a) Aadlikud, vaimulikud b) Kaupmehed, jõukamad käsitöölised kullasepad, pagarid, rätsepad jne c) Prostituudid, ketserid, kerjused, invaliidid, timukad Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse Maaühiskond Kolm seisust a) Vaimulikud b) Aadlikud c) Talupojad 5) Olmetingimused linnas: Rikkamad ja aadlikud elasid esinduslikes kivimajades Vaesemad agulite odavates puumajades v katusekambrites Linnaelanike toit oli maaelanike omast mitmekesisem Tihe asustus ja ebasanitaarsed tingimused soodustasid taudide levikut Elanike hügieeni tagamise tarvis rajati avalikke saunu 6) Ellu suhtumine ja väärtused: Linnas · Elanikkonna liikumise tõttu olid traditsioonilised perekonna sidemed nõrgemad · Eeskätt sõlmisid kesk ja alamklass abielusid vastastikusest sümpaatiast, mitte vanemate ettekirjutuste järgi.
Vahendajaks oli XII saj. tekkinud Hansa liit, mille tähtsaim keskus oli Lübeck ja kokkutulekuid nimetati hansapäevadeks. Lääne- EU toimetati karusnahku, mett, vaha, rauda ja vilja. Elutempo poolest oli linnas kiirem kui maal. Seal oli väga kirev elanikkond. Tihti võisteldi selle üle, kellel on uhkem maja. Ka tsunftimeistrite majad olid esinduslikud, mis andsid aimu jõukusest ja iseteadvusest. Vaestest sai aru aga sellejärgi, et elati agulite odavates puumajades või katusekambrites. Kuna linn oli piiratud müüridega, siis vaesemad linlased asusid tihti eeslinnades, mis olid müürist väljaspool. Kuigi vahel kasvasid pinged üle pea ning esines relvastatud kokkupõrkeid, oli elu keskaegses linnas suhteliselt hea toimus pidustusi, elu oli lihtsam kui maal ning tööd küll tuli teha, aga saadi ka hingetõmbe pause lubada. 3. Võrrelge linna- ja rüütlikirjanduse motiive ja teemavalikut. Mida kumbki väärtustas?
Kaubandus arenes järjest üles poole. Nt. peamiseks kaubavahendajaks sai XII saj. tekkinud Hansa Liit. Liidu tähtsamaiks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate kokkutulekud- hansapäevad. Hansakaupmehed toimetasid karusnahku, mett ja vaha... samuti ka rauda ja vilja. Linnad. Eluolu ja kultuur Linnadesse püstitati kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. Seevastu vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlaste või ka oma senjööri võimalike kallaletungide vastu. Tihtipeale ei mahtunud linnarahvas müüride vahele ära. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävates eeslinnades, mis vaenlase rünnaku puhul kaitseta jäid. Linnaelu muutis suhtumist abiellu. Abielud sõlmiti vastastikkuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuste järgi. Samal ajal levis linnades laialt prostitutsioon, millesse ka kirik ja
metallraha nõudlust. Kuna laenamised kaupmeestele olid riskantsed, lisati juurde kõrged protsendid ning kui kaubaretk nurjus, kaotas võlausaldaja kõik, kuid kui võitis, jäi protsentidega kasumisse. Nii tekkisid ettevõtetest pangad, mis teenindasid varsti ka valitsejate ja paavstide vajadusi. 23. LINNAD. ELUOLU JA KULTUUR. Linnaelu ja traditsioonid. Majades elasid jõukamad linnakodanikud, agulite odavates puumajades või katusekambrites aga vaesed. Linna kaitsti müüridega nii välisvaenlaste kui ka senjööride eest. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävatesse eeslinnadesse. Vahel põletati seal ka maju, et vaenlastele mitte ulualust anda. Linnades pidi jälgima ka puhtust, sest taud oli kerge levima. Linna iive oli enamasti negatiivne, sest abielluti suhteliselt hilja, mistõttu linn sõltus tulevaist uusasukaist. Kuna palju inimesi rändas linnast linna, pidid linnaasukad
Ma mõistsin seda teost lugedes, et kutselise kirjaniku elu ei ole tegelikult üldse kerge. Anna Haava pidi töötama erinevatel ametikohtadel, et kõhtu täis saada ning varju pea kohal hoida. Sissetulek on ebastabiilne ning iial ei või teada, mis homme juhtuda võib. Ka maailmas ringi vaadates võib märgata, et sissetulek on väga ebastabiilne ning iial ei või teada, mis homme juhtub. Mind üllatas see, et kuigi Anna teosed olid väga menukad, elas ta kasinalt pisikestes tubades või katusekambrites. Mitte kellelgi ei tulnud meelde luuletaja enne 75.-dat sünnipäeva, mille puhul kingiti talle korter. Ta pidi sõitma Peterburi ja kodu vahel, hoolitsedes samal ajal koduste eest, unarusse jättes enda tervise. Mitte keegi ei aidanud teda ja ta oli üksik, kuid minu arvates väga tugev ning iseseisev naine. Mind pani mõtlema see, et miks oli Anna Haava nii kinnine ja kartis kõike. Kindlasti mängis rolli raskused tema kodukohaga, edasise toimetulekuga ning lähedastega, samuti osales Anna
Saagad sisaldasid nii müüte hiidudest ja jumalatest kui ka reaalselt juhtunud sündmustest. Nt. ,,Nibelungide laul" Pilet nr.7 a)Keskaegse linnaelu traditsioonid ja linnakultuur *Elurütm linnasoli palju kiirem kui maal, linnadesse oli kogunenud kirev elanikkond.Sageli püstitasid ümbruskonna aadlisuguvõsad linnadesse oma kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. See vastu vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlase või ka oma senjööri võimalike kallaletungide vastu.Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävates eeslinnades, mis vaenlase rünnaku korral kaitseta jäeti ja ka vahel kaitsjate endi poolt põlema süüdati, et mitte pakkuda vaenlasele ulualust.Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem.Kuid kuna inimesed elasid tihedasti koos levisid haigused hästi palju.Linnad pidid
Sellistest rahalaenamisettevõtetest kujunesid pangad, mis finantseerisid paljusid kaupmehi,valitsejaid ja paavste. 24.Linnade üldilme *tsunftimeistrite majad, kus töökoda ja pood paiknesid tihti eluruumidega ühe katuse all, olid enamasti esinduslikud, andes tunnistust linnakodanike jõukusest ja iseteadvusest *vaesed elasid agulite odavates puumajades v katusekambrites *linnad olid piiratud müüridega,kaitseks välisvaenlaste eest *ümbruskonna aadlisuguvõsad püstitasid sageli linnadesse oma kindlustatud majad,millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse uhkuselt võistlema hakkasid *müüride sisse jääv ala oli alati tihedalt täis ehitatud: vahel paiknes seal linnaelanike puuja köögiviljaaedu *rajati avalikke saunu, kuna linnad pidid hoolitsema hügieeni eest *kirjaoskajaid oli linnas rohkem kui maal *linnades levis laialt prostitutsioon
riidetootjateks. Kaupmeeste ühendus oli Suurgild kõik linna kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased. Hansa Liit 1160 saksa kaupmehed moodustasid kaupmeeste koondise Hansa, algselt tähendas see relvastatud sõjasalka, sellest kujunes hiljem Hansa nime kandev kaubalinnade liit. Linnade välisilme: olid uhked majad, millega rikkad linnakodanikud üksteist üle trumpama hakkasid. Vaesed elasid üldjuhul agulites, puumajades või katusekambrites. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlaste eest. Kuna aga linnarahvast oli palju, siis tekkisid eeslinnad, kus elas vaesem osa rahvast. Eeslinnad olid üldjuhul kaitseta. Elu-Olu linnades: Söök oli suhteliselt mitmekesine, kuid levisid ka erinevad taudid. Iive oli suhteliselt negatiivne, kuna linnades abielluti hilja. Linlaste abielu ei olnud enam selline, nagu vanasti, vanemate ettekirjutamisel, vaid abiellutu juba tunnete alusel. Linnades levis laialdaselt ka
Toorainet lina kui ka villa sai kohapealt, toodangut müüdi kogu euroopas aga ka araabias ja bütsantsis. Põhja-euroopas kulgesid peamised kaubateed Põhjamerel ja Läänemerel. Kaubavahendajaks sai Hansa liit. Algul oli see saksa kaupmeeste ühendus, hiljem linnade liit. Tähtsaim keskus oli Lübeck. Kaubanduse areng suurendas nõudmist ka metallraha järele. Kujunesid ka pangad. Linnades olid kindlustatud majad aadlike jaoks, vaestel olid majad puust või elasid üldse katusekambrites. Linnad oli piiratud müüridega. Kõik elanikud aga ei mahtunud müüride vahele ära, siis vaesemad pidid minema eeslinnadesse, kus polnud vaenlaste eest kaitset. Linnades oli ka toit mitmekesisem ning sanitaartingimused paremad, avalikud saunad. Linnas abielluti üsna hilja, seega iive oli negatiivne ja uued elanikud tulid enamasti maalt, samas oli ka läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid ja kerjuseid. Abiellu hakati vabamalt suhtuma, valiti
· Komöödiad lõbusa sisuga ammutasid ainet igapäevasest poliitikaelust pilgati tuntud poliitikuid 2.Linnad. Eluolu ja kultuur kõrg- ja hiliskeskajal · Elurütm linnas oli palju kiirem kui maal. · Sageli püstitasid ümbruskonna aadlisuguvõsad linnadesse oma kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse ehkuselt võistlema hakkasid · Vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. · Linnad olid piiratud müüridega. · Vaesemad linlased pidid asuma väljaspool müüre jäävates eeslinnades · Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem · Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne · Seega sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. · Osa uustulnukaist sai õpipoisteks ja selliameti tõttu mõne tsunfi liikmeks ning edasi kodanikuseisusesse.
ta silmad põlesid nii, et soldatite süda tardus. Äkki haaras ta maast oma kivitüki, pahvatas naerma ja virutas selle kõigest jõust töötegijate poole. Halvasti visatud kivi (ta käed värisesid) ei tabanud kedagi ja see langes Tristani hobuse jalgade ette maha. Gudule kiristas hambaid. Vahepeal oli juba valgeks läinud, kuigi päike polnud veel tõusnud. Õrn roosakas valgus levis rõõmsalt üle Sammasmaja vanade murenenud korstnate. Oli tund, 2 8 2 476 mil ülal katusekambrites kõige varasemad ärkajad oma aknad rõõmsalt avasid. Mõned maainimesed, mõned juurviljamüüjad eeslite seljas hakkasid juba üle Greve'i platsi turu poole minema. Nad seisatasid pilguks Roti-augu ümber koondunud sõjameeste rühma juures, silmitsesid neid hämmastunult ja liikusid edasi. Ema läks ja istus oma tütre kõrvale, varjates teda oma kehaga, jälgides liikumatu pilguga oma last, kes ei liigatanudki, vaid tasakesi sosistas: «Phoebus! Phoe-bus!»
annaabi.ee 
