Kloostreid palju. Protesdandid- Lutheri kirik. Kirik ja valitsus on eraldi. Võib abielus olla, ka naised on lubatud. Jumalateenistus ema keeles. Pole munki ega nunni Leiame erinevusi katoliku ja protestantliku usu vahel. *katolikus peab preester olema vallaline, protestantlikus kirikus võib olla abielus. *katolikus kirikus keeles rahvuskeel või ladina keel, lutheri kirikus emakeel. *Lutheri kirikus pandi kloostrid kinni, katolikus kirikus oli munki ja nunni palju. *Katolikuks pidi olema mees, lutheri kirikus võis olla ka naine. *Sakramente on katolikus 7, lutheri kirikus 2. Islam- *tuleb viis korda päevas palvetada *tuleb aastas kuu aega paastu pidada * vaestele tuleb annetada osa oma varast *kord elus parverännakul käima. Budism- õpetlus, kuidas elada, mitte usk. Jumalaks oli Buda, indis polpullaarne. Teooria oli see, et elu oli suur kannatus, kuna inimene tahab ju kogu aeg midagi, aga seda alati ei saa ju. Buda sõnum on, et ärge tahtke, lihtsam elada
päeval tööd teha ega isegi kodust välja minna, ta suri 25- aastaselt Prantsusmaal · Iseloomult oli ta sõbralik ja armastav, vaimukas ja hooliv. Tal oli palju sõpru ja vähe vaenlasi. · Beardsley kohta käis palju kuulujutte: - arvati, et ta oli homoseksuaalne, hiljem arvati, et ta on pigem hoopis aseksuaalne - kuuldused, et tal oli suhe oma õega, õde jäi rasedaks, aga rasedus katkes, toimus nurisünnitus · 1897 pöördus ta katolikuks ja tahtis, et kõik ta rõvedad ja grotesksed tööd hävitataks · Pani rõhku oma riietele - kandis ainult halli ülikonda, halli kaabut, halli lipsu ja kollaseid kindaid Looming · Beardsley oli kõige vastuolulisem juugendi esindaja · Sai maailmakuulsaks just tänu oma mustvalgetele, väga ornamentaalsetele ja rütmilistele illustratsioonidele raamatutes · Tema joonistused on tihti erootilised ja perverssed · Ta tähtsamad illustratsioonid on Alexander Pope'i ja
vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. b) Domeen- kuninga välja jagatud maatükk. c) Parlament- üleriigiline rahvaesindus. d) Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. e) Inkvisitsioon- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. f) Kirikulõhe e skisma- 1054, kus ristiusu kirik lõhenes Rooma- ja Kreeka katolikuks kirikuks. g) Skriptoorium- ümberkirjutuse ruum, kus mungad kirjutasid raamatuid ümber. h) Dormitoorium- ühine magamisruum munkadel. i) Refektoorium- ühine söögiruum munkadel. j) Rekonkista- Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhamedlaste käest. k) Tsunft- tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad. l) Skraa- igal tsunftil oli oma põhimäärus skaara, mis määratles ka tsunfti hierarhia õpipoiss, sell, meister.
rahva vaimulik hooldamine.õpetasid rahvast ja panid sellele rõhku,avatud eelkõige linnlastele. Naiskloostrid-tehti maismatel kaalutluste tõttu,muidugi sai ka vabatahtlikuna soovist sinna minna. Reformatsioon-algatas martin luther 1517,1523 oli suur poolehoid, 1524 a ründasid ordumeistrid ja piiskopid linna kirikuid purustades kõik nii ka tartus viljandis narvas ja uus pärnus.usupuhastuse mõõdukam suund pääses 1525 kõigis linnades võidule. ristiusk läks katolikuks ja katoliks luteriks.Muinas ja katolik usk olid segunenud.rootsiaja kehtestamisele tuki lutheriusk,piiblil oli oma keel,kirikud pidid olema lihtsad. Pos.Neg-Kloostreid ehitati juurde,eestikeelt edendati,kohandat grammatikat,Euroopa kultuuriruumiga seotud suur areng,arenesid kunst ja kirikumuusika,Kloostrite rajamisel said mungad kirjaooskust,hariduse ja põlluööde nippe,ravimismeetodeid jagati. Neg-Eesti muinasusu kadumine,vägivallaga surut peale katoliku usk,jumalateenistus oli ladina
Kuidas jaotusid Madalmaad 16. saj. lõpuks? soojemates toonides ning tagaplaan murtud või külmemates toonides. PõhjaMadalmaad (praegune Holland) iseseisvaks ja LõunaMadalmaad 8. Millist sündmust kujutab Portinari altari kesktahvel? (praegune Belgia) jäid katolikuks ja Habsburgide võimu alla. Karjaste kummardamist 3. Kuidas suhtusid Madalmaade luteri kirik ja kalvinism kunsti? 9. Millega hämmastas see altar itallasi, kui ta oli jõudnus Itaaliasse tellija kätte? Luterlus suhtus tõrjuvalt ja kalvinism eitas seda täielikult. Esmakordselt nähti kõrgtasemelist peenmaali, õlivärvide võimalusi ja 4
sajandil 1Kirjelda olukorda Madalmaade poliitilises ja usuelus 16.saj? Madalmaade usulune ja poliitiline elu oli 16.saj väga konfliktirohke. 16.saj alguses levis Madalmaadesse reformatsioon algselt luterlikul, hiljem peamiselt kalvinisismi vormis. Reformatsiooni, mis sageli oli feodaalkorra vastane, pidas katolik kirik ketserluseks ja selle eest karistati. 1Kuidas jaotusid Madalmaad 16.saj lõpuks? Tugeva laevastikuga Põhja-Madalmaad saavutasid vabaduse ja Lõuna-Madalmaad jäid katolikuks ja Habsburgide võimu alla. 1Kuidas suhtusid madalmaade luteri kirik ja kalvinism kunsti? Luterlus oli suhtunud kirikliku kunsti tõrjuvalt aga kalvinism eitas seda täielikult ning ka pildihävitamises oldi järjekindlamad (kalvinisltliku kiriku mõjualas ei tellitud enam kunsti). 1Millist kunsti hakkab endale muretsema Madalmaade jõukas kodanlus? Millised on selle kolm iseseisvat teemaderühma?
Sõja lõpp Vene-Poola Jam Zapolski vaherahu ja Vene-Rootsi pljussa vaherahu 12. Eesti kolme kuningriigi valduses: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Vastureformatsioon. Kultuuri areng: Balthasar Russowi kroonika ajalooallikana. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni mõju vaimuelule. Õpik lk. 186-203 Riiklik korraldus Lõuna-Eesti Poola valduses,kus rootslased lõid 1625 poolakad Lõuna- Eestist välja. Vastureformatsioon Poolastamise tähtsaimaks eelduseks peeti alade taas katolikuks muutmist.Peamiseks keskuseks Eesti alal sai Tartu,1583 Jesuiitide gümnaasium, ladinakeelne kirikuteenistuse käsiraamat ,,Agenda Parva", milles on kõrvuti palvetega antud osa teksti ka heas lõunaeesti murdes. Russowi kroonika ajalooallikana kirjeldab eriti detailselt kaasaegseid sõjasündmusi mis on oluline, et teada rohkem sõjast
Infoallikatena kasutasin Eesti ensüklopeediat, sisekaitse, Eesti religiooniturismi ja Tallinna turismi veebilehti. 3 1.ÕIGEUSU TEKKIMINE Õigeusk on kristliku kiriku üks kolmest ususuunast. Kristliku kiriku erinevad ususuunad on tekkinud kolme erineva lahknemise tulemusena. Esimene lõhenemine toimus 5. sajandil, kui riigikirikust eraldus mitu idakirikut. Teine suur kirikulõhe tekkis 1054 aastal, kui kristlus lõhenes Rooma katolikuks kirikuks ehk läänekirikuks ja Kreeka õigeusu kirikuks ehk idakirikuks. „Läänes jäi rooma katoliku kiriku peaks Rooma paavst, idas sai ordodoksse ehk õigeusu kiriku juhiks Konstatinoopolis elav patriarh.“ (Underwood 1999:43) Kolmas lõhenemine toimus 16. sajandil 1517. Aastal, kui saksa munk Martin Luther hakkas katoliku kirikut arvustama ja reformima. Nende lõhenemiste tulemusena moodustus kolm
-1521- Luther kutsuti Vormsi (S) riigipäeva ette, ta keeldus oma vaadetest loobumast sai pelgupaiga Wartburgi lossis -Tõlkis Piibli saksa keelde. -Piibel ainus usu allikas - Eitas paavsti eksimatust 21. Kuidas arenes usupuhastus Saksamaal? Sai alguse Wittenbergist 1517. Eestvedajaks M. Luther. Levis nt. Taani, Rootsi, Soome. Tagajärjeks Talurahvasõda Saksamaa jagunemine luterlikuks ja katolikuks. Augsburgi usurahu 1555 22. Augsburgi usurahu 1555. Kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise ''Kelle valitsus, selle usk''. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused (emakeelne, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus), riigikirik. 23. Mille poolest erineb protestantlik kirik katoliku kirikust? Katoliiklus Protsetantlus
Paavstiriik: Põhja ja Kesk-Itaalia Paavstivõimu tunnused: Esimene paavst oli apostel Peetrus. Suurim ja tähtsaim paavst oli Gregorius Suur rajas kloostreid, edendas ristiusu levikut, pannakse kirja ordu reeglid, hakkab kandma paavstivõimu tunnuseid (mitra vaimuliku võimu sümbol, tiaara ilmaliku võimu sümbol). Kirikulõhe: Toimub 1054. Ida ja Lääne kiriku vahel tekkisid erimeelsused püha kolmainsuse pärast, samuti ka võimu pärast. Ida kirik muutus Kreeka katolikuks kirikuks (õigeusu kirik) ja Lääne kirik on Rooma katoliku kirik. Õigeusu kiriku pea Konstantinoopoli patriarh. Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Rooma kirik jäi ladina keelseks, kreeka kirik kreeka keelseks. Dionysius Exiguus arvutas välja Kristuse sünniaja Beda Venerabilis kirjutas Inglismaa kiriku ajaloost Araablased ja islamimaad Meka linna tähtsus araablaste ajaloos enne islamit, islami tekkega seoses ja tänapäeval: 1
Tänapäeval pürgivad erinevad kristlikud kirikud taas ühinemise poole, kuid samal ajal tekib maailmas järjest juurde uusi ja eripäraste tõlgendamistega kristlike rühmitusi. Kristliku kiriku erinevad ususuunad on tekkinud peamiselt kolme erineva lahknemise tulemusena. Esimene lõhenemine toimus 5. sajandil, kui riigikirikust eraldus mitu idakirikut. Teine suur kirikulõhe tekkis 1054 aastal, kui kristlus lõhenes Rooma katolikuks kirikuks ehk läänekirikuks ja Kreeka õigeusu kirikuks ehk idakirikuks. Kolmas lõhenemine toimus 16. sajandil 1517 aastal kui saksa munk Martin Luther hakkas katoliku kirikut arvustama ja reformima. Nende lõhenemiste tulemusena moodustus kolm suuremat kristluse haru - roomakatoliiklus, kreeka õigeusk ja protestantlus, mis omakorda hargnevad paljudeks väiksemateks harudeks. Jumalateenistuse laadi poolest on kristluse harud väga erinevad. Osad harud peavad
tekkisid suured erinevused Juutidega ja siis need kogudused liikusid eraldi mujale. Esimene kristlik kogudus rajati Jeruusalemmas Sauluse (hiljem tema nimi Paulus) poolt ja esimene kirik oli katoliiklik ehk kõiki Kristlasi ühendav kirik. Üsna varakult kujunevad välja autonoomsed kirikud esimesed on nt Armeenia Õigeusu kirik jms, mis kujunevad välja juba 1-2 saj pKr. 1054. Aastal toimub skisma ja Kristlus jaguneb põhiliselt Rooma- Katolikuks ja Kreeka-Katolikuks, kes hakkas end nimetama Õigeusu tunnistajateks. Õigeusk omakorda jagunes mitmeks Vene, Armeenia jne. 1517. aastal toimus usureformatsioon, mille algatajaks peetakse Martin Lutherit ja mille käigus tulid Rooma- Katolikust kirkust veel välja Protestantlikud kirikud nagu Luteri kirik, Reformeeritud kirik (Kalvinism radikaalne kirik). Kui Rooma-Katoliklikes kirikutes on kõige tähtsam osa armulaud (kuhu kuulub vein ja leib), siis protestantlikus on selleks jutlus. On veel
MADALMAADE JA EESTI KUNST 16. SAJANDIL 1. Kirjelda olukorda Madalmaade poliitilises ja usuelus 16. saj.? Areng oli konfliktirohke. Reformatsioon kõigepealt luteri poole siis kalvinismi suunas. Reformaatorid olid ketserid ja neid jälitati, vahel hukati. Usuvõitlus põimus rahvusliku vabadusvõitlusega. Sellega saavutasid Põhja-Madalmaad iseseisvuse. 2. Kuidas jaotusid Madalmaad 16. saj. lõpuks? Põhja-Madalmaad (praegune Holland) iseseisvaks ja Lõuna-Madalmaad (praegune Belgia) jäid katolikuks ja Habsburgide võimu alla. 3. Kuidas suhtusid Madalmaade luteri kirik ja kalvinism kunsti? Luterlus suhtus tõrjuvalt ja kalvinism eitas seda täielikult. 4. Millist kunsti hakkab endale muretsema madalmaade jõukas kodanlus? Millised on selle kolm iseseisvat teemaderühma? Maalikunsti, milles religioosne teema vahetus ilmalikuga. 5. Kes oli suurim maalija 16. saj. Madalmaade kunstis? Milline oli tema hüüdnimi? Miks see oli talle antud?
ühendatakse suures harmoonilises süsteemis. · Kõrgkeskajal kujunes ka ketserite liikumine. Teisitimõtlejad usu raames, kes üritasid usku pahedest puhastada. · Hiliskeskajal kriis kirikus muutus üha ilmsemaks, tõi kaasa reformatsiooni · Hiliskeskaja kirikus olid sõlmpunktid: o Paavstide Avignoni vangipõlv paavstide residentsiks Avignoni linn o Skisma ehk kirikulõhe. I oli 1054- lõhenes õigeusklikuks ja katolikuks kirikuks II oli 1378-1409- võistlus paavsti trooni üle o Kirikukogude aeg 1409-1447. Tähtsamaid küsimusi otsustati ühtsuse säilitamiseks vaimulike koosolekul · Keskajal tegutsesid ka vaimulikud orsus, millest tuntumad olid: o Benediktlased 520-530- munkade elu jagamine töö ja palve vahel o Tsisterlased 1098- lõtvade kommete karmistamine, luksusest loobumine, järjekindel füüsiline töö
Kohati on kõik need sündmused õiged, kuna need olid mingi probleemi haripunkt ja sellest sündmusest edasi hakkas kõik aina mäest alla veerema. Keskaja periodiseering Kuna keskaeg on väga pikk periood 4 16. sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. 10. saj on varakeskaeg domineerib Ida Rooma ehk Bütsants ja tuntuse kaotanud Lääne Rooma, mille varemetele tekib Frangi riik. Kristluse jagunemine Rooma katolikuks kirikuks ja õigeusu kiriuks. Periood lõppeb Frangi riigi lagunemisega, mis on 9. 10. sajand. · 11. 14. saj ja seda nimetatakse kõrgkeskajaks võimsaim riik on Püha Rooma keiserriik, toimusid ka Ristisõjad. Linnade ja selle kultuuri tekkimine, tugevate keskvõimuga riikide tekkimine Prantsusmaal ja Inglismaal. Kombed muutusid peenemaks Euroopas. 100 aastane sõda, mis toimus Inglismaa ja Prantsusmaa
taanduma ja kaasaegsed lihtsad keeled pannakse valitsema. Normannidega lõpeb vanim inglise kirjanduse ajajärk. Old English lõpeb, tuleb Middle English. 14. saj algab uus rahvuslik tõus ja uus moodne inglise keel hakkab kuju võtma. 11. 13. saj kangelaslaulud 11 13 saj islandi laulud. Snorri XIII, kellele omistatakse ka noorem edda. Üleminek pärgamendilt paberile 11. saj. Teosed saavad paremini levida. 1054 kiriku lõhenemine rooma- ja kreeka-katolikuks kirikuks. 12. saj alguses Umar Hajjam. Araabia kirjandus Euroopas. 14. saj peale on ülikoole juba päris tihe võrk. Nende roll intellektuaalse elu edendaja ja keskustena. 11 13 saj ristisõjad 8tk. Eesmärk oli vallutada paganatelt pühasid paiku. Jeruusalemma vallutamine 11. saj-l. Itaalia renessanssi viimane suur kirjanik Tasso kirjutas poeemi ,,Vabastatud Jeruusalemm" I ristisõja sündmuste taustal. Parzival
annaabi.ee 
