil teha vooderdus ümber akna. Kondensvee jaoks pannakse läbiviigust kõrgemale dreenirenn. Akna paigaldamisel nii uude kui renoveeritavasse kasutusse on soovitatav kasutada spetsiaalset aknapõlle.
Akna alumine osa võiks põrandast olla 90-110cm kõrgusel. Sel juhul on tagatud väljavaade aknast nii istudes kui ka seistes. Ülaserv võiks jääda 190-220cm kõrgusele, olenevalt elanike pikkusest. Akna ilmastikukindlus sõltub paljuski paigaldusest. Erinevalt fassaadiaknast paigaldatakse katuseaknale ja hüdroisolatsioon ehk juurdeostetav veeplekkide komplekt, mis tagab akna veepidavuse. Hüdroisolatsioon valitakse katusekattematerjali järgi: siledatele ja lainelise profiiliga materjalidele on erinevad tooted. Et katuseakna näol on tegu läbiviiguga katusel, ei tohi aluskatuse materjali lihtsalt akna serva juurest läbi lõigata, vaid tuleb sellest ülespöörete abil teha vooderdus ümber akna. Kondensvee jaoks pannakse läbiviigust kõrgemale dreenirenn. Akna paigaldamisel nii uude kui renoveeritavasse kasutusse on soovitatav kasutada spetsiaalset aknapõlle.
pdf&ei=W70vT6rGI8GSOqvJhY8O&usg=AFQjCNHU2J 9Ri1g_Yh8xplv8RgsCnjp9Sg&cad=rja 2012 KOKKUVÕTE Kui on soov ehitada roheliselt ja looduslähedaselt katuseid on valik väga lai ning peaks täitma ka kõige nõudlikuma kliendi soovid. Siin referaadis väljatoodud katuste liigid on ja olid enimlevinumad Eesti ajaloolised katused kuid maailmas on samalaadseid katuse liike veel ning nende ehitamisel tuleks silmas pidada katusekattematerjali sobivust ümbritseva keskkonna ning katuse kasutus eesmärgiga. Suurimaks hirmuks on inimestel olnud see, et kas ikka need looduslikud katused vett peavad, peavad küll ja seda väga tõhusalt. Ning kui peaks juhtuma, et kusagilt laseb katus läbi, on selle parandamine ja väljavahetamine suhteliselt lihtne ja kiire nagu enamiku nende katuste ehitaminegi, sest katuseid ehitasid talupojad, kellel ei olnud vastavat väljavõtet selliste katuste ehitamiseks
KUUMSIN 5 VEEKINDLUS • Materjali veekindluseks või veetiheduseks nimetatakse materjali omadust takistada vee läbitingimist • Vastandmõiste on veeläbilaskvus, mis sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud) • Veekindluse nõue võib olla nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne. ▪ Kvalitatiivne: (vee mitteläbitavus kindla veesamba juures) katusekattematerjali katsetamine toimub 50mm veesamba rõhu juures, kusjuures materjal ei tohi 4-7 päeva jooksul vett läbi lasta. ▪ Kvantitatiivne (kui palju vett materjal ajaühikus läbi laseb): 15 cm paksune hüdrotehniline betoonkiht peab olema 8 h jooksul veekindel, kui veesamba rõhk temale on 0,2; 0,4; 0,6; 0,8 või 1,0 kuni 2,0 MPa
rullmaterjalist kate, veeäravool toimub reeglina sisemise veeäravoolusüsteemi kaudu, kuid väiksemate pindade puhul on võimalik ka väline veeäravool. Veeäravool peab olema tagatud nii pinnakattelt kui ka hüdroisolatsioonilt, veekogumislehtrid tuleb varustada liivapüüduriga. - Soojustamata katused - efektiivse välistuulutusega tagatakse, et katuse aluspinnal ei tekiks terindeid kahjustavat kondensvett, katusekattematerjali valikul tuleb arvestada aluse võimalikke suuri deformatsioonem tuleks eelitada vihmavee välist äravoolu Liited liitumisel püstpinnaga tuleb katusekate pöörata püstpinnale vähemalt 300mm ulatuses katuse pealispinnast, ustekohal võib ülespöörde kõrgus olla 150mm, mille kohal on plekk Deformatsioonivuugid kui katusekatte või aluskihi liikumised ületavad deformatsiooni suuruse, mida katusekate talub ilma kahjustusteta, tuleb katusekattes moodustada deformatsioonivuugid
- kivikatus puitroovitisel, - plekk-katus puitroovitisel, - asbesttsementplaadid (eterniit) puitroovitisel, - bituumenmaterjalidest (ruberoidist) katusekate, millel on kruusapuiste (terasuurusega 5 30 mm) 1,5-kordse terasuuruse paksuse kihina, kuid mitte vähem kui 20 mm. . Joonis 28. TP1 klassi kuuluv katuslae tarind 73 K2 peab läbima katsetuse järgmiselt: - katusekattematerjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine); - alusmaterjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine); - üksikutel mõõtmistel kuni 800 mm. Klassita katusekatet, nagu nt. roo- või õlgkatust, võib kasutada, kooskõlastatult kohaliku tuletõrje- ja päästeasutusega, eraldiseisvate, soovitatavalt ilma tulekoldeta hoonete rajamisel, kui see ei suurenda tuleohtu ümbruskonnale. 11.3. Hoone tuleohutusklass
- kivikatus puitroovitisel, - plekk-katus puitroovitisel, - asbesttsementplaadid (eterniit) puitroovitisel, - bituumenmaterjalidest (ruberoidist) katusekate, millel on kruusapuiste (terasuurusega 5 30 mm) 1,5-kordse terasuuruse paksuse kihina, kuid mitte vähem kui 20 mm. . Joonis 28. TP1 klassi kuuluv katuslae tarind 73 K2 peab läbima katsetuse järgmiselt: - katusekattematerjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine); - alusmaterjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine); - üksikutel mõõtmistel kuni 800 mm. Klassita katusekatet, nagu nt. roo- või õlgkatust, võib kasutada, kooskõlastatult kohaliku tuletõrje- ja päästeasutusega, eraldiseisvate, soovitatavalt ilma tulekoldeta hoonete rajamisel, kui see ei suurenda tuleohtu ümbruskonnale. 11.3. Hoone tuleohutusklass
· Kas vana soojustus tuleks igal juhul välja vahetada ja asendada uuega ning kindlustada katuslae vajalik soojuspidavus? · Kas jätta katuse kalle endiseks või ehitada uus kaldkatus? · Millist katusekattematerjali valida? · Kas ei oleks õige ehitada peale mansardkorrus ja lahendada uute korterite hinnaga ka kõik katusega seotud finantsprobleemid? 16 Vastused on võimalik saada kõikidele küsimustele, kuid nii nagu iga hoone on oma tehnilise seisundi poolest ainulaadne, nii on ka iga hoone katus. Mõned üldistavad kommentaarid katuste kohta on järgmised:
Bituumenmastiksid. Kummibituumen-mastiksid. Tõrvamastiksid – neid kasutatakse tänapäeval vähe. 2. Kasutamise temperatuuri järgi: Kuumad mastiksid – nende temperatuur on 160...200ºC. Soojad mastiksid - nende temperatuur on 60...70ºC. Külmad mastiksid – need on õhutemperatuuril maastiksid. 3. Kasutamisviisi järgi: Võõpmastiks – see kantakse pinnale võõpamise või pihustamise teel. Keevismastiks – see kantakse juba tehases katusekattematerjali alumisele pinnale. Papi paigaldamisel sulatatakse mastiks kuumaõhu puhuriga üles. Iseliimuv mastiks – see on samuti tehases peale kantud ja kaitstud kattekilega. Peale kile eemaldamist liimub materjal aluspinnale külmalt. 12.7. Katusekatte- ja hüdroisolatsioonimaterjalid Bituumenite baasil valmistatud katusekatte- ja hüdroisolatsiooni-materjalid jagunevad väliskuju järgi: 170
katuselt liigse lume mahaajamisse suhtuda äärmiselt tõsiselt. Maja omanikul või kasutajal on soovitatav küsida konstruktsioonide kandevõime kohta nõu maja projekteerijalt või mõnelt teiselt pädevalt ehitusinsenerilt. Kandekonstruktsioonide välja- vahetamise või rekonstrueerimise korral tuleb teha ehitusprojekt. Katuslae soojus- ja niiskusrežiim Kuna katusekattematerjal või katuse aluskattematerjal on üldiselt suure veeaurutakistusega. Seetõttu tuleb katuslae ja katusekattematerjali või katuse aluskattematerjali vahele jätta välisõhuga tuulutatav õhkvahe. Katuslagi soojustatakse 25-35 cm paksuse soojustusega, kaetakse väljastpoolt tuuletõkkeplaadiga ja seestpoolt õhu- ja aurutõkkega (vastav paber või kile). Sõltuvalt katuslae lahendusest peab õhu- ja aurutõkke veeaurutakistus olema 5-80 korda suurem kui tuuletõkkeplaadi veeaurutakistus. Vajalik veeaurutakistus arvutatakse vastavalt katuse tarindi lahendusele ja valitud ehitusmaterjalide omadusele
suurtest koormustest, roovituse läbivajumistest ning lõtkudeta kinnitatud plaatide temperatuurideformatsioonidest; lagunenud räästad. Enamik kahjustusi saavad alguse regulaarse hoolduse puudumisest ja/või katusekatte eluea lõppemisest. Esimese poolt räägib fakt, et paljud puudused (nt. sammaldumine, lahtised katusekivid) saaks kõrvaldada ka minimaalsete kuludega majaelanikud ise. Teataval määral saab katuse seisukorra järgi hinnata katusekattematerjali majandusliku võimekuse kõrval ka elanike üldist hoolt oma maja eest. Katus on maja kriitiline osa ning soovimatus selle eest elementaarset hoolt kanda näitab vastutustundetust. 46 Viiepallises süsteemis (vt. lk. 39) hinnatuna on üle poolte katuste ja korstnate olukord hea või väga hea, vt. Joonis 2.13. Ülejäänud osas on vajalik katuste hooldus või uuendamine lähima ühe kuni viie aasta jooksul. Joonis 2
annaabi.ee 
