AJALUGU Ristiusk Vara-Keskajal. Lääne-Euroopa kirik oli katoliiklik. Katholikos üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks
kroon, purpurne siidrüü, kalliskivid, kuld, silmini maha heitmine. Senatil polnud enam suurt mõjuvõimu-nõukoguks.Asevalitsejaid määrati rohkem, et provintse kontrollile allutada, keiser tugines ametnikkonnale. Sõjaväes loodi tugev reservvägi,ratsaväe tähtsus kasvas, sõjavägi kasvas=maksude tõus. Riik ja ristiusu kirik. Kristlaste organisatsioon-kirik(kr.k kyriake-Issandale kuuluv), kuna see hõlmas kogu kristlaskonda, nimet. Seda katoliiklikuks(kr.k katholikos-üleüldine). Piiskopile kuuluv ala-diötsees(valitsusala). Peapiiskopid e metropoliidid(emalinnade piiskopid). Kujunes välja 5 peapiiskopkonda:Jeruusalemm,Aleksandria,Antiookia(süürias),,Rooma,Konstantinoopol. Kirikukogud-sinodid(kokkutulek) tähtsamate küsimuste arutamiseks. Kirik sai annetusi ja kasvas tähtsamaks, hoolitses madalamate inimeste eest ja andis kooliharidust. Hereesiad(ketserlikud usulahud). Ristiusk pööras suurt tähtsust õigele uskumisele e dogmaatikale(kr.k usk)
vahetama ka näiteks riigiametnikuks saamiseks. 4.saj lõpul kuulutati ristiusk juba riigiusuks ning mittekristlaseid e paganausulisi hakati riiklikult taga kiusama. Kuna kõiki kristlasi hõlmav organisatsioon kirik (kr k kyriake Issandale kuuluv) hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati seda katoliiklikuks (kr k katholikos üleüldine). Katoliku kirik muutus tänu annetustele kiiresti riigi suurimaks maavaldajaks ning hakkas üle võtma ka seni riigile kuulunud funktsioone (vaeste ja tõbiste hoolekanne, haridus, kohtumõistmine). ÜLDAJALUGU. 1. KURSUS. II. Antiik-Rooma. 10 . klass 9
Reimer 15 ka rikaste hulgas ja usku hakati vahetama ka näiteks riigiametnikuks saamiseks. 4.saj lõpul kuulutati ristiusk juba riigiusuks ning mittekristlaseid e paganausulisi hakati riiklikult taga kiusama. Kuna kõiki kristlasi hõlmav organisatsioon – kirik (kr k kyriake – Issandale kuuluv) hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati seda katoliiklikuks (kr k katholikos – üleüldine). Katoliku kirik muutus tänu annetustele kiiresti riigi suurimaks maavaldajaks ning hakkas üle võtma ka seni riigile kuulunud funktsioone (vaeste ja tõbiste hoolekanne, haridus, kohtumõistmine). Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer
Ristiusk hakkas levima Vana-Rooma ANTIIKAEG 15 ka rikaste hulgas ja usku hakati vahetama ka näiteks riigiametnikuks saamiseks. 4.saj lõpul kuulutati ristiusk juba riigiusuks ning mittekristlaseid e paganausulisi hakati riiklikult taga kiusama. Kuna kõiki kristlasi hõlmav organisatsioon kirik (kr k kyriake Issandale kuuluv) hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati seda katoliiklikuks (kr k katholikos üleüldine). Katoliku kirik muutus tänu annetustele kiiresti riigi suurimaks maavaldajaks ning hakkas üle võtma ka seni riigile kuulunud funktsioone (vaeste ja tõbiste hoolekanne, haridus, kohtumõistmine). Vana-Rooma ANTIIKAEG
kaasa kristlaste arvu veelgi kiirema kasvu. Ristiusk hakkas levima ka rikaste hulgas ja usku hakati vahetama ka näiteks riigiametnikuks saamiseks. 4.saj lõpul kuulutati ristiusk juba riigiusuks ning mittekristlaseid e paganausulisi hakati riiklikult taga kiusama. Kuna kõiki kristlasi hõlmav organisatsioon kirik (kr k kyriake Issandale kuuluv) hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati seda katoliiklikuks (kr k katholikos üleüldine). Katoliku kirik muutus tänu annetustele kiiresti riigi suurimaks maavaldajaks ning hakkas üle võtma ka seni riigile kuulunud funktsioone (vaeste ja tõbiste hoolekanne, haridus, kohtumõistmine). Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer
siis liideti selle valdused Itaalia kuningriigiga), kus paavst omas lisaks vaimulikule võimule ka ilmalikku võimu. Frangi riigi lagunemine (843) ja feodaalse killustatuse periood Euroopas nõrgestasid mõnevõrra paavstide autoriteeti ning nende mõju uus tõus saabus koos kõrgkeskajaga. 2.3. Katoliku kiriku struktuur: Kirikuorganisatsioon kujunes välja 10.sajandiks. Katoliku (kr k katholikos – üldine) kirik ühendas kõiki kristlaseid sõltumata rahvusest, seisusest ja riigipiiridest. Alates ristiusu kiriku tekkest jagunes kogu kristlik maailm piiskopkondadeks ja mitut piiskopkonda ühendavateks peapiiskopkondadeks, kus korraldasid usuelu peapiiskopid. Piiskopkondade keskustesse olid rajatud katedraalid (lad k cathedra – tool, piiskopi jutlustamistool), mida on nimetatud ka toomkirikuteks (lad k domus –
Ehkki patriarhi valisid rahvas, vaimulikud ja metropoliidid ehk kirikujuhid, jäi viimne sõna keisrivõimule. o Tekkisid erinevused ida- ja läänekiriku vahel. Idas usuti, et Püha Vaim lähtub Isast. Läänes usuti, et ta lähtub Isast ja Pojast. 1054. aastal panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla ja see tähistas ida- ja läänekiriku lõpliku lõhet. Läänekirikut nimetati roomakatoliku kirikuks (katholikos kr k üleüldine) ja Idakirikut ortodoksi kirikuks (orthodoksos kr k õigesti uskuv). o Kuningas Leon III keelas ikoonide austamise ja valmistamise, ning temaga nõustujaid nimetati ikonoklastideks ehk ikoonipurustajateks. Temaga vastasseisus olevaid aga ikonoduulideks ehk ikoonikummardajateks. Pärast pikka kaklus, kaks keisrinnat Irene ja Theodora - olid tugevalt ikonoduulide poolt, ning
viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad haudadest üles Kristuse kohtu ette elu ajal saadetud tegudest aru andma. · Sellega lõpeb ajalik maailm, järgi jäävad paradiis ja põrgu. · Enne põrgusse või taevasse pääsemist tuleb läbida puhastustuli, kus tuleb piinelda viimse kohtupäevani pattude lunastamiseks. 2. Suur kirikulõhe a. Kiriku ühendav roll varakeskajal: · Katholikos kr.k. üleüldine, kõikehõlmav. · Lääne-Euroopa ja Bütsantsi kristlasi ühendav jõud. b. Ida- ja lääne kiriku erinevused: · Konstantinoopoli patriarh allus bütsantsi keisrile, Rooma paavst aga mitte. · Karl Suurest alates oli Lääne-Euroopas oma keiser ja kiriklikud sidemed kahe kiriku vahel nõrgenesid. · Süvenesid erinevused rituaalides ja tõekspidamistes: LÄÄNEKIRIK IDAKIRIK
kalliskivid, kuld, silmini maha heitmine. Senatil polnud enam suurt mõjuvõimu- nõukoguks.Asevalitsejaid määrati rohkem, et provintse kontrollile allutada, keiser tugines ametnikkonnale. Sõjaväes loodi tugev reservvägi,ratsaväe tähtsus kasvas, sõjavägi kasvas=maksude tõus. Riik ja ristiusu kirik. Kristlaste organisatsioon-kirik(kr.k kyriake-Issandale kuuluv), kuna see hõlmas kogu kristlaskonda, nimet. Seda katoliiklikuks(kr.k katholikos-üleüldine). Piiskopile kuuluv ala-diötsees(valitsusala). Peapiiskopid e metropoliidid(emalinnade piiskopid). Kujunes välja 5 peapiiskopkonda:Jeruusalemm,Aleksandria,Antiookia(süürias),,Rooma,Konstantin oopol. Kirikukogud-sinodid(kokkutulek) tähtsamate küsimuste arutamiseks. Kirik sai annetusi ja kasvas tähtsamaks, hoolitses madalamate inimeste eest ja andis kooliharidust. Hereesiad(ketserlikud usulahud). Ristiusk pööras suurt tähtsust õigele uskumisele e dogmaatikale(kr.k usk)
Kunagi saabub Kristuse tõotatud Jumalariik maa peale ja sellele eelnev viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad haudadest üles Kristuse kohtu ette elu ajal saadetud tegudest aru andma. Sellega lõpeb ajalik maailm, järgi jäävad paradiis ja põrgu. Enne põrgusse või taevasse pääsemist tuleb läbida puhastustuli, kus tuleb piinelda viimse kohtupäevani pattude lunastamiseks. Suur kirikulõhe Kiriku ühendav roll varakeskajal: Katholikos kr.k. üleüldine, kõikehõlmav. Lääne-Euroopa ja Bütsantsi kristlasi ühendav jõud. Ida- ja lääne kiriku erinevused: Konstantinoopoli patriarh allus bütsantsi keisrile, Rooma paavst aga mitte. Karl Suurest alates oli Lääne-Euroopas oma keiser ja kiriklikud sidemed kahe kiriku vahel nõrgenesid. Süvenesid erinevused rituaalides ja tõekspidamistes: LÄÄNEKIRIK IDAKIRIK Vaimulike vallalisus (tsölibaaat)
Kunagi saabub Kristuse tõotatud Jumalariik maa peale ja sellele eelnev viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad haudadest üles Kristuse kohtu ette elu ajal saadetud tegudest aru andma. Sellega lõpeb ajalik maailm, järgi jäävad paradiis ja põrgu. Enne põrgusse või taevasse pääsemist tuleb läbida puhastustuli, kus tuleb piinelda viimse kohtupäevani pattude lunastamiseks. Suur kirikulõhe Kiriku ühendav roll varakeskajal: Katholikos kr.k. üleüldine, kõikehõlmav. Lääne-Euroopa ja Bütsantsi kristlasi ühendav jõud. Ida- ja lääne kiriku erinevused: Konstantinoopoli patriarh allus bütsantsi keisrile, Rooma paavst aga mitte. Karl Suurest alates oli Lääne-Euroopas oma keiser ja kiriklikud sidemed kahe kiriku vahel nõrgenesid. Süvenesid erinevused rituaalides ja tõekspidamistes: LÄÄNEKIRIK IDAKIRIK Vaimulike vallalisus (tsölibaaat)
Kunagi saabub Kristuse tõotatud Jumalariik maa peale ja sellele eelnev viimne kohtupäev – kõik surnud tõusevad haudadest üles Kristuse kohtu ette elu ajal saadetud tegudest aru andma. Sellega lõpeb ajalik maailm, järgi jäävad paradiis ja põrgu. Enne põrgusse või taevasse pääsemist tuleb läbida puhastustuli, kus tuleb piinelda viimse kohtupäevani pattude lunastamiseks. Suur kirikulõhe Kiriku ühendav roll varakeskajal: Katholikos – kr.k. üleüldine, kõikehõlmav. Lääne-Euroopa ja Bütsantsi kristlasi ühendav jõud. Ida- ja lääne kiriku erinevused: Konstantinoopoli patriarh allus bütsantsi keisrile, Rooma paavst aga mitte. Karl Suurest alates oli Lääne-Euroopas oma keiser ja kiriklikud sidemed kahe kiriku vahel nõrgenesid. Süvenesid erinevused rituaalides ja tõekspidamistes: LÄÄNEKIRIK IDAKIRIK Vaimulike vallalisus (tsölibaaat)
Ja rikkalike reljeefkaunistusi tehti ka tarbeesemetele. Keskaegsed pillid: kasutati enamasti Araabia päritolu pille fiidel, rebekk, harf(keelpillid), põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin. Portatiiv kaasaskantav orel, organistrum Iirimaalt pärit; klahvidega ning näeb välja nagu kitarr; dulcimer Ungarist pärit; nagu kannel, aga pulkadega mängitakse. Pilet nr. 15 Ristiusu kiriku teke ja areng Lääne-Euroopa keskaegne kirik on katoliiklik (kr. k katholikos - üleüldine), esimesed kristlikud kogudused juba 1. saj apostlite poolt rajatud, kristlus algselt Rooma riigis taga kiusatud Milaano edikt 313 Constantinus Suur tunnistab ristiusu lubatuks Rooma riigis Kristliku õpetuse üle tõsised vaidlused. Arius : Kristus ei ole Jumal, vaid Jumala kõrgeim loodu( vastuolus üldise kristliku õpetusega, mida esindas eriliselt selles diskussioonis piiskop Athanasius)
annaabi.ee 
